Asjaõigus › Omandiasjad

2-17-19278 korteri helikindlaks muutmiseks, linnavalitsus ei eralda. Kostjast ei ole korteri remontijatparandajat. Ka varasemalt on kostja korduvalt lubanud ennast ravida, mitte karjuda, need lubadused ei pea vett. Ühe inimese (kostja) õiguste kaitsmise käigus ei või kahjustada teiste inimeste õigusi. Hagi eesmärk on luua õiguslik alus kostja ja tema ema ümberpaigutamiseks sobivamasse elupaika, mille tulemusena paraneks nii nende endi kui ka kõikide Kxxxxxxxxxxx majaelanike elukvaliteet. Hageja viitab alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 p.1, § 32 p.2, märkides, et kostja on korduvalt jätnud täitmata kohustuse hoida korteris temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ja teistel omanikel kasutamise otstarbekohaselt ja ilma ülemääraste kuludeta. 22.02.2018 esitas hageja teatise kohtule(tl.70) selle kohta, et kostja on haiglaravilt tagasi oma korteris, karjub ja röögib korteris. 09.07.2018 esitas hageja (tl.87-103 Ikd) taotluse tunnistajate kutsumiseks kohtuistungile ja täiendavad tõendid. Hageja lõplikes seisukohtades 14.02.2019 (tl.15 IIkd) jäi selle juurde, et parim lahendus nii hageja, KÜ kui ka kostja jaoks on kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamine. Tõenditega, s.h. tunnistajate ütlustega on tõendatud, et probleemid korterigaxxx on kestnud juba üle 15 aasta. Kolmas isik Lxxxx xxx ei saa tegelikult aru ei korteri kehvast seisukorrast ega JxxxxKxxxxx põhjustatud häiringutest. Kostjal on diagnoositud haigus, mida ei saa välja ravida. Kohtumenetluse lõppemisel Jxxx Kxxxxx ravi ei jätkata ja kostja karjumine jätkub vanal viisil. Kostja korteri helikindlaks muutmine on üksnes teoreetiline võimalus, tegelikkuses teostamatu ja probleemi ei lahenda. Korter on jätkuvalt väga halvas seisus. Hagi rahuldamisel on võimalik korteri müügist saadava raha eest leida korteri xx elanikele jõukohasem elamispind. Ühe inimese õigusi kaitstes ei saa vilistada teiste inimeste õigustele, nende koduja öörahule. Tartu Maakohtu tööjaotusplaani p 22.5 alusel edastati hagi menetlemiseks Jõgeva kohtumajale. 2.Kohus võttis hagi 19.01.2018 määrusega menetlusse.

2-17-19278 tinginud tema tervislik seisund. Tuleb panustada kostja ravimisele, mille tulemusena kõrvaldada kostja asotsiaalne eluviis ja karjumishood. Asjaolu, et praeguseks on kostja korterit koristatud, osutab, et kui kostja saab vajalikku tuge, on võimalik kõrvaldada ka korteri hügieeniga seotud probleemid. 13.07.2018 esitas kostja taotluse asjas menetluse peatamiseks. Kohus määrusega 03.08.2018 jättis menetluse peatamata. Kostja lõppseisukohtades 15.02.2019 (tl.8-9 IIkd) jäi selle juurde, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Alates kostja raviskeemi muutmisest 2018 suvel ei ole kostjal esinenud varasemat käitumist- karjumist korteris. Kostjal on haiguskriitika, ta saab aru ravi vajadusest, võtab korrapäraselt ravimeid ja käib arsti vastuvõtul. Alus korteriomandi sundvõõrandamiseks on ära langenud. Kostja korterist kostvaid hääli on võimalik ehituslikult summutada ja kostja on nõus seda tegema. Kostja korter ei haise, seda on kontrollitud. Siiski tuleks kostja korterisse paigaldada äravoolutoru, kanalisatsioonitorude püstaku remondi peaks korraldama korteriühistu esimees ehk hageja. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta on oma korteris ladestanud prügi. Ka ei vasta tõele hageja väide, et korteriomandi reaalosa on väga halvas seisukorras ja rikutakse tuleohutuse seadust. Kostja korteris on tehtud remonti, kogutakse raha põrandavahetuseks. Halvas olukorras olevad põrandad ei saa olla aluseks korteri sundvõõrandamisele. Kohtule on esitatud korstnapühkimise aktid, küttekolded korras. Muud väited- et läheduses on lasteaed ja et kostja on väidetavalt vägivaldne oma ema suhtes- ei saa olla aluseks sundvõõrandamise nõudele. Kostjale määratud esindaja esitas 11.08.2018 kohtule taotluse kostja ema Lxxxx Uxxx kaasamiseks käesolevasse menetlusse kolmanda isikuna. Kohus määrusega 15.10.2018 kaasas asjas kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Lxxxx Uxxx, kohustas kolmandat isikut nõudele kirjalikult vastama. 5.Kolmas isik kostja poolel Lxxxx Uxxx on kostja JxxxxKxxxxx ema. Kolmas isik vastas kohtule 19.11.2018 (tl. 167 Ikd), leides kokkuvõttes, et nad on teinud JxxxxKxxxxxxx piisavalt ja püüdlikult, et oma elamist sättida ja elada omas kodus. Kolmas isik leiab, et on ebaõiglane sundida haiget inimest oma kodust loobuma. Jxxx Kxxxxx saab aru, et ta peab rohtu võtma ja usub rohtudesse. Kui ta peab haiglasse minema, siis ei ole ta selle vastu. Tartu Maarja koguduse töötajate abiga on tehtud korteris suurpuhastus, tehtud elektri- ja torutöid, värvitud kööki, parandatud pliiti. Korstnapühkija on pühkinud korstnad, andnud akti, et küttekolded on korras, on paigaldatud suitsuandur. Linna sotsiaaltöötajad on kahel korral käinud korteri seisukorda kontrollimas, korterist tulenevat haisu ei ole tuntud. Jxxxx häälitsemist ei saa kuulda teistes trepikodades elavad inimesed. Üürivõlga ega muude teenuste võlga ei ole. Kolmas isik sooviks isoleerida korteri seina, mis läbi kostab. Korteriühistu ei andnud selliste tööde tegemiseks nõusolekut ja kostja ei saanud linnavalitsuselt seetõttu tööde tegemiseks toetust. Kostja ei julge remonti korteris teha, kuna kardab korterit kaotada.

2-17-19278 WC potist alla. Lxxxx Uxxx esitas korstnapühkimise akti (tl.147-159). Jxxx Kxxxxx karjumist ei olnud võimalik kontrollida, teda ei olnud ka kodus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Esitatud nõue on kvalifitseeritav kui Korteriomandiseadusest (kehtis kuni 31.12.2017) ja Korteriomandi-ja korteriühistuseadusest (kehtiv alates 01.01.2018) tulenev nõue. Hagi esitamise ajal 28.12.2017 kehtinud KOS § 11 lg.1 p.1 sätestab: korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; KOS § 14 lg. 1 sätestab: Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg.2 järgi Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 3)häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. KOS § 14 lg.3: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KOS § 14 lg.5 sätestab: Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Alates 01.01.2018 on samad sätted ja nõuded kirjas KOS § 31 lg.1 p.1, § 32 lg.1, lg.2 p.1, p.3, lg.3, § 33 lg.1.

2-17-19278 uuesti korteri xx probleemi (tl.100), osales JxxxxKxxxxxxja tema tugiisik. Alustatakse aknaaluste puhastamisega prügist, aknad peavad saama korda ja sanitaarolukord lahendatud aasta lõpuks. Ühistu esindajad peavad saama korterile ligi, et kontrollida olukorra paranemist. 09.05.2017 toimunud KÜ üldkoosolekust võttis osa KÜ kümnest liikmest 8 (tl.7,8). Koosoleku päevakorras oli p.2- korteri xx sundvõõrandamise arutelu ja hääketus (kodu- ja öörahu parandamatu rikkumine, korterist tulev hais, korteri halb olukord, mitte-kütmine). Üldkoosolek otsustas algatada korterixxx sundvõõrandamise protsess. Jxxx Kxxxxxxx ja Lxxxx Uxxxxx antakse aega neli kuud korteri müümiseks ja välja kolimiseks. Kui seda ei tehta- esitatakse avaldus kohtule. KÜ üldkoosoleku otsus antakse LxxxxxUxxxxxxüle tunnistajate juuresolekul aktiga. Tl.9 on akt 09.05.2017 KÜ üldkoosoleku otsuse üleandmise kohta Lxxxx Uxxxxx. Need tõendid tõendavad, et KÜ üldkoosolek, s.t. kõik korteriomanikud on korduvalt varasemalt arutanud korteri xx olukorda- et korter on koristamata, sellest tuleneb hais. KÜ üldkoosoleku 09.05.2017 otsus on võetud vastu häälteenamusega ja seega KOS § 14 lg.3 sätteid järgides. Ehkki üldkoosoleku otsuses (p.2) ei ole selgesõnaliselt kirjas sundvõõrandamise otsuse aluseks olevaid asjaolusid, on need selgelt sõnastatud üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 juures. Kohtuistungil Lxxxx Uxxx ütlustes kinnitas, et ta teab ja saab aru, millistel alustel sundvõõrandamise nõue on esitatud. Seega on korteriomandi sundvõõrandamise nõue esitatud KÜ poolt kostjale ja hageja poolt kohtule KOS § 14 lg.3, lg.5 (käesoleval ajal KOS § 32 lg.3, § 33 lg.1) sätete kohaselt. 11.Kohus kontrollib KOS § 14 lg.5 viimase lause (kehtiva KOS § 33 lg.1 viimase lause) alusel võõrandamisnõude aluseks olevate asjaolude olemasolu. 11.1.Jxxx Kxxxxx parandamatu maniakaalne karjumine-röökimine ja seina peksmine oma korteris, mille tõttu on pidevalt häiritud teiste majaelanike kodu- ja öörahu. Kohus leiab, et hagis esitatud kirjeldus xxxx Kxxxxx karjumise- röökimise, häälitsemise kohta oma korteris on tõendatud hagis esitatud loeteluga juhtumite asetleidmise kohta (hagi p.1 tl.4 ja pöördel). Hagis loetletud vähemalt 21 karjumise, vastu korteri seina peksmise, häälitsemise juhtumit. Kohus nõudis Politsei- ja Piirivalveametilt välja andmed seonduvate väljakutsete kohta alates 01.01.2017, millele PPA vastas (tl.128-129 Ikd). Kxxxxxxxxxxxxxxx korterisse on tehtud väljakutseid JxxxxKxxxxx käitumise alusel perioodil 01.01.2017 kuni käesoleva ajani (24.07.2018) 41 korral, neist aastal 2017 28 korral ja aastal 2018 (kuni 25.05.2018) 12 korral. Väljakutsetest 11 on öisel ajal, 7 lühikest aega enne keskööd, ülejäänud valdavalt õhtupoolsel ajal. Valdavale enamusele väljakutsetele on reageerinud kiirabi ja politsei, mõnele üksnes politsei ja mõnele üksnes kiirabi. Väljakutsete peamine sisu: psüühiliselt haige mees karjub, röögib, peksab vastu seina, kestvalt, pikaajaliselt. On kuupäevi, mil mitu väljakutset. Tunnistaja Mxxxx Vxxxxon J.Kxxxxx naaber, elab korteris x. Tunnistaja andis ütlusi, et elab majas alates aastast 2010, varsti pärast kolimist kuulis naaberkorterist meesterahva karjumist. Viimastel aastatel on probleem süvenenud. Tunnistaja töötab kodus, kogeb pidevalt Jxxxx hüsteerilist kõva kisa, tunde ja iga päev. Tunnistaja on pidevalt häiritud sellest läbilõikavast, ärritavast helist. See segab tunnistajal töötamist, tekitab stressi. Kui tunnistaja planeeriks lapsesaamist, ei oleks see mõeldav olla lapsega kodus sellises müraväljas. Viimastel kuudel on karjumine vähenenud. Tunnistaja korteril on korterigaxxx ühised seinad. Karjumine kostab igast ruumist, heli tugevus oleneb sellest, kus ruumis on karjuja. Karjumise teemal rääkimine JxxxxKxxxxxxx ja Lxxxx Uxxxxx ei ole tulemust andnud. Viimastel kuudel on karjumine vähenenud, viimati tegi tunnistaja häirekeskusele väljakutse suvel. Tunnistaja A.Axxxxxon korteri nr .xx omanik, korter jääb diagonaalselt Jxxx Kxxxxx korteriga. Tunnistaja kuulub JxxxxKxxxxx karjumist siis kui ümberringi on vaikne, näiteks öösel. See on kurgupõhjast tulev tugev karjumine, mis tunnistaja korterisse kostab vaikselt. 6(11)

2-17-19278 Kxxxxx korteriuksest mööda minnes kuuleb karjumist koridori. Tunnistaja arvates sellist karjumise heli ei peaks inimene taluma, eriti väikeste laste puhul võiks see väga hirmutav olla, kõrvalkorteris magada ka ei saa. Tunnistaja Mxxxxxx Kxxxxxxxx elab korteris nr. x. Tunnistaja andis ütlusi, et karjumine Kxxxxx korteris algas 2-3 aastat tagasi. Karjumine kostab tunnistaja korterisse mitte valjult, kuid pidevalt, on mitteinimlik ja kohutav. Tunnistaja on helistanud korduvalt seetõttu politseile. Karjumine on vahel mitu päeva (ööd) järjest ja vahel mitu päeva ei ole. Hageja esitas helifaili (hagi lisa nr. 1), mida kohus kuulas. Hageja on helifaili salvestanud 2017.a sügisel, olles oma korteri vannitoas (kohtuistungil 22.01.2019 10:20:26). Kohus konstateerib, et tegemist on hirmutava helina kostuva häälitsusega, mille toime ületab omandi tavakasutusest tekkiva mõju. Selliste helide kestev kostumine teiste korteriomanikeni häirib nende koduseid tegevusi ja võimalikku kodustöötamist kui ka puhkamist kodus ja öörahu. Sellise käitumisega on kostja rikkunud KOS § 11 lg.1 p.1 nõuet, kuna ta ei ole hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõendamist on leidnud hagiavalduse esitamise ajal ja sellele järgneval perioodil (kuni juunini 2018) kostja pidev karjumine oma korteris, mis häirib oluliselt teiste korteriomandite teostamist, millega esines põhjendatud alus korteriomandi sundvõõrandamisnõude esitamiseks. Kohus ei nõustu L.Uxxx vastuväidetega (tl.167 Ikd) selle kohta, et J.Kxxxxx käitumine ei ole nii hukkamõistetav kui hageja kirjeldab- mitmel juhul kui politsei või kiirabi on käinud, et ole Jxxxxxäragi viidud või on lubatud ruttu koju tagasi. Kohus rõhutab, et kostja rikkuva käitumise hindamise aluseks ei ole mitte politsei või kiirabi reaktsioonid, vaid kostja käitumisest tulenev mõju teiste korteriomandite teostamisele. Kohus ei nõustu samal põhjusel ka kostja esindaja seisukohaga, et karjumine kostja korteris ei anna alust korteri sundvõõrandamisele. Kohus rõhutab, et kui kostjale kuuluva korteriomandi reaalosa piires leiavad aset tegevused, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud ja kui need tegevused häirivad oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on olemas KOS § 11 lg.1 p.1, § 14 lg.2 p.1,2 (kehtiva KOS § 31 lg.1 p.1, § 32 lg.1, lg.2 p.1,3 ) alused sundvõõrandamise nõudmiseks. Kohtule esitatu alusel on leidnud tõendamist, et 2018.a suvest (juulikuust) on JxxxxKxxxxx karjumine vähenenud, Lxxxx Uxxxxsõnul lakanud (hageja ja L.Uxxxxseletused kohtuistungil 22.01.2019). Tunnistaja LxxxSxxxxon Tartu Maarja koguduse kiriku sotsiaaltöötaja. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et JxxxxKxxxxx raviskeem on suvest peale muutunud, ta ei häälitse enam nii palju. Tunnistaja ei saa Jxxx Kxxxxx ravimisega aidata (kui Jxxx jälle karjuma hakkab), kuid tunnistajale teadaolevalt ei ole JxxxxKxxxxx keeldunud rohtudest, on vajadusel läinud haiglasse, pöördunud arstile. Seda saaks tunnistaja vajadusel edaspidi korraldada. Kostja esindaja sõnul on Jxxx Kxxxxx saanud ravi, uue raviskeemi, mistõttu häälitsused vähenenud. Raviskeemi muutmise kohta küsida tõend raviarstilt. Kohus küsis 22.01.2019 andmeid SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust Jxxx Kxxxxx ravi ja muutuste kohta. SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust vastas raviarst (tl.5 IIkd), et Jxxx xxxxxx on aastal 2018 viibinud haiglaravil neljal korral, ravi korduvalt muudetud. Leitud raviskeem, mille tulemusel isiku psüühiline seisund ja sellest tulenev käitumine paranenud. On haiguskriitika, saab aru ravi vajadusest. 7(11)

2-17-19278 Kõigi nende tõendite alusel saab kohus järeldada, et Jxxx Kxxxxx käitumine- karjumine, häälitsemine oma korteris, mis häiris oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on mitme kuu jooksul olnud taandunud ja vaoshoitud. Sellises olukorras ei saa enam lugeda, et JxxxxKxxxxx käitumine (karjumine, röökimine, vastu seina peksmine, hirmutav häälitsemine) on selline, mis oluliselt häirib teiste korteriomandite teostamist. Seejuures on märkimisväärne, et J.Kxxxxx on viimati viibinud haiglaravil (s.t. olnud korterist ära) augustis 2018. Kui pärast seda vähemalt viie kuu jooksul ei ole JxxxxKxxxxx käitumine ületanud omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid ega häirinud oluliselt teiste korteriomandite teostamist, tuleb lugeda, et korteriomandi sundvõõrandamise nõude alus on ära langenud ja sellel alusel ei saa hagi rahuldada. Kohus märgib, et Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seletuskirjas (462 SE) on eraldi rõhutatud, et korteriomandi sundvõõrandamise nõude esitamisel KOS § 14 lg.2 p.3 alusel, käesoleval ajal kehtiva KOS § 32 lg.2 p.3 alusel (korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist), tuleb silmas pidada, et kui häiriv tegevus on peale korteriomanike otsuse tegemist lõppenud, siis ei saa võõrandamist nõuda isegi juhul, kui eelnevalt olid nõude esitamise eeldused täidetud. See tähendab, et seadusandja on normi kehtestamisel pidanudki võimalikuks, et sellise normi olemasolu iseenesest ja normi kohaldamise võimaluse olemasolu toimivad õiguslike regulaatoritena, mille tõttu sellise äärmusliku abinõu (korteriomandi sundvõõrandamine) tegelikku rakendamist õnnestub vältida. Puutuvalt kostja väidetesse, et tema korterist väljapoole levivaid helisid on võimalik ehituslikult summutada märgib kohus, et sellise tegevuse initsiatiiv, koormus ja kulud on kostja enda kanda. Kui korterite vaheseinte (mida on vaja helikindlaks muuta) näol on tegemist kandekonstruktsioonidega, nõuab selline ehitustöö korteriomanike nõusolekut ja kokkulepet (KOS § 38 lg.1), eelkõige aga majandusliku otstarbekuse ja kulude hindamist. 11.2.Korterist tulev hais (mis tuleneb korterisse ladestatud prügist ja elanike asotsiaalsest eluviisist). Kohtule esitatud ja uuritud tõenditest tuleneb, et korterist xx levib haisu peamiselt trepikotta selle korteri ukse avamisel, aga aeg-ajalt ka korterisse nr . x. Tunnistajad Axxxx ja Kxxxxxxxx andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tegemist on räpasuse, kasimatuse haisuga, vahetevahel ka n.ö. mädamuna või kanalisatsioonihais. Hais ei ole pidev, viimasel ajal haisu vähem. Tunnistaja Kxxxxxxxxx sõnul oli hais viimati eelmisel nädalal, tuli ka tunnistaja korterisse, koridoris ei olnud, hais kadus kiiresti. Tunnistaja arvates haisu ei leviks, kui xx korterit pikaajaliselt palju pesta ja korralikult hoida. Tunnistaja Vxxxxigapäevaselt korterist xx tuleva haisuga kokku ei puutu, tunnistaja elab teises trepikojas. Tunnistaja Lxx Sxxxxandis ütlusi, et viimati tehti abilistega suurkoristus kostja korteris 2017 augustis-septembris. Enne seda oli korteris haisu, pärast koristamist nimetab tunnistaja seda korteri spetsiifiliseks lõhnaks, mitte haisuks. Koristuse käigus visati korterist ära suur hulk toiduaineid ning annetatud ja seisma jäänud asju, need levitasid ebameeldivat lõhna. Koguduse abiga on tehtud korteris remonti. Vahetatud mööblit. Vaja on vahetada veel kanalisatsioonitorustik, seda tuleb teha koos KÜ-ga. Enne torutööde tegemist ei saa teha ka põranda vahetust, vajalik on sanitaarremont. Kolmas isik Lxxxx Uxxxxeitab, et hais trepikotta ja korterisse nr . x levib korterist xx. Ta koristab iga päev. Kogudusest terve meeskond käib abis, tehakse remonti. Remonti on veel vaja teha, ka köögis põrandat. Kanalisatsioonitoru on vaja panna, seda tuleb teha koos maja ühise kanalisatsiooniga. Tartu Linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid on kostja korteris käinud (tl.120, 145 Ikd) esimesel korral 20.11.2017, mil korter oli rõske ja suures osas kütmata, määrdunud ja täis ebavajalikku. Tugevalt haisemist ei täheldatud. Kohtu järelepärimise peale on korterit vaatamas käidud 2018 mais ühel korral, juunis kahel korral ja juulikuus, mil sisse ei saadud. Ühelgi korral koridoris korterist levivat haisu tunda ei olnud. 26.07.2018 said kohaliku omavalitsuse 8(11)

2-17-19278 spetsialistid korterisse sisse. Nähtu põhjal ei saa nad väita, et korter oleks puhas. Samas ka korteris ükski ruum ei haisenud, seal ei olnud ladestatud prügi, ei olnud näha kahjurputukaid. Kõigi uuritud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et kostja korterist tekkiva ja väljapoole leviva lõhna näol ei ole tegemist mõjuga, mida tuleks lugeda teiste korteriomandite teostamist oluliselt häirivaks ja mis saaks olla aluseks korteriomandi sundvõõrandamise nõude rahuldamisele. Asjas on küll tõendatud, et kostja on rikkunud KOS §-s 11 lg.1 p.1 sätestatud korteriomandi korrashoidmise kohustust- varasematel aegadel koristanud-pesnud korterit vähe, lasknud sinna koguneda erineval rämpsul. Samas on alates 2017.aasta suve lõpust ehk pärast KÜ üldkoosoleku otsust kostja ema ehk kolmas isik oma arusaamisvõime ja suutlikkuse kohaselt asunud olukorda parandama, kaasanud abilisi. Käesoleva kohtuasja menetluse perioodil ei ole korterist levivat ebameeldivat lõhna (haisu) määral, mis oluliselt häirib teiste korteriomandite teostamist. Kohus märgib, et igal seintega piiritletud ruumil on oma iseloomulik lõhn, mis on kohapeal viibides tajutav, ka on inimeste lõhnataju erinev. Olukord, kus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid (s.t. isikud, kes ei ole selle keskkonna lõhnadega kohanenud) korduvalt kohapeal käies seda lõhna haisuna ei tajunud ei trepikojas ega korteris sees, osutab, et tegemist ei ole oluliselt häiriva mõjuga. Kohus märgib, et korteriomanikul on KOS § 11 lg.1 p.1, kehtiva KOS § 31 lg.1 p.1, lg.3, AÕS § 143 lg.1, lg.2 järgi kohustus vältida tema kinnisasjalt tulevate mõjutuste (s.h. lõhna) levimist naaberkinnisasjale. Kui korteriomandi reaalosalt levivad teiste korteriomanditeni tavakasutust ületavad mõjud, tuleb korteriomanikul teha kõik mõistlikult võimalik, et sellistest tagajärgedest üle saada. Uuritud tõenditest selgub, et kostja on sellise tegevuse ette võtnud. Kohus rõhutab, et kostja kohustuste hulka kuulub tema korteri hoidmine korras ja puhtana ( KÜ põhikirja p.3.2.3), s.h. seisundis, et sealt ei leviks ebameeldivat lõhna. Kui kostja korteriomandi reaalosa piires on vajalik teha töid (näiteks tööd kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks), mille tegemiseks on vajalik korteriühistu nõusolek või koostöö ühistuga, tuleb kaasomanikust kostjal endal esitada sellekohane avaldus KÜ-le. 11.3.Kostja korteriomandi reaalosa väga kehv seisukord (liiga madal temperatuur, põrandalauad mädanevad, katkised aknaruudud, KÜ esindajaid korteri korrashoiu kontrollimiseks sisse ei lasta). Asjas uuritud tõenditest tuleneb, et kostja korteri xx põrandad on halvas seisukorras. Kostja ei eita, et põrandalauad on halvas seisukorras ja vajavad väljavahetamist. Seda ei saa teha enne kui kanalisatsioonitoru on vahetatud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millisel viisil kostja korteri põrandalaudade halb olukord häirib oluliselt teiste korteriomandite teostamist. On õige, et korteriomandi füüsiline seisukord alandab selle turuväärtust, kuid selline mõju ei mõjuta teiste korteriomandite teostamist. Asjas on leidnud tõendamist ka, et korter vajab soojustamist ja enamat kütmist. Novembris 2017 korteris käimisel (linnavalitsuse arvamus tl.145) oli korter rõske ja suures osas kütmata. 2019 jaanuaris külastusel oli korter soe (KOV esindaja kohtuistungil 22.01.2019 10:55:47). Korter on ahiküttega, küte on olemas. Tunnistaja M.Kxxxxxxxx kohtuistungil 22.01.2019 andis ütlusi, et tema korter on kostja korteri peal. Nii vanas majas ja kõrgete lagedega korteris ei piisa ainult ahju kütmisest, et soe oleks. Tunnistaja arvates peaks kostja oma korteris rohkem kütma, et ka tunnistaja korteris põrand soe oleks. Kohus leiab, et uuritud tõendid ei kinnita kostja kohustuse rikkumist- kütmata jätmist, korteri niiske olemist- määral, et kostjale saaks ette heita tema KOS § 11 lg.1 p.1 (kehtiva KOS § 31 lg.2) kohustuste rikkumist sedavõrd, et selle toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja annaks aluse sundvõõrandamise nõude esitamisele. Kostja korter asub teisel korrusel, selle aknad on terved, tuuletõmbust ei ole, füüsikaseaduste kohaselt tõuseb soe õhk üles (ehk tunnistaja Kxxxxxxxxx põranda alla). Seega toetab juba objektiivne olukord, et teisel korrusel asuv kostja korter ülemääraselt kolmandal korrusel asuva korteri põrandat ei jahuta. Tunnistaja A.Axxxxxkorter asub samuti kostja korteri kohal, külma põrandat tunnistaja oma korteris ei tähelda (kohtuistungil 12:11:01). Korteriomandi- ja 9(11)

2-17-19278 korteriühistuseaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et ei ole võimalik kehtestada üldkohustuslikku normi eluruumides temperatuuri ja õhuniiskuse kohta, mis kõigis korterites peab olema. Inimeste eelistused õhutemperatuuri osas on erinevad. Seadusandja peab oluliseks, et vältida tuleb kütte täielikku väljalülitamist, veetorustike külmumist. Kohus märgib, et mõistetavalt tuleb kostjal tagada oma korteris temperatuur, mis ei suurendaks teiste kaasomanike küttekulusid ega kahjustaks naaberkorterite tavapärast kasutamist. Korteris ahju ja pliidi kütmine, s.h. väga külma ilmaga kaks korda päevas, toimub. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et kostja on keeldunud lubamast KÜ esindajaid korterisse. Kohustuse võimaldada kasutada korteriomandi reaalosa eset kaasomandi korrashoiuks näeb ette KOS § 11 lg.1 p.3 ja kehtiva KOS § 31 lg.1 p.3 (kehtiva kohustuse sisu täpsustab ka KÜ põhikirja p.3.2.15, 17: kohustus lubada siseneda rikete kõrvaldamiseks, veekraanide ja WC-loputuskastide korrasoleku kontrollimiseks). Käesolevas asjas on tõendatud kostja üldine vältiv ja suhtlemisest hoiduv käitumine, konkreetseid KÜ põhikirja p.3.2.15, p.17 ega KOS § 11 lg.1 p.3 rikkumisi ega keeldumist ei ole tõendatud. Kohus märgib siinkohal, et elamu Kxxxxxxxxxxx on kõigi korteriomanike kaasomandis, s.h. on üks kaasomanikest kostja. AÕS § 71, § 72 näeb ette kaasomandi valdamise ja kasutamise kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kaasomandiõiguse teostamine kaasomanike kokkuleppel eeldab kaasomanikevahelist sagedast suhtlemist, omavahelist koostööd. Seetõttu on kostja kui kaasomaniku huvides teha koostööd KÜ juhatusega, s.h. saada nõuandeid ja abi, selmet vältida kokkupuuteid. Tulenevalt kohtumenetluses esitatud asjaoludest kostja JxxxxKxxxxx ja kolmanda isiku Lxxxx Uxxx võimekuse kohta tulla toime korteriomandi nõuetekohase kasutamisega märgib kohus, et edasiste rikkumiste ärahoidmiseks tuleb kostjal ja kostja poolel tegutseval Lxxxx Uxxxx aktiivselt tegutseda korteriomandi korrashoidmiseks, s.h. ajalist perspektiivi ja kostja tervist silmas pidades, vajadusel küsida abi. Kostjal on ka omal algatusel võimalik otsustada korteriomandi võõrandamine. 11.4.Tuleohutuse seaduse rikkumine. Kohtule on hageja poolt esitatud korteriomandi xx kütteseadmete puhastamise aktid (tl.11-13) aastate 2015-2017 kohta, kütteseadme puhastamise ja korrasoleku akt, töö teostatud 17.06.2018, on esitatud Tartu Linnavalitsuse poolt (tl.147-150). Töid teostanud Txxxxx Hxxxxx kinnitab, et ahju ja pliidi seisukord vastab nõuete, kasutamine lubatud, suitsuandur paigaldatud. Tuleohutuse seaduse rikkumine kostja poolt ei ole seega tõendatud ega anna alust korteriomandi sundvõõrandamise nõude esitamiseks. Hageja poolt esile toodud kaudsed põhjused võõrandamisnõude alusena ei tulene Korteriomandiseadusest, asjaõigusseadusest ega muust kohaldatavast õigusnormist, mistõttu kohus neid ei käsitle. Hagis esitatud alused kostja korteriomandi sundvõõrandamise põhjustena on kas ära langenud või ei ole tõendamist leidnud. Hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 10(11)

2-17-19278 TsMS § 168 lg.4, lg.5 näeb ette menetluskulude jaotuse puhkudeks kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kohus on otsuses eespool põhjendanud, et hageja nõue jääb rahuldamata põhjusel, et pärast hagi esitamist ehk kohtumenetluse kestel on hageja nõude aluseks olevad asjaolud kostjast tulenevalt ära langenud, pärast hagi esitamist on kostja häiriv tegevus lõppenud või olulisel määral lõppenud. Sel põhjusel peab kohus asjaoludega kooskõlas olevaks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot (tl.105). Kuna hagi jääb rahuldamata, jääb tasutud riigilõiv hageja kanda. Kostja menetluskuluks on tema esindaja tasu ja kulud (riigiõigusabi korras). Kostja esindaja vandeadvokaadi Marit Seesmaa tasu ja kulud on kindlaks määratud eraldi määrustega. Kohus on kostjale esindaja määranud TsMS § 219 lg.1 alusel, kuna kohtul oli kahtlus kostjal tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolus. Esindaja kostjale on määratud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Tsiviilasjas nr . 2-182591 30.04.2018 tehtud määrusest nähtub, et eeldused JxxxxKxxxxx eestkostevajaduseks ja temale esindaja määramiseks sel põhjusel on tuvastatud, mistõttu kohus ei pea võimalikuks muuta otsustust, et JxxxxKxxxxxx on esindaja määratud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jäävad JxxxxKxxxxx kanda jäävad menetluskulud (riigi õigusabi tasu ja kulud) riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.