6.Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.A V esitas 29.06.2018. a Viru Maakohtule hagi Metallehitus OÜ vastu milles palus tuvastada tööandja 28.06.2018. a töölepingu nr 17/02 ülesütlemise tühisus, lugeda töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista tööandjalt töötaja kasuks kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 4 140 eurot, TLS § 109 alusel ja hüvitis summas 1 380 eurot töölepingu seaduse (TLS) § 97 lg 2 p 2 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista 5 520 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Metalliehitus OÜ-s tootmise insenerina 06.02.2017. a sõlmitud töölepingu nr 17/02 alusel alates 06.02.2017. a. Töölepingu punkti 4.1 järgi oli töötaja töötasu tööle asumisel 1 000 eurot (bruto) kuus, pärast katseaja lõppu 1 380 eurot (bruto) kuus. Hageja sai 08.06.2018. a kostjalt töölepingu ülesütlemise hoiatuse. Hageja oli ajutisel töövõimetuslehel ning mingeid rikkumisi ei ole olnud. Hageja saatis kostjale 14.06.2018. a tähitud kirjad, milles palus kostjalt selgitust – milles seisnevad hageja töökohustuste rikkumised. Hageja oli alates 20. kuni 28.06.2018. a xxx statsionaarsel ravil ning hagiavalduse esitamise ajal jätkas ambulatoorset ravi perearsti xxx juures. 03.07.2018. a sai hageja kostjalt töölepingu ülesütlemiseavalduse, mille kohaselt oli hagejaga tööleping üles öeldud alates 28.06.2018. a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, seoses töökohustuste rikkumisega. Hageja töövõimetusleht lõpetati 23.07.2019. a.
ASJA KÄIK
2.Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kuna kostja seaduslikule esindajale ei olnud võimalik kohtudokumente kätte toimetada, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.01.2019. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 11.02.2019. a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
3.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
5.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Tööandja lõpetas töölepingu töötajaga 28.06.2018. a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Ülesütlemisavalduse kohaselt on ülesütlemise põhjuseks töötaja süstemaatiline/sageli esinev töölt puudumine ilma mõjuva põhjuseta ning vajaliku hoolsusega töölepingus kokkulepitud töökohustuste mittetäitmine.
8.TLS § 95 lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
10.Hageja palus tööandjalt välja mõista hüvitis summas 5 520 eurot.
11.Riigikohus on oma 10.10.2012. a lahendis nr 3-2-1-82-12 selgitanud, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja kooskõlas TLS § 109 lg 1 töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teise lause alusel võib kohus arvestada hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise nõue muutub sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, so ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
12.Hüvitise väljamõistmine on põhjendatud, kuna kohus tuvastas, et töötajaga töölepingu ülesütlemine on TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine.
13.Tööandja võib öelda töölepingu üles ilma ette teatamata sõltumata sellest, kas töötaja on sellega nõus. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal TLS § 100 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist.
14.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TLS § 88 lg 1 p 3, § 92 lg 1 p 3, § 97 lg 1 p 2, § 107 § 100 lg 5.
15.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
16.TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.