XX hagi Levikom Eesti OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Levikom Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
14 457,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret Kostja: Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473), lepinguline esindaja Merit Põldsamm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 23.05.2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Levikom Eesti OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 31.05.2017 Harju Maakohtusse hagiavalduse Levikom Eesti OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. 13.01.2015 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks ja samal päeval sõlmiti teenistusleping, mille kohaselt täitis hageja kostja juures ühtlasi kliendihalduse üksuse (KHÜ) direktori ülesandeid. Kostja ütles teenistuslepingu alates 12.05.2016 erakorraliselt üles. Hageja vaidleb ülesütlemisele vastu, leides, et kostjal ei olnud teenistuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuvat põhjust, samuti ei andnud kostja hagejale väidetavate rikkumiste lõpetamiseks mõistlikku tähtaega. Seega on tegemist teenistuslepingu korralise ülesütlemisega, mistõttu lõppes teenistusleping 13.06.2016, arvestades teenistuslepingus sätestatud ühekuulist etteteatamise tähtaega. Teenistuslepingu punkti 17.9 kohaselt pidi kostja sellises olukorras maksma hagejale hüvitisena hageja kolme kuu tasu, mis hõlmab nii põhi- kui ka tulemustasu. Arvestades, et hageja põhitasu suuruseks oli 1 300 eurot kuus, on teenistuslepingu p 17.9 järgse kolme kuu (põhi)tasule vastava hüvitisnõude suurus 3 900 eurot. Kuna hagejal ei olnud alates 12.05.2016 võimalik oma teenistuskohustusi täita, on hagejal õigus nõuda ka tasu maksmist ühekuulise etteteatamise tähtaja eest 1300 eurot. Seega kokku peab kostja hagejale maksma põhitasu 5 200 eurot (3900+1300).
2.Lisaks põhitasule on hagejal õigus nõuda ka tulemustasu. Hageja on seisukohal, et KHÜ soorituse alusel 2015.a. I-IV kvartalis ja 2016.a. I-II kvartalis on tal õigus nõuda tulemustasu 7 505,59 eurot ja kostja ettevõtte 2015.a. soorituse alusel 3 603,60 eurot, st kokku 11 109,19 eurot. Võttes arvesse, et kostja on kohtumenetluse kestel tunnistanud hageja nõuet KHÜ 2015.a. III-IV ja 2016 I kvartali soorituse eest kokku 3 846,16 eurot ning kostja on hüvitanud kohtumenetluse kestel hagejale 3 015,39 eurot, on hageja loobunud osaliselt oma nõudest summas 3 015,39 eurot (50,54 eurot on arvestatud viivise katteks ja 2 964,85 eurot tulemustasu katteks). Selle tulemusena nõuab hageja lõpliku nõudena kostjalt lisaks põhitasu hüvitisele 5 200 eurot, tulemustasu nõude katteks 8 144,34 eurot, seega kokku põhivõlgnevuse tasumist summas 13 344,34 eurot. Samuti nõuab hageja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist summas 448,90 eurot; viivist perioodi eest 01.06.2017 – 09.02.2018 summas 340,36 eurot ja alates 10.02.2018 põhivõlgnevuselt 13 344,34 eurot arvestatud viivist seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni (TsMS § 367). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja tunnistas hageja tulemustasude nõuet KHÜ soorituse eest 2015 III-IV kvartali ja 2016 I kvartali eest kogusummas 3 846,16 eurot vastavalt hageja poolt tulemusnäitajate saavutamise protsendile.
4.Kostja on põhjendanud hagejaga sõlmitud teenistuslepingu ülesütlemist mõjuval põhjusel 11.05.2016 ülesütlemisteatises järgmiselt: 1) teenistuja vastutusalas olevate üksuste ja inimeste töö on olnud sisuliselt korraldamata ja juhtimata. Teenistuja poolt ei ole seatud üksuste eesmärke ega kvaliteedimõõdikuid nii üksuse, kui ka töötajate tasemel, mis võimaldaks hinnata üksuse tegevuse ja töötajate töö efektiivsust ja tulemuslikkust.
Puuduvad üksuse ja töötajate tegevusplaanid (näiteks turundusplaan) ja teenistuja juhtimise ajal ei tegeletud vastavate puuduste likvideerimisega ja/või tegevuste käivitamisega; 2) teenistuja vastutusalasse kuuluvate turunduse ja klienditeeninduse osakondade töötajatel puudus arusaam oma vastutusest, samuti olid kokku leppimata vastutusest tulenevad eesmärgid, tulemusnäitajad ja tegevused ning seetõttu antud töötajad tegutsesid sihipäratult; 3) teenistuja vastutusalasse kuulunud turunduse osakonna uute töötajatega (EA, KP) sisuliselt ei tegeletud ning puudusid tööplaanid, töökorraldusi ei antud, töötajatel puudus sisuline kokkupuude oma otsese juhiga ning kogu uute töötajate senise tööaja jooksul ei ilmutanud teenistuja vähimatki huvi nende tegevusete vastu; 4) teenistuja puhkusel viibimise ajaks on olnud kokku leppimata asendajad ning teenistuja poolt on jäetud delegeerimata puhkuse perioodil toimuma pidanud tegevused, sh ühingu klientidele on õigeaegselt jäänud koostamata ja välja saatmata arved, mille tulemusena on ühing kandnud kahju.
5.Kostja ei tunnista hageja tulemustasu nõuet KHÜ soorituse alusel 2015.a. I-II ja 2016.a. II kvartali eest, kuivõrd nimetatud perioodi osas ei olnud hageja tema enda vastutusalas olnud KHÜ tulemusnäitajaid kehtestanud, ei olnud neid mõõtnud ega esitanud kostja juhatusele kinnitamiseks. Kostja arvates ei ole hagejal 2016 II kvartali allüksuse soorituse eest tulemustasu nõudeõigust ka põhjusel, et ta lahkus töölt enne 2016 II kvartali lõppu ega ei osalenud täiel määral KHÜ tulemuste saavutamisel. Ühtlasi kostja ei tunnista hageja tulemustasu nõuet ettevõtte soorituse eest 2015 osas, samuti viivisenõuet. Menetluse käik
6.08.05.2018 määrusega võttis maakohus vastu hageja hagist osalise loobumise summas 3015,39 eurot (viivisenõue 50,54 eurot ja tulemustasu nõue 2964,85 eurot). Menetluskulud jättis maakohus selles osas kostja kanda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.23.05.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 434,61 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlalt (13 344,34 eurot) alates 24.05.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
8.Asjas mittevaidlustatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) 27.10.2014–29.10.2014 allkirjastasid erinevad osapooled, sh hageja poolt esindatav Fortis Consulting OÜ, äriühingute Unity Internet OÜ ja Unity Systems OÜ 100% osade müügilepingu, mida 09.01.2015 kokkuleppega muudeti. Müügilepingu p 5.3.1. kohaselt lepiti kokku, et teatud võtmeisikud (sh hageja) sõlmivad kostjaga töö- või teenistuslepingud ning vastavad isikud tegutsevad kostja juures vähemalt ühe aasta vältel müügilepingu täitmisest arvates (I k tl 9-14, II k 184-187); 2) 09.01.2015 allkirjastasid erinevad osapooled, sh hageja poolt esindatav Fortis Consulting OÜ, äriühingute Unitcom Holding OÜ ja Unitcom Eesti OÜ osanike lepingu, mis jõustus 13.01.2015 (I k tl 225-236); 3) 13.01.2015 valiti hageja kostja ainuosaniku Levikom Holding OÜ otsusega kostja juhatuse liikmeks (tähtajatult) ja pooled (hageja ja kostja juhatuse esimehe Peep Põldsammi isikus) allkirjastasid hageja teenistuslepingu, mille kohaselt asus hageja täitma lisaks kostja 4-liikmelise juhatuse liikme ametikohustustele ka kliendihalduse üksuse direktori kohustusi (teenistusleping I k 17-37, Unitcomi organisatsiooni struktuur I k tl 64, ainuosaniku otsus II k tl 187-188); 4) 18.04.2016 kostja osanike koosoleku otsusega kutsuti hageja kostja juhatusest tagasi ja valiti uus juhatuse liige PL (I k tl 238-239); 5) 11.05.2016 esitas kostja hagejale ülesütlemisavalduse, millega ütles teenistuslepingu erakorraliselt üles alates 12.05.2016 (I k tl 42-44).
9.Kohtu hinnangul pole asjas vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv teenistusleping, mis kostja poolt üles öeldi. Pooled vaidlevad selle üle, kas see lõpetati mõjuval põhjusel (erakorraliselt) või mõjuva põhjuseta (korraliselt), kuivõrd sellest sõltub, kas kostja peab tasuma hageja poolt nõutavat täiendavat tasu (etteteatamistasu 1 kuu + 3 kuu tasu). Teenistuslepingu p 17.9 kohaselt lepingu lõpetamisel ühingu algatusel mõjuva põhjuseta peale 1 aasta möödumist lepingu sõlmimisest, teatab ühing sellest teenistujale 1 kuu ette ning maksab teenistujale hüvitust 3 kuu tasu summas, võttes aluseks teenistuja viimase 3 kuu keskmise käesoleva lepingu lisades nr 2 ja 3 toodud tasudest moodustuva tasu (põhitasu ja tulemustasu).
10.Hinnates poolte väiteid ja asjas esitatud tõendeid asus kohus seisukohale, et kostja ülesütlemisavalduses hagejale süüksarvatud rikkumised ei ole tõendatud. Seisuga 11.05.2016 puudus kohtu hinnangul kostjal igasuguse alus seostada hageja poolt väidetavalt KHÜ töö korraldamata, juhtimata, planeerimata ja töötajate vastutuse kokkuleppimata jätmist RR ja MH poolt hilisemalt esitatud tulemustasu nõudega töövaidluskomisjoni. Lisaks on RR avalduse osas asjakohane hageja märkus, et viimane nõudis töövaidluskomisjonis tulemustasu ka 2016.a. III kvartali eest, samas kui hageja suhtes lõpetati teenistusleping enne II kvartali lõppu. RR-le maksti 2015.a I poolaasta tulemustasud välja (II k tl 101), samuti nähtub KHÜ töötaja AH e-kirjadest koos tabelitega, et KHÜ töötajatele arvestati ka 2015. aastal, sh teises ja kolmandas kvartalis, tulemustasu (III k tl 18-20). MH osas võtab kohus arvesse hageja osundust, et MH-l ei olnud õigust 2015.a. I-III kvartali eest tulemustasu saada, kuna ta asus kostja juures tööle 01.06.2015 ning talle kohaldus töölepingu p-de 2.1, 2.4 ja 4.2 järgi 4-kuuline katseaeg (kuni 2015.a. oktoobrini), mille vältel tulemustasu ei arvestata ega maksta (I k tl 247-253). Seega on alusetu väita, et KHÜ töötajatele tulemustasu ei makstud.
11.KHÜ töötajatega sõlmitud töölepingute lisa 3 (tulemuspalga ja preemia alused) p-i 2 kohaselt tuli töötajatele kohalduvad tulemusnäitajad kehtestada mitte ainuisikuliselt hageja poolt, vaid kostja juhatuse otsusega kinnitatud aastaeelarve alusel (I k tl 251 pöördel, II k tl 12 pöördel, 33, 39, 46 pöördel, 54, 60 pöördel), mille kinnitamise kohta pole kohtule andmeid esitatud. Kohtu hinnangul lükkavad kostja väited hageja poolt KHÜ töö korraldamata, juhtimata ja planeerimata jätmise kohta ümber ka kostja juhtkonna ja KHÜ töötajate 13.04.2015, 20.04.2015, 21.12.2015 ja 11.01.2016 müügikoosolekute protokollid (II k tl 102-110), kostja 10.02.2016 100 päeva plaani projekt (II k tl 111-114), 2015.a. turundusplaan RR suhtes (II k tl 115), kostja juhatuse 06.04.2016 koosoleku protokoll (I k tl 197-198), kostja müügiraportid 2016.a. viienda ja 14 nädala kohta ühes kokkuvõtliku kaaskirjaga (III k tl 10-12), hageja 15.01.2016 kokkuvõte KHÜ töötajatele (III k tl 13), 2016.a märtsi kirjavahetus kostja veebilahenduse väljatöötajaga (III k tl 14-15) ja MH kirjalik seletus (III k tl 16-17), mis kogumis kinnitavad hageja aktiivset osalemist kostja tegevuses ja KHÜ juhtimises, hageja poolt oma pädevuse raames ülesannete jagamist KHÜ töötajatele, aga samuti kostjapoolsete etteheidete puudumist hageja tegevuse suhtes KHÜ juhina.
12.Kostja väite osas, et hageja suhtes teenistuslepingu ülesütlemisega seostub ka IgorEXA OÜ kliendilepingute ülevõtmine vastavalt kostja juhatuse 06.04.2016 otsusele (I k tl 197-198 p 4.1.) ning kostja poolt kohtuasja algatamine IgorEXA OÜ ja IA vastu (II k tl 159-170), leiab kohus, et ülesütlemisavaldusest ei ilmne, et IgorEXA OÜ tehinguga seostuv oleks olnud mingilgi moel põhjuseks hageja suhtes teenistuslepingu ülesütlemisele. Lisaks ei ole kostja ka tõendanud, et hageja oleks 06.04.2016 otsusest tulenevad omapoolsed kohustused
täitmata jätnud ja need oleksid olnud mingil moel seoses kõnealuse tehingu väidetava nurjumisega. Seega ei saa kohus sellise põhjendusega teenistuslepingu ülesütlemise puhul arvestada.
13.Ülesütlemisavalduses toodud etteheite osas, et hageja ei tegelenud uute töötajatega EA-ga ja KP-ga (P) ega andnud neile tööülesandeid, võttis kohus arvesse hageja poolt osundatud, et kuigi mõlemad asusid kostja juures tööle alates märtsist 2016.a, osalesid nad KHÜ tegevuses juba alates 2016.a. veebruarist (tegevusplaanid II k tl 111-114, hageja 12.02.2016 ja 25.02.2016 e-kirjad II k tl 116, 25.02.2016 kutse turunduskoosolekule II k tl 117). Põhjendatud on kohtu hinnangul ka hageja osundus, et kostja poolt märtsis 2016.a. algatatud organisatsiooniliste muudatuste tagajärjel asusid KP ja EA kostja uue loodava kliendikogemuse üksuse raames töötama mitte hageja, vaid PL alluvusse. Seega on kostja etteheited hageja suhtes seonduvalt KP ja EA KHÜ tegevusse kaasamata jätmisega põhjendamatud.
14.Kostja etteheite osas, et hageja siirdus ajavahemikus 02.05.2016-06.05.2016.a. korralisele põhipuhkusele, jättes vastava kuu alguses kostja klientidele edastatavad arved koostamata ja esitamata ning oma teenistusülesanded kostja juhatuse liikmena ja KHÜ juhina (asendajale) edasi delegeerimata, võttis kohus arvesse tõendeid, millest nähtuvalt pidi kostja olema hageja puhkusest varakult informeeritud, kuna see oli eelnevalt märgitud kostja puhkuste ajakavasse (kostja juristi 29.03.2016 e-kiri III k tl 21), samuti teavitas hageja oma puhkusest KHÜ töötajaid (MH seletus III tl 16-17) ning eraldi kostja raamatupidajat 12.04.2016 e-kirjaga (III k tl 23), lisaks oli hageja puhkuse ajal kostjale kättesaadav ja täitis teatud tööülesandeid (hageja 04.05.2016 e-kiri kostja raamatupidajale II k tl 118). Kostja väite osas, et hageja ei kooskõlastanud oma puhkuseavaldust nõutud vormi kohaselt (II k tl 188), peab kohus põhjendatuks hageja selgitust, et Levikomi ärinimega puhkuseavaldused võeti kostja poolt kasutusele alles pärast hageja suhtes teenistuslepingu ülesütlemist.
15.Kohus leidis täiendavalt, et isegi kui lugeda kostja ülesütlemisavalduses toodud rikkumised tõendatuks ja põhjendatuks, puudus kostjal ilma hagejale rikkumise lõpetamiseks VÕS § 196 lg 2 kohaselt kirjalikult täiendavat tähtaega andmata õigus teenistuslepingut üles öelda, kuna kohtu ei hinnangul ei kvalifitseeru eelnimetatud rikkumised VÕS § 116 lg 2 p 2-4 mõttes olulisteks lepingurikkumisteks. Teenistuslepingu p 18.4 kohaselt peavad kõik lepingust tõusetuvad teated olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaidlust ei ole, et käesoleval juhul kostja hagejale väidetavate rikkumiste lõpetamiseks kirjalikult tähtaega ei andnud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja suhtes teenistuslepingu lõpetamine alates 12.05.2016 tuleb lugeda VÕS § 195 ja teenistuslepingu p-de 17.2.5, 17.6. ja 17.9 mõttes teenistuslepingu korraliseks lõpetamiseks, millega seoses on hagejal õigus nõuda tasu etteteatamistähtaja (1 kuu) rikkumise eest ja kolme kuu töötasu, sh põhitasu ja tulemustasu.
16.Kohus leidis, et hageja rahaline nõue on põhjendatud lisaks põhipalgast tulenevale nõudele 5 200 eurot ka tulemuspalka ja viivist puudutavas osas. Kuivõrd kostja ei olnud vaatamata kohtu nõudele 2015.a. I ja II kvartali eest tulemustasu aluseks olevaid andmeid esitanud, tuleb lugeda KHÜ tulemusnäitajad 100%-liselt saavutatuks. Võttes arvesse, et teenistuslepingu lisa 2 järgi oli hageja põhitasu 1 300 eurot kuus ning lisa 3 p-i 1.2. järgi on tulemustasu suurus maksimaalselt 70% põhitasust (s.o 910 eurot kuus) ning KHÜ soorituse osa tulemustasust on omakorda 50% (s.o 455 eurot), kujuneb hageja puhul maksimaalseks kvartaalseks KHÜ soorituse tulemustasuks 1 365 eurot (3 x 455 eurot), mistõttu on hagejal KHÜ 2015. a I ja II kvartali soorituse eest õigus nõuda kostjalt tulemustasu 2730 eurot (2 x
1365 eurot). KHÜ soorituse eest 2015.a. III-IV kvartali ja 2016.a. I kvartali eest on kostja kogusummas 3 846,16 eurot hageja nõuet tunnistanud. Kohus leidis samuti, et hageja teenistuslepingu ülesütlemine alates 12.05.2016 ei välistanud vastava kvartali eest (2016.a. II kvartal) tulemustasu nõuet. Kohus asus seisukohale, et kostja personalipoliitika dokument (I k tl 189-195) ei mõjuta hageja tulemustasu nõuet, kuna tegemist ei ole teenistuslepingu osaga, samuti on see ilmselt kasutusele võetud hiljem kui 01.03.2015, kuna sellel kasutatud tähis „Unitcom“ võeti kostja pool kasutusele alles 2015.a. lõpus (III k tl 29-30). Samuti ei tulene teenistuslepingust (mh selle lisast nr 3), et hageja lahkumine enne tulemustasu perioodi lõppemist välistab vastava perioodi eest täielikult tulemustasu nõude.
17.Kohus leidis, et kuna teenistuslepingu korralise ülesütlemise tõttu kehtis teenistusleping kuni 13.06.2016, on hagejal ka perioodi 01.04.2016–13.06.2016 eest õigus KHÜ soorituse tulemustasule. Kuna 2016.a. II kvartalis oli 91 päeva, millest teenistusleping kehtis 73 päeva vältel, s.o 80,2% kogu perioodist, siis 2016.a. II kvartali tulemustasu määramisel on põhjendatud lähtuda eeltoodud proportsioonist ning võttes aluseks kostja poolt koostatud KHÜ tulemustasu arvestuse alused (II k tl 66), mille kohaselt 2016. a II kvartalis täideti KHÜ eesmärgid 84,9% ulatuses ning II kvartali kohta arvestatav tulemustasu on seega 1158,89 eurot (3 x (1300 eurot x 35% x 84,9%), millest teenistuslepingu kehtivuse ajale vastav proportsionaalne osa on 929,43 eurot (1158,89 eurot x 80,2%). Eeltoodust arvesse võttes on hagejal õigus nõuda kostjalt KHÜ 2015. a ja 2016. a soorituse eest tulemustasu kokku summas 7505,59 eurot.
18.Ühtlasi leidis kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka ettevõtte 2015. a soorituse eest tulemustasu maksmist (2016.a. kostja soorituse eest hageja tulemustasu ei nõua). Kohus võttis arvesse, et kostja juhatuse esimees on avaldanud, et ettevõtte soorituse põhjal arvestatakse kõigile töötajatele tulemustasu samadel alustel, s.o võttes aluseks ettevõtte netokäibe ja EBITDA (III k tl 23-28). Võttes aluseks, et: 1) kostja netokäibe ja EBITDA osakaaluna lepiti teenistuslepingu sõlmimisel kokku 40%-60% (kostja tulemustasu arvutus I k tl 15-16); 2) 2015. aastaks seati eesmärkideks netokäive 1 223 659 eurot ja EBITDA 202 583 eurot (kostja KHÜ tulemuspalkade arvestus I k tl 66); 3) 2015. aastal saavutati kostja poolt majandustulemustena netokäive 1 224 496 eurot (100,1%) ja EBITDA 86 739 eurot (42,8%) ning ettevõtte eesmärgid täideti 66%-liselt (netokäibe täitmise protsent 100,1% x netokäibe osakaal 40%) + (EBITDA täitmise protsent 42,8% x EBITDA osakaal 60%), mis nähtub KHÜ tulemuspalkade arvestusest I k tl 66 ja kostja 2015.a. majandusaasta aruandest (I k tl 67-80), on eesmärkide täitmise ulatust arvestades kostja soorituse alusel 2015.a. hageja tulemustasu suuruseks 3 603,60 eurot (aastane maksimaalne tulemustasu 5460 eurot x 66%). Kokku on hagejal seega õigus nõuda põhinõudena 16 309,19 eurot (põhitasu 5 200 eurot + tulemustasu KHÜ soorituse eest 7 505,59 eurot + tulemustasu kostja soorituse eest 2015.a. summas 3 603,60 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue.
19.Võttes arvesse, et kostja on kohtumenetluses hüvitanud hagejale 3 015,39 eurot, millises summas on hageja oma nõudest osaliselt loobunud ning on arvestanud VÕS 88 lg 8 ja 9 korras viivise katteks 50,54 eurot ja KHÜ tulemustasu katteks 2 964,85 eurot, kuulub hageja nõue lõplikul kujul rahuldamisele järgmiselt: põhitasu hüvitisenõue 5 200 eurot, tulemustasu nõue 8 144,34 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 448,90 eurot; perioodi eest 01.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 641,37 eurot, TsMS § 367 korras alates 24.05.2018 põhivõlgnevuselt (13 344,34 eurot) arvestatav seadusjärgne viivis kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.25.06.2018 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tõendeid ekslikult hinnanud. Tegemist ei ole lepingu korralise ülesütlemisega, vaid erakorralise ülesütlemisega, kuna hageja on teenistuslepingut oluliselt rikkunud. Hageja ei täitnud teenistuslepingu punktist 4.2.5 tulenevat kohustust esitada oma vastutusalas oleva üksuse aasta- ja kvartalieelarveid 2015. ja 2016. aasta, samuti 2016. a I ja II kvartali kohta, ilma milleta ei ole tulemustasude arvestamine ja kehtestamine mõeldav. Hageja ei täitnud kohustustust kehtestada KHÜ tulemusnäitajad. Hageja poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa olukorra, kus töötajate tulemustasud jäid õigeaegselt kehtestamata.
22.Samuti rikkus hageja teenistuslepingust tulenevat kohustust oma puhkusel viibimine leppida kokku kostja juhatuse esimehega. Hagejaga vesteldi korduvalt ning oma sisult olid vestlused tähelepanu juhtimised lepingurikkumistele ning kohustuse täitmiseks täiendavate tähtaegade andmised VÕS § 114 lg 1 mõttes. Hageja puhkusele minekut, milles kostja juhatuse esimehega kokku ei lepitud ning mille ajaks jättis hageja oma ülesanded delegeerimata, käsitleb kostja VÕS § 116 lõikes 4 kirjeldatud olukorrana, kus täiendava tähtaja andmine oleks ilmselgelt olnud asjatu.
23.Hagejal ei ole õigust tulemustasule kostja personalipoliitika p 3.4 alusel, mis välistab tulemustasu maksmise perioodi eest, enne mille lõppu teenistuja lahkub. Hagejaga lõpetati teenistusleping enne 2016. a II kvartali lõppu. Juhatuse liikmena oli hageja personalipoliitikast teadlik. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
26.Kostja on seisukohal, et ilma hageja poolt tema vastutusalas olnud üksuse kohta eelarvete esitamiseta ei olnud tulemustasude arvestamine ja kehtestamine võimalik. Kolleegium märgib, et maakohus on tuvastanud, et KHÜ töötajatega sõlmitud töölepingute kohaselt tuli tulemusnäitajad kehtestada tööandja juhatuse otsusega tööandja kinnitatud aastaeelarve alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kostja aastaeelarvet, ja seetõttu ka tulemusnäitajaid, ei olnud võimalik hageja tõttu kinnitada. Lisaks on KHÜ töötajatele tegelikult tulemustasu arvestatud ja makstud. Samuti nähtub kostja tolleaegse juhatuse esimehe PP 18.11.2015 ja 12.02.2016 e-kirjadest (I kd tl 38, 40), et tulemustasude küsimus seisis tema taga. Seega on põhjendamatu kostja väide, et tulemustasusid ei saanud maksta hageja tõttu.
27.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja rikkus kohustust leppida puhkusel viibimine kokku juhatuse esimehega. Kolleegium märgib, et maakohus tuvastas, et hageja oli eelnevalt märkinud oma puhkuse kostja puhkuste ajakavasse. Seega pidi kostja juhatuse
esimees olema hageja puhkusele minekust teadlik. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja teavitas oma puhkusest eraldi teisi töötajaid. Kuna puhkuse ajakava kaudu pidi kostja juhatuse esimees olema teadlik hageja puhkusest, siis ei nõustu kolleegium kostjaga, et hageja on puhkusega seonduvalt oma kohustust rikkunud.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isegi kui lugeda kostja ülesütlemisavalduses toodud rikkumised tõendatuks ja põhjendatuks, puudus kostjal ilma hagejale rikkumise lõpetamiseks täiendavat tähtaega andmata õigus teenistuslepingut erakorraliselt üles öelda, kuna kostja esiletoodud rikkumised ei kvalifitseeru olulisteks lepingurikkumisteks. Teenistuslepingu p 18.4 kohaselt pidid kõik lepingust tõusetuvad teated olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejale kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis andnud tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Ka seetõttu ei oleks võimalik kostja ülesütlemist käsitleda erakorralise ülesütlemisena.
29.Kostja on apellatsioonkaebuses toonud välja, et hagejal ei ole õigust tulemustasule kostja personalipoliitika p 3.4 alusel, mis välistab tulemustasu maksmise perioodi eest, enne mille lõppu teenistuja lahkub. Hagejaga lõpetati teenistusleping enne 2016. a II kvartali lõppu. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus tõendeid hinnates õigesti, et personalipoliitika dokument ei mõjuta hageja tulemustasu nõuet, kuna tegemist ei ole teenistuslepingu osaga. Teenistuslepingu p 20.1 kohaselt on teenistuslepingus ette nähtud kõik teenistuslepingu tingimused ning selle muutmine eeldab poolte vahel kirjalikku kokkulepet (p 17.1). Sellest tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et hagejal on õigus KHÜ soorituse tulemustasule ka 2016 II kvartali eest kuni teenistuslepingu korralise ülesütlemiseni.
30.Hageja nõude arvutuslikku külge ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
31.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
32.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.