23. mai 2018.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja (Tõnismäe 5a)
Tsiviilasja number
2-17-8462
Tsiviilasi
XXX hagi Levikom Eesti OÜ OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
14457,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo FORT OÜ, e-post [email protected]); Kostja: Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473, asukoht Pärnu mnt 139c, Tallinn 11317, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame (e-post: [email protected]).
Viimane kohtuistung
11. aprill 2018.a. /kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Levikom Eesti OÜ-lt XXX kasuks välja põhivõlgnevus 13344,34 eurot (sh kostja poolt teenistuslepingu mõjuva põhjuseta ülesütlemise eest hüvitis summas 3900 eurot, teenistuslepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja eest tasutav ühe kuu põhitasu 1300 eurot ja teenistuslepingust tulenev maksmata tulemustasu summas 8144,34 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 448,90 eurot ja perioodi eest 01.06.2017 kuni 23.05.2018 sisenõutavaks muutunud viivis summas 641,37 eurot, st põhivõlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivis kokku 14434,61 eurot (neliteist tuhat nelisada kolmkümmend neli eurot ja 61 senti) ning alates 24.05.2018 põhivõlgnevuselt (13344,34 eurot) arvestatav viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2-17-8462 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus eraldi määrusega peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX (edaspidi hageja) esitas 31.05.2017 Harju Maakohtusse hagiavalduse (täpsustatud 09.02.2018 ja 19.04.2018) Levikom Eesti OÜ (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 13344,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1090,27 eurot ja põhivõlgnevuselt 13344,34 eurot arvestatava seadusjärgse viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid erinevad osapooled 27.10.2014 - 29.10.2014 Unity Internet OÜ ja Unity Systems OÜ 100% osade müügilepingu (edaspidi müügilepingu), mille alusel müüs teiste seas Fortis Consulting OÜ, mille enamusosanikuks on hageja, talle kuuluva Unity Systems OÜ osa kostjale. Kostja omandas seega müügilepingu alusel 100% Unity Internet OÜ ja Unity Systems OÜ osadest ning tema sooviks oli ühendada omandatavad äriühingud hiljem kostjaga ning arendada edasi äriühingute senist majandustegevust. Seetõttu lepiti müügilepingus kokku, et teatud tehinguga seotud võtmeisikud, sh hageja, sõlmivad kostjaga töö või teenistuslepingud ning tegutsevad kostja juures vähemalt ühe aasta vältel müügilepingu täitmisest arvates. Hageja oli müügilepingu sõlmimise ajal Unity Systems OÜ juhatuse liige ning müügilepingu täitmise järgselt pidi temast saama kostja juhatuse liige. Hageja õigusi ja kohustusi kostja juhatuse liikmena pidid pooled detailsemalt reguleerima kostja juhatuse liikme lepingus (edaspidi teenistuslepingus). Hageja jaoks oli teenistuslepingu sõlmimisel oluliseks eeltingimuseks, et leping näeks lisaks juhatuse liikme põhitasule motivatsioonisüsteemi osana ette ka tema õiguse tulemustasule. Eelnevat arvestades pidasid pooled 2014.a. lõpus ja 2015.a. jaanuaris teenistuslepingu tingimuste (sh tulemustasu) üle läbirääkimisi ja 05.01.2015 edastas kostja hagejale teenistuslepingu projekti ja exceli tabeli, milles tõi näitlikustamiseks välja hagejale makstava tulemustasu arvutuskäigu ning mis kinnitasid poolte ühist arusaama, et tulemustasu kokkulepe oli kavandatava teenistuslepingu oluliseks tingimuseks ja lepingu lahutamatuks osaks. 13.01.2015 valiti hageja kostja ainuosaniku Levikom Holding OÜ otsusega tähtajatult kostja juhatuse liikmeks ja poolte vahel allkirjastati teenistusleping, mille kohaselt lepiti kokku, et hageja täidab kostja juures juhatuse liikmena ühtlasi kostja kliendihalduse üksuse (edaspidi KHÜ) direktori ülesandeid.
2-17-8462 Teenistuslepingu p-i 8.1 järgi pidi hageja saama oma ametikohustuste täitmise eest nii põhi - kui tulemustasu, mille arvestamisel võeti aluseks KHÜ ja ettevõtte tulemusnäitajad, millised pidi kehtestatama kostja aasta eelarve alusel. Teenistuslepingu sõlmimise järel asus hageja täitma kostja juhatuse liikme kohustusi ja tegi kõik endast oleneva, tagamaks kostja klientide rahulolu ning KHÜ töö võimalikult tõhus toimimine. Hageja möönab, et Unity Systems OÜ ja Unity Internet OÜ kostjaga ühendamise protsess oli kahtlemata suur ümberkorraldus ning uue organisatsiooni töö korraldamine nõudis pooltelt paratamatult täiendavaid pingutusi ning nagu igale suurele liitumisele omane, esines ka siin teatavaid kasvuraskusi, kuid kostja ei avaldanud hageja poolt teenistuslepingu täitmise käigus kordagi, et hageja ei täida kostja hinnangul teenistuslepingut nõuetekohaselt ega panusta kostja (ja kitsamalt KHÜ) arengusse piisavalt. Teenistuslepingu järgi pidanuks kostja kehtestama tulemustasu arvestamise aluseks olevad tulemusnäitajad ning maksma hagejale KHÜ tulemustasu regulaarselt jooksva aasta vältel (korra kvartalis). Paraku asus kostja tegevjuhi isikus selle asemel otsima selle asemel erinevaid ettekäändeid, lükkamaks tulemustasude arvestamiseks vajalike toimingute tegemist (eelarve koostamine ja kinnitamine, tulemusnäitajate kehtestamine jms) pidevalt edasi. Hageja uuris seetõttu kostja tegevjuhilt nii suuliselt kui kirjalikult korduvalt, millal viimane teostab tulemustasude arvestamiseks vajalikud toimingud, kuid tegevjuhi vastustest nähtuvalt ei olnud kostja veel isegi 2016.a. veebruariks kehtestanud tulemustasude määramiseks vajalikke tulemusnäitajaid ja väitis, et 2015.a. tulemustasud kehtestatakse hoopis otsuse korras, peamiselt lähtuvalt 100 päeva plaani täitmisest ning 2016.a. tulemusnäitajad määratakse lähtuvalt kostja eelarvest. Mida tähendas seejuures tulemustasude määramine „otsuse korras, peamiselt 100 päeva plaani täitmisest lähtuvalt“, kostja tegevjuht ei selgitanud. Hageja leiab, et teenistuslepingust kostjale sellist ühepoolset õigust jätta tulemusnäitajad tegelikult kehtestamata ning asendada kokkulepitud tulemustasu arvestuse süsteem tagantjärele uue süsteemiga, ei olnud. Hageja küsis 2016.a. talvel-kevadel kostja tegevjuhilt veel korduvalt selgitusi, millise süsteemi alusel ja millal kavatseb kostja arvestada ja hagejale maksta välja 2015.a. tulemustasud ning millal koostatakse 2016.a. tulemusnäitajate kehtestamise aluseks oleva eelarve, kuid kostjalt asjakohast tagasisidet ei tulnud. Selle asemel esitas kostja hagejale 12.05.2016 ilma igasuguse eelhoiatuseta ülesütlemisavalduse, öeldes hagejaga sõlmitud teenistuslepingu samal päeval (12.05.2016) erakorraliselt üles. Tunni aja möödudes ülesütlemisavalduse esitamisest võttis kostja hagejalt ära igasuguse ligipääsu tööalasele e-postile, ühingu dokumentidele ja muudele andmetele ning seejuures ei informeeritud hagejat ligipääsu katkestamisest ega antud isegi minimaalset võimalust oma poolelioleva tegevuse korraldamiseks ja normaalseks üleandmiseks. Hageja teatas ülesütlemisavalduse saamise järel kostjale, et ta ei nõustu teenistuslepingu erakorralise ülesütlemisega, kuna kostjal puudus selleks mõjuv põhjus. Samuti nõudis hageja tulemustasude arvestuseks vajalike andmete väljastamist ning tulemustasude väljamaksmist. Kuna suuline kommunikatsioon kostjaga mingit tulemust ei andnud, esitas hageja kostjale 05.09.2016 e-kirja, milles nõudis tulemustasusid puudutavate andmete väljaandmist, ja 05.10.2016 kirjaliku vastuväite teenistuslepingu erakorralisele ülesütlemisele ühes nõudega maksta hagejale välja teenistuslepingu alusel võlgnetavad summad ja anda hagejale välja tulemustasude arvestamiseks vajalik teave. Kuna kostja hageja kirjadele enam kuidagi ei reageerinud, otsustas hageja pöörduda hagiavaldusega kohtusse.
2.Hagiavalduse kohaselt vaidleb hageja kostjapoolsele teenistuslepingu erakorralisele ülesütlemi-sele vastu, leides, et kostjal ei olnud teenistuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuvat põhjust. Hageja leiab, et ta ei ole ülesütlemisavalduses väljatoodud rikkumisi toime pannud, tema arvates on väidetavad rikkumised otsitud ja alusetud ning need ei andnud mingil juhul kostjale õigust teenistuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, samuti ei andnud kostja hagejale väidetavate rikkumiste lõpetamiseks mõistlikku tähtaega. Seega on hageja seisukohal, et kuna kostjal teenistuslepingu ülesütlemiseks mõjuvat põhjust ei olnud, on 12.05.2016 erakorralise ülesütlemise puhul tegemist teenistuslepingu korralise ülesütlemisega ja seda ilma teenistuslepingu p-s 17.9 kokkulepitud ühekuulise etteteatamistähtajata, mistõttu hageja hinnangul lõppes teenistusleping
2-17-8462 korralise ülesütlemise tulemusena mitte 12.05.2016, vaid kuu aja möödumisel, st alates 13.06.2016. Kuivõrd korralise ülesütlemise hetkeks oli teenistuslepingu sõlmimisest möödunud enam kui üks aasta, siis teenistuslepingu p-i 17.9 kohaselt pidi kostja sellises olukorras maksma hagejale hüvitisena hageja kolme kuu tasu, mis hõlmab nii põhi- kui ka tulemustasu. Arvestades, et hageja põhitasu suuruseks oli 1300 eurot kuus, on teenistuslepingu p 17.9 järgse kolme kuu (põhi)tasule vastava hüvitisnõude suurus 3900 eurot. Samas, kuna kostjal ei olnud alates 12.05.2016 enam võimalik oma teenistuskohustusi täita, on hagejal õigus nõuda tasu maksmist ka ühekuulise etteteatamistähtaja eest summas 1300 eurot. Hageja leiab, et kuivõrd tema teenistusleping lõppes tegelikult 13.06.2016, siis möödus hüvitamiskohustuse täitmiseks vajalik mõistlik aeg hiljemalt 30.06.2016 ning alates 01.07.2016 on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, s.o 5200 euro tasumist. Lisaks põhitasust tulenevale nõudele hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt ka tulemustasude maksmist. Hageja on seisukohal, et KHÜ soorituse alusel 2015.a. I-IV kvartalis ja 2016.a. I-II kvartalis on tal õigus nõuda tulemustasu 7505,59 eurot ja kostja ettevõtte 2015.a. soorituse alusel (kostja 2016.a. soorituse alusel hageja tasu ei nõua) 3603,60 eurot, st kokku 11109,19 eurot. Võttes arvesse, et kostja on kohtumenetluse kestel tunnistanud hageja nõuet KHÜ 2015.a. III-IV ja 2016 I kvartali soorituse eest kokku 3846,16 eurot ning kostja on hüvitanud kohtumenetluse kestel hagejale 3015,39 eurot (10.04.2018), on hageja 19.04.2018 avalduse alusel loobunud oma osaliselt oma nõudest summas 3015,39 eurot, mille tulemusena lõpliku nõudena nõuab hageja kostjalt lisaks põhitasu hüvitisele 5200 eurot tulemustasu nõude katteks 8144,34 eurot, seega kokku põhivõlgnevuse tasumist summas 13344,34 eurot, samuti hagiavalduse esitamise seisuga (31.05.2017) sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud määras) summas 448,90 eurot; viivist perioodi eest 01.06.2017 – 09.02.2018 summas 340,36 eurot ja alates 10.02.2018 põhivõlgnevuselt 13 344,34 eurot arvestatud viivist seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni (TsMS § 367).
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja selgitab, et kostja juhatuse liikmena ja KHÜ direktorina tulenesid hageja ametikohustused sätestatud lisaks temaga sõlmitud teenistuslepingule ja selle lisaks nr 1 olevale ametijuhendile ka äriseadustikust (ÄS), tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), VÕS-ist, kostja ühingu põhikirjast ja osanike lepingust, kostja ühingu sisekorraeeskirjadest ja muudest sisekorraldusliku iseloomuga aktidest, samuti juhtimisorganite seaduslikest otsustest ja korraldustest, millele tuginedes hinnati hageja teenistusülesannete nõuetekohast täitmist. Kõiki neist tulenevaid teenistusülesandeid pidi hageja täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, mis tähendab, et ta kohustus lähtuma oma tegevuses kostjale kasumi teenimise ja ettevõtte väärtuse tõstmise huvidest ning vältima kahju tekkimist kostja varale. Samuti oli hageja kohustatud oma teenistusülesannete täitmisel aitama kaasa kostja kõrge maine säilitamisele klientide, koostööpartnerite ja ühiskonna silmis ning rakendama kogu oma tööjõudu, erialaseid teadmisi ja kogemusi. Samas kostja leiab, et hageja ei täitnud oma teenistusülesandeid nõuetekohaselt ja jättis mitmed teenistuslepingus sätestatud teenistusülesanded üldse täitmata, mistõttu kostja oli sunnitud määrama hageja asemele uue juhatuse liikme. Kuna ka viimasel tekkisid koheselt etteheited hageja tööülesannete iseseisva täitmise võimekuse suhtes, esitas kostja hagejale 11.05.2016.a. teenistuslepingu erakorralise lõpetamise teatise. Kostja on seisukohal, et tal oli õigus nii lepingust kui ka seadusest tulenevate kohustuste olulise rikkumise tõttu hagejaga sõlmitud teenistusleping mõjuval põhjusel ilma etteteatamiseta erakorraliselt lõpetada. Samas tunnistab kostja siiski hageja tulemustasude nõuet KHÜ soorituse eest 2015 III-IV kvartali ja 2016 I kvartali eest kogusummas 3846,16 eurot vastavalt hageja poolt tulemusnäitajate saavutamise %-le. Kostja on teinud sellekohased arvutused, võttes arvesse hageja alluvuses töötanud XXX ja XXX sarnaseid näitajad vastavalt viimaste poolt TVKsse kostja vastu esitatud kaebustele ning on nõus kompromissiga sarnaselt TVK menetluses olnud
2-17-8462 juhtumitele. Siiski kostja ei tunnista hageja tulemustasu nõuet KHÜ soorituse alusel 2015.a. I-II ja 2016.a. II kvartali eest, kuivõrd nimetatud perioodi osas ei olnud hageja tema enda vastutusalas olnud KHÜ tulemusnäitajaid kehtestanud, ei olnud neid mõõtnud ega esitanud kostja juhatusele kinnitamiseks. Kostja arvates ei ole hagejal 2016 II kvartali allüksuse soorituse eest tulemustasu nõudeõigust ka põhjusel, et ta lahkus töölt enne 2016.a. II kvartali lõppu ega ei osalenud täiel määral KHÜ tulemuste saavutamisel (hagejaga lõpetati teenistusleping enne II kvartali lõppu). Ühtlasi kostja ei tunnista hageja tulemustasu nõuet ettevõtte soorituse eest 2015 ja 2016 aasta osas, samuti viivisenõuet.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada (nõude lõplikult esitatud kujul).
5.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-08 leidnud (p 33), et juhatuse liikmeks olek on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehinguline õigussuhe, mis olemuslikult sarnaneb enim VÕS § 619 mõttes käsunduslepingule. Äriseadustiku § 184 lg 3 esimese kolme lause kohaselt osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 630 lg 1 kohaselt kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. VÕS § 631 kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Riigikohus on lahendis 2-16-11889/42 täiendavalt selgitanud (pp-d 1416), et seadus eristab juhatuse liikme ametisuhet ja temaga sõlmitud teenistuslepingut. Juhatuse liikmeks olek tähendab eelkõige seda, et juhatuse liikme ja äriühingu vahel tekib ametisuhe, millisse suhte olemasolu on juhatuse liikmeks olemise eeldus. Ametisuhte tekkimisega saab juhatuse liige oma pädevuse ning õiguse ühingut juhtida ja seadusjärgselt esindada. Seejuures on juhatuse liikme ja äriühingu vaheline ametisuhe olemuselt sarnane kestvusvõlasuhtega, mis võib osaühingus olla tähtajatu või tähtajaline. Lisaks ametisuhtele võib juhatuse liikme ja äriühingu vahel olla, kuid ei pea tingimata olema sõlmitud teenistusleping. Teenistusleping võib omakorda sisaldada kokkuleppeid, mille eesmärk on reguleerida pooltevahelist suhet pärast lepingu lõppemist. Kui hageja tugineb nõude alusena poolte vahel sõlmitud teenistuslepingus sätestatud kokkuleppele, seega on tema nõue lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda kohustuse täitmist. Lepingu täitmist saab nõuda juhul, kui leping on kehtivalt sõlmitud, seda ei ole tühistatud ja täitmisnõudele ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid. Seega on hageja nõude rahuldamise eeldusteks, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, mida pole tühistatud ning hageja täitmisnõudele pole kostja esitanud põhjendatud vastuväiteid.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS
2-17-8462 § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.27.10.2014–29.10.2014 allkirjastasid erinevad osapooled, sh hageja poolt esindatav Fortis Consulting OÜ, äriühingute Unity Internet OÜ ja Unity Systems OÜ 100% osade müügilepingu, mida 09.01.2015 kokkuleppega muudeti. Müügilepingu p 5.3.1. kohaselt lepiti kokku, et teatud võtmeisikud (sh hageja) sõlmivad kostjaga töö- või teenistuslepingud ning vastavad isikud tegutsevad kostja juures vähemalt ühe aasta vältel müügilepingu täitmisest arvates (I k tl 9-14, II k 184-187);
2.09.01.2015 allkirjastasid erinevad osapooled, sh hageja poolt esindatav Fortis Consulting OÜ, äriühingute Unitcom Holding OÜ ja Unitcom Eesti OÜ osanike lepingu, mis jõustus 13.01.2015 (I k tl 225-236);
3.13.01.2015 valiti hageja kostja ainuosaniku Levikom Holding OÜ otsusega kostja juhatuse liikmeks (tähtajatult) ja pooled (hageja ja kostja juhatuse esimehe XXXi isikus) allkirjastasid hageja teenistuslepingu, mille kohaselt asus hageja täitma lisaks kostja 4liikmelise juhatuse liikme ametikohustustele ka kliendihalduse üksuse direktori kohustusi (teenistusleping I k 1737, Unitcomi organisatsiooni struktuur I k tl 64, ainuosaniku otsus II k tl 187-188);
4.18.04.2016 kostja osanike koosoleku otsusega kutsuti hageja kostja juhatusest tagasi ja valiti uus juhatuse liige XXX (I k tl 238-239);
5.11.05.2016 esitas kostja hagejale ülesütlemisavalduse, millega ütles teenistuslepingu erakorraliselt üles alates 12.05.2016 (I k tl 42-44); kostja maksis hagejale lõpparve korras välja 1323 eurot (I k tl 242).
7.Kohtu hinnangul pole asjas vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv teenistusleping. Vaidlust ei ole samuti selle üle, et teenistusleping oli kostja algatusel ühepoolselt lõpetatud (üles öeldud), kuid pooled vaidlevad selle üle, kas see lõpetati mõjuval põhjusel (erakorraliselt) või mõjuva põhjuseta (korraliselt), kuivõrd sellest sõltub, kas kostja peab tasuma hageja poolt nõutavat täiendavat tasu (etteteatamistasu 1 kuu + 3 kuu tasu+ viivis). VÕS § 195 lg 1 ja 2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.
8.VÕS § 5 kohaselt VÕS-is sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kuivõrd VÕS §§-d 195-196 ja § 631 on üldiselt dispositiivsed, tuleb hagejaga sõlmitud teenistuslepingu ülesütlemise puhul arvesse võtta teenistuslepingus sätestatud tingimusi. Teenistuslepingu p 17.2 kohaselt leping lõpeb tähtaja möödumisel, pooltest sõltumatutel asjaoludel, poolte kokkuleppel, lepingu lõpetamisel teenistuja
2-17-8462 algatusel või ühingu algatusel. Teenistuslepingu p 17.6 esimese lause kohaselt on ühingul peale 1 (ühe) aasta möödumist lepingu sõlmimisest õigus lõpetada leping omal algatusel igal ajal kas mõjuva põhjusega või mõjuva põhjuseta. Teenistuslepingu p 17.7 kohaselt mõjuvaks põhjuseks loetakse käesoleva lepingu sõlmimisel ja juhatuse liikmeks valimisel ühingule tahtlikult valeandmete esitamist ning nendes andmetes muudatustest teatamata jätmist või teenistuja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Teenistuslepingu p 17.8 kohaselt lepingu lõpetamisel ühingu algatusel mõjuva põhjusega teatab ühing teenistujale lepingu lõpetamise põhjuse ja millisest päevast arvates loetakse leping lõpetatuks. Teenistuslepingu p 17.9 kohaselt lepingu lõpetamisel ühingu algatusel mõjuva põhjuseta peale 1 (ühe) aasta möödumist lepingu sõlmimisest, teatab ühing sellest teenistujale 1 (üks) kuu ette ning maksab teenistujale hüvitust 3 (kolme) kuu tasu summas, võttes aluseks teenistuja viimase 3 (kolme) kuu keskmise käesoleva lepingu lisades nr 2 ja 3 toodud tasudest moodustuva tasu (põhitasu ja tulemustasu).
9.Kostja on põhjendanud hagejaga sõlmitud teenistuslepingu ülesütlemist mõjuval põhjusel 12.05.2016 ülesütlemisteatises viitega teenistuslepingu pp-de 4.2.1., 4.2.2.,4.3. ja 9.3 järgmiselt: 1) teenistuja vastutusalas olevate üksuste ja inimeste töö on olnud sisuliselt korraldamata ja juhtimata. Teenistuja poolt ei ole seatud üksuste eesmärke ega kvaliteedimõõdikuid nii üksuse, kui ka töötajate tasemel, mis võimaldaks hinnata üksuse tegevuse ja töötajate töö efektiivsust ja tulemuslikkust. Puuduvad üksuse ja töötajate tegevusplaanid (näiteks turundusplaan) ja teenistuja juhtimise ajal ei tegeletud vastavate puuduste likvideerimisega ja/või tegevuste käivitamisega; 2) teenistuja vastutusalasse kuuluvate turunduse ja klienditeeninduse osakondade töötajatel puudus arusaam oma vastutusest, samuti olid kokku leppimata vastutusest tulenevad eesmärgid, tulemusnäitajad ja tegevused ning seetõttu antud töötajad tegutsesid sihipäratult; 3) teenistuja vastutusalasse kuulunud turunduse osakonna uute töötajatega (XXX, XXX) sisuliselt ei tegeletud ning puudusid tööplaanid, töökorraldusi ei antud, töötajatel puudus sisuline kokkupuude oma otsese juhiga ning kogu uute töötajate senise tööaja jooksul ei ilmutanud teenistuja vähimatki huvi nende tegevusete vastu; 4) teenistuja puhkusel viibimise ajaks on olnud kokku leppimata asendajad ning teenistuja poolt on jäetud delegeerimata puhkuse perioodil toimuma pidanud tegevused, sh ühingu klientidele on õigeaegselt jäänud koostamata ja välja saatmata arved, mille tulemusena on ühing kandnud kahju (I k tl 42-44).
10.Kostja on selgitanud ülesütlemisteatises väljatoodud põhjusi hagejaga sõlmitud teenistuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (mõjuvat põhjust) sellega, et alates 2016.a. algusest, mil kostja omandas järgmise tehingu käigus teise IT-teenuste osutaja Uptime Systems OÜ ja mille käigus kaasati uus investor ettevõtte äriplaani täitmiseks, oli hagejaga korduvalt suulisi arutelusid teemal, milliseid tegevusi on vaja kliendihalduse valdkonnas/üksuses teha, et plaanitud eesmärgid saavutada, kuid hageja ei suutnud vastavaid kohustusi täita, mistõttu ta kutsuti esmalt 18.04.2016 juhatuse liikme kohalt tagasi (I k tl 238-239) ja hiljem, kui ka hageja asemele määratud uuel juhatuse liikmel (XXX) tekkisid etteheited hageja tööülesannete iseseisva täitmise suhtes, otsustas kostja teenistuslepingu alates 12.05.2016 erakorraliselt mõjuval põhjusel lõpetada. Kostja väidete kohaselt väljendub hageja suutmatus tema enda vastutusalas olnud KHÜ töötajate tööd juhtida ja korraldada konkreetsemalt selles, et hageja poolt jäid kehtestamata 2015.a. I-IV kvartali ja 2016.a. I-II kvartali osas KHÜ tulemusnäitajad, mis pidid olema KHÜ töötajatele tulemuspalga välja maksmise aluseks ning mille tõttu jäid hageja alluvuses KHÜ-s töötanud töötajatele, sh XXXle ja XXXle, välja maksmata töölepingus kokkulepitud tulemustasud. Eeltoodu tõttu pidi kostja XXX ja XXX poolt TVK-sse esitatud nõuete alusel maksma neile hüvitisi kokku 4546,40 eurot, mida kostja loeb talle tekitatud kahjuks (XXX ja XXX TVK materjalid I k tl 244-253, II k tl 1-27). Kostja selgituse kohaselt koosnes hageja poolt juhitud KHÜ koosnes äriklientuuri osakonnast, mille töötajateks olid XXX, XXX ja XXX (töölepingud I k tk 247-253, II k tl 8-14, 42-48), turunduse osakonnast, mille töötajateks XXX ja XXX (töölepingud II k tl 28-33, 34-41) ning klienditeeninduse osakonnast, mille töötajateks XXX ja XXX (töölepingud II k tl 49-55, 56-61), kellele kõigile pidi
2-17-8462 tulemusnäitajad määrama ja kehtestama hageja. Kostja juhib tähelepanu, et 18.04.2016 kostja osanike otsusega hageja asemel uueks kostja juhatuse liikmeks valitud XXX ei asendanud hagejat KHÜ juhi (direktori) kohal, vaid hageja jätkas KHÜ juhi teenistusülesannete täitmist kuni kostjaga teenistussuhte lõppemiseni 12.05.2016. Seda asjaolu tõendavad KHÜ vastutusalade tabel (I k tl 196), kostja juhatuse koosoleku otsus 06.04.2016 (I tl 197), kostja ainuosaniku 10.02.2015 kehtestatud ja 01.03.2015 jõustunud personalipoliitika alused (I k tl 189195; II k tl 158) ja kostja töötajatele esitatud presentatsioon kostja organisatsiooni struktuuri kohta (II k tl 64), kus on välja toodud eelloetletud KHÜ töötajate alluvus hagejale ja hageja kohustus tegeleda allüksuse tulemusjuhtimisega. Kostja osundab, et hageja kohustus tegeleda KHÜ tulemusnäitajate määramisega ja kehtestamisega nähtub ka kostja juhatuse esimehe XXX 12.02.2016 vastusest hageja 15.01.2015 e-kirjale, mille kohaselt on KHÜ puhul nii isiklikult hageja kui ka allüksuse soorituse tulemustasu arvestus hageja koostada/hinnata (I k tl 40), samuti Harju Maakohtu 30.10.2017 otsusest tsiviilasjas nr. 2-16-16291 (p 18-19) hagejaga praktiliselt identse teenistuslepingu sõlminud üksuse juhi XXX kohta, kel oli kohtuotsuse kohaselt samuti kohustus enda juhitavas üksuses tulemusnäitajad ise määrata ning vajalikud andmed koguda ning neid mõõta, st tulemusnäitajate määramise ja kehtestamise risk lasus üksuse juhil ja mitte kostjal (II k tl 155156).
11.Kostja toob hageja täiendava rikkumisena välja, et kuivõrd vastavalt teenistuslepingu lisaks 1 oleva ametijuhendi (I k tl 31) punktile 3 oli hageja kohustuseks klienditeeninduse ja –arvelduse juhtimine ja korraldamine, tegi kostja juhatuse 06.04.2016 otsusega (I k tl 197-198 p 4.1.) hagejale kohustuseks, et hageja peab tegelema ka kostja poolt omandatud äriühingu IgorEXA OÜ kliendiarveldusega, s.o. hageja pidi üle võtma IgorEXA OÜ kliendilepingud, korrastama kliendibaasi ja sõlmima klientidega puuduvad lepingud, selleks, et kostja saaks edasi minna IgorEXA OÜ tehinguga (kostja oli müügilepingus lubanud IgorEXA OÜ kostjale müünud isikule XXXile müügitasu vastavalt üle võetud kliendilepingute arvule - vastava aruandluse pidi tegema hageja kliendiandmebaasi korrastades). Hageja ei suutnud vastavat kohustust täita, mistõttu ei olnud võimalik omandatud äriühingu IgorEXA OÜ tehingu alusel müügitasu arvutamiseks andmeid kokku panna, mis oli üheks põhjuseks miks IgorEXA OÜ omanik tehingust ebaseaduslikult taganes ja kostja kandis selle tõttu suurt varalist kahju, s.o. kostja esitas IgorEXA OÜ vastu kohtusse hagi (kostja 17.02.2017 hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus IgorEXA OÜ ja XXX vastu II k tl 159170). Samuti loeb kostja teenistuslepingu ülesülemisel konkreetseks ja oluliseks hagejapoolseks teenistuskohustuste rikkumiseks (teenistuslepingu p 9.3) asjaolu, et hageja siirdus ajavahemikus 02.05.-06.05.2016.a. korralisele põhipuhkusele (kostja puhkuste ajakava I k tl 243), jättes samal ajal vastava kuu alguses (mai 2016) klientidele edastatavad arved koostamata ja esitamata ning oma teenistusülesanded kostja juhatuse liikmena ja KHÜ juhina (asendajale) edasi delegeerimata (kostja töötaja 14.12.2016 puhkuseavalduse vorm II k tl 188), mistõttu pidid teised kostja töötajad vastavad arved tagantjärele kostja klientidele koostama ja esitama ning kostja kannatas seetõttu kahju (kostja töötajate 03.06.2016 e-kirjavahetus II k tl 157). Kostja leiab, et eelnimetatud rikkumised olid kogumis piisavalt olulised, et õigustada kostja poolt VÕS §§ 196 lg 2 ja 116 lg 2 pp 2 - 4 tulenevalt teenistuslepingu erakorralist ülesütlemist ilma hagejale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata.
12.Hageja hinnangul on kostja 11.05.2016 üleütlemisteatises toodud põhjendused üldsõnalised (hinnangulised, mida pole võimalik otseste parameetritega mõõta), alusetud ja tagantjärele otsitud ning hageja leiab, et ta ei ole mingil moel rikkunud ülesütlemisteatises viidatud teenistuslepingu punkte. Seonduvalt kostja väitega, et hageja jättis KHÜ allüksusele ja töötajatele tulemusnäitajad kehtestamata, hageja osundab, et kostja enda väite kohaselt piirduvad teenistuslepingu ülesütlemise aluseks olevad hagejapoolsed väidetavad rikkumised 2016. aastaga, seega tuleb ülesütlemise kontekstis 2015.a. puudutavad asjaolud jätta tähelepanuta. Samuti hageja osundab, et KHÜ töötajate XXX ja XXXu poolt töövaidlusasjaga TVK-sse pöördumine ei saanud kuidagi olla hageja suhtes
2-17-8462 aluseks teenistuslepingu ülesütlemisele, kuna mõlemad töötajad ei olnud seisuga 11.05.2016, mil hageja suhtes teenistusleping üle öeldi, veel oma avaldusi TVK-sse esitanud. Lisaks nõudis XXX TVK-s tulemustasu 2016.a. II ja III kvartali eest, samas kui hageja suhtes lõpetati teenistusleping enne II kvartali lõppu. Hageja juhib tähelepanu, et KHÜ töötajatega sõlmitud töölepingute lisa 3 (tulemuspalga ja preemia alused) p-i 2 kohaselt (I k tl 251 pöördel, II k tl 12 pöördel, 33, 39, 46 pöördel, 54, 60 pöördel) tuli töötajatele kohalduvad tulemusnäitajad kehtestada mitte hageja poolt ainuisikuliselt, vaid kostja juhatuse otsusega kinnitatud aastaeelarve alusel. Samas isegi hageja lahkumise hetkeks polnud kostja juhatuse esimees XXX suutnud kostja eelarvet kokku saada. Hageja osundab samuti, et tema initsiatiivil maksti XXXle siiski 2015.a I poolaasta tulemustasud välja (hageja 15.07.2015 e-kiri kostja raamatupidamisele II k tl 101), kuid XXX ei pidanudki 2015.a. I-III kvartali eest tulemustasu saama, kuna ta asus kostja juures tööle 01.06.2015 ning talle kohaldus töölepingu p-de 2.1, 2.4 ja 4.2 järgi kuni 2015. a oktoobrini katseaeg, mille vältel tulemustasu ei arvestatud ega makstud. Eelnevast hageja hinnangul järeldub, et ta ei rikkunud KHÜ tulemusjuhtimise kohustust.
13.Seonduvalt kostja etteheitega hageja poolt KHÜ töö korraldamata jätmise kohta hageja viitab tema osalusel toimunud kostja iganädalastele müügikoosolekute protokollidele 13.04.2015, 20.04.2015, 21.12.2015 ja 11.01.2016, mille käigus jagati kostja müügitegevuse planeerimisel koosolekul osalejatele (II k tl 102-110), sh XXXle, ülesandeid, anti aru pooleliolevatest tegevustest ning seati uusi eesmärke, samuti nähtub 10.02.2016 kostja 100P plaani tegevusplaanidest ja – aruannetest valdkondades „Erakliendi teenused ja tooted“, „Ärikliendi teenused ja tooted“, „Müügijuriidika“ ja „Turundus (uus branding, koduleht, PR)“ mh selge KHÜ tegevuskava olemasolu, eesmärkide seadmine ja nende saavutamine hageja ning viimase alluvate poolt ning XXX’i (lühend KPEE) kaasamine KHÜ tegevusse (II k tl 111-114); 2015.a. turundusplaanist nähtub KHÜ töötajale XXXle nii turunduseelarve seadmine kui kindlate müügieesmärkide kehtestamine (II k tl 115); lisaks kinnitab kostja juhatuse 06.04.2016 koosoleku protokoll hageja aktiivset osalemist kostja tegevuses, samuti ülesannete jagamist XXXile (p 4.3.) ning sellest ei nähtu, et juhatusel oleks hageja tegevusele mis tahes etteheiteid (I k tl 197-198). Hageja juhtimisel toimunud KHÜ koordineeritud müügitegevust 2016.a. tõendavad hageja hinnangul samuti talle kättesaadavaks olnud (ülejäänud jäid kostja valdusesse) müügiraportid 2016. a viienda ja 14 nädala kohta ühes kokkuvõtliku kaaskirjaga, mis kinnitavad hageja juhtimisel 2016.a. jooksul müügitegevuse läbiviimist (III k tl 10-12); hageja 15.01.2016 e-kiri KHÜ töötajatele, milles hageja tõi välja kokkuvõtte hageja juhtimisel toimunud klienditeeninduse osakonna koosolekust ning mis tõendab, et hageja juhtis ja korraldas 2016.a. KHÜ tegevust (III k tl 13); 2016.a märtsis kostja uue veebilahenduse väljatöötaja Caotica OÜ-ga peetud e-kirjavahetus (III k tl 14-15); KHÜ endise töötaja XXX seletusest nähtuvalt toimus KHÜ tegevus hageja juhtimisel tõrgeteta, sh oli hageja töötajatele alati kättesaadav, jagas KHÜ töötajatele arusaadavaid tööülesandeid ja toimusid regulaarsed koosolekud (III k tl 16-17); KHÜ töötaja XXX 01.07.2015, 12.08.2015 ja 01.09.2015 ekirjad ühes e-kirjadele lisatud tabelitega kinnitavad, et KHÜ töötajatele arvestati 2015. aastal tulemustasu, sh teises ja kolmandas kvartalis (III k tl 18-20).
14.XXX’i ja XXXe väidetava KHÜ tegevusse kaasamata jätmine osas hageja osundab, et kuigi mõlemad asusid kostja juures tööle alates märtsist 2016.a, võtsid nad juba 2016.a. veebruaris KHÜ tegevusest mingil määral osa (10.02.2016 tegevusplaanid II k tl 111-114, hageja 12.02.2016 ja 25.02.2016 e-kirjad II k tl 116, 25.02.2016 kutse turunduskoosolekule II k tl 117). Samuti soovib hageja lugeda tõendatuks, et alates 09.03.2016 töötasid XXX ja XXX mitte enam hageja, vaid vastloodud kliendikogemuse üksuses XXX alluvuses (XXX poolt 14.03.2016 e-kirjaga edastatud slaidid organisatsiooniliste muudatuste kohta I k tl 50-56 ja 17.03.2016 kutse turunduse osakonna koosolekule, kuhu kooskõlas eelmainituga kutsuti hageja asemel juba XXX I tl 57). Hageja viitab siin kohal ka kostja 2015.a. majandusaasta aruandele, milles kostja on avaldanud järgmist (vt lk 22; hageja rõhutus): „/.../ Märtsis-aprillis 2016. a ühendati Unitcomi ja Uptime Systemsi
2-17-8462 organisatsioonid ning korraldati põhjalikult ümber ühendettevõtte juhtimise ja organisatsiooni struktuur. Nimetatud ümberkorralduste raames muutus oluliselt ka ettevõtte juhtkond juhatuse ning üksuste ja osakondade juhtide tasemel“ (II k tl 67-80). Hageja arvates eeltoodu kinnitab, et 2016.a. märtsis viidi kostja juures läbi organisatsioonilised muudatused, mille tulemusena allusid XXX ja XXX alates 2016.a. märtsist XXX’le ja mitte hagejale. Seonduvalt kostja etteheitega, et hageja läks 2016.a. mai alguses korralisele puhkusele, organiseerimata ja korraldamata eelnevalt kostja klientidele arvete väljastamise, hageja väidab, et valdav osa arvetest saadeti klientidele välja 04.05.2016–05.05.2016 ning hageja puhkus selles osas mingit viivitust ei põhjustanud, lisaks oli hageja puhkuse ajal kostjale kättesaadav ja täitis teatud tööülesandeid (hageja 04.05.2016 e-kiri kostja raamatupidajale II k tl 118). Hageja osundab lisaks, et ta märkis oma puhkuse kostja puhkuste ajakavasse oluliselt enne kavandatava puhkuse algust, mis saadeti teiste seas ka kostja juhatuse esimehele (kostja juristi 29.03.2016 e-kiri III k tl 21), samuti teavitas hageja oma puhkusest KHÜ töötajaid (XXXu seletus III tl 16-17) ning eraldi kostja raamatupidajat 12.04.2016 e-kirjaga (III k tl 23) ning leppis XXX’i ja XXX’ga eraldi kokku, et puhkuse ajal asendab hagejat XXX. Kostja etteheite osas, et hageja ei kooskõlastanud oma puhkuseavaldust nõutud vormi kohaselt (II k tl 188), hageja selgitab, et vastavad vormid võeti kostja poolt kasutusele alles 2016. a sügisel, s.o ajal, mil hageja enam kostja teenistuses ei olnud. Eelnevat kinnitab puhkuseavalduse päisest nähtuv nimi „Levikom“, millise tähise võttis kostja kasutusele ärinime muutmise tulemusena alles 12.10.2016 (I k tl 58-59). Hageja hinnangul ei tõenda temapoolset väidetavat rikkumist ka kostja 03.06.2016 ekirjavahetus (II k tl 157), kuna kostja poolt hageja teenistuslepingu ülesütlemise tõttu alates 12.05.2016 hageja ei saanud enam 2016.a. juunis arveid välja saata (ega pidanudki seda tegema), pealegi nähtub esitatud e-kirjavahetusest, et hageja ei pidanudki enam hooldusarvetega tegelema. Kohtu seisukoht
15.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuivõrd lepingu ülesütlemine on ühepoolse tahteavaldusega teostatav kujundusõigus ning jõustub siis, kui teine lepingupoole saab tahteavalduse kätte (TsÜS § 69 lg 1 ja 2, VÕS § 195 lg 1), samuti loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga nagu see kätte saadi (TsÜS § 71 esimene lause), siis tuleb ülesütlemise põhjendusi hinnata selliselt, nagu need on 11.05.2013 ülesütlemisavalduses konkreetselt välja toodud ja kostjal puudub õigus neid tagantjärele laiendada. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et kostja 11.05.2016 ülesütlemisavalduses toodud rikkumiste põhjendused on sedavõrd üldise iseloomuga (vt KO p 9), et hagejal oleks ilma kostjapoolse konkretiseerimiseta raske kui mitte võimatu nende suhtes vastuväiteid esitada, mistõttu kohus lähtub nende hindamisel kostja poolt menetluse käigus esitatud selgitustest. Kostja on selgitanud ülesütlemiseavalduse põhjendava osa punkte 1 kuni 4 (alates teisest lõigust algustekstiga „Teenistuja ei ole täitnud ülaltoodud lepingu järgseid kohustusi ja ülesandeid nõuetekohaselt:“), sellega, et hageja poolt jäid kehtestamata KHÜ tulemusnäitajad 2015.a. I-IV kvartalite ja 2016.a. I-II kvartalite osas, mis olid KHÜ töötajatele tulemuspalga väljamaksmise aluseks ning mille tõttu jäid hageja alluvuses KHÜ-s töötanud töötajatele välja maksmata töölepingus kokkulepitud tulemustasud, mille tõttu pidi KHÜ töötajate XXX ja XXX poolt TVK-sse esitatud nõuete alusel maksma neile hüvitisi kokku 4546,40 eurot, mida kostja loeb talle tekitatud kahjuks. Kostja hinnangul on hageja lisaks vastutav ka selle eest, et hageja ei tegelenud kostja juhatuse 06.04.2016 otsusest tulenevalt kostja poolt XXXilt omandatud äriühingu IgorEXA OÜ kliendiarveldusega ülevõtmisega, mistõttu kostjal ei olnud võimalik XXXi ees täita müügilepingust tulenevat kohustust viimasele müügitasu maksmiseks, mis tõi kaasa XXXi poolt tehingust taganemise ja kostjale suure varalise kahju. Samuti loeb kostja konkreetseks hagejapoolseks teenistuskohustuste rikkumiseks asjaolu, et hageja siirdus ajavahemikus 02.05.201606.05.2016.a. korralisele põhipuhkusele, jättes vastava kuu alguses (mai 2016) kostja klientidele edastatavad arved koostamata ja esitamata ning oma teenistusülesanded kostja juhatuse liikmena ja KHÜ juhina (asendajale) edasi delegeerimata. Kostja leiab, et eelnimetatud rikkumised olid kogumis
2-17-8462 piisavalt olulised, et õigustada VÕS §§ 196 lg 2 ja 116 lg 2 pp 2-4 tulenevalt teenistuslepingu erakorralist ülesütlemist ilma hagejale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata.
16.Hinnates poolte väiteid ja asjas esitatud tõendeid asub kohus seisukohale, et kostja ülesütlemis-avalduses hagejale süüksarvatud rikkumised ei ole tõendatud. Seonduvalt kostja etteheidetega hageja poolt KHÜ tulemustasu aluste väljatöötamata jätmise kohta võtab kohus arvesse hageja osundust, et 11.05.2016 kuupäevaks ei olnud kumbki KHÜ töötaja - XXX ja XXXveel TVK-sse pöördunud, kuna XXX esitas vastava avalduse alles 13.11.2016 ja XXX10.04.2017 (I k tl 246-253; II k tl 1-27). Seega seisuga 11.05.2016 puudus kohtu hinnangul kostjal igasuguse alus seostada hageja poolt väidetavalt KHÜ töö korraldamata, juhtimata, planeerimata ja töötajate vastutuse kokkuleppimata jätmist XXX ja XXXu poolt hilisemalt esitatud tulemustasu nõudega TVK-sse. Lisaks on XXX avalduse osas asjakohane hageja märkus, et viimane nõudis töövaidluskomisjonis tulemustasu ka 2016.a. III kvartali eest, samas kui hageja suhtes lõpetati teenistusleping enne II kvartali lõppu. Kuigi kostja vastuväidetest lähtuvalt ei oma hageja nõudega seonduvalt 2015.aastat puutuvad asjaolud asja lahendamise seisukohalt tähtsust (kostja leiab, et 2015.a. puutuv ei ole teenistuslepingu ülesütlemise seisukohalt asjakohane), võtab kohus siiski arvesse hageja selgitust, et XXXle maksti 2015.a I poolaasta tulemustasud välja (II k tl 101), samuti nähtub KHÜ töötaja XXX e-kirjadest koos tabelitega, et KHÜ töötajatele arvestati ka 2015. aastal, sh teises ja kolmandas kvartalis, tulemustasu (III k tl 18-20). XXXu osas võtab kohus arvesse hageja osundust, et XXXul ei olnud õigust 2015.a. I-III kvartali eest tulemustasu saada, kuna ta asus kostja juures tööle 01.06.2015 ning talle kohaldus töölepingu p-de 2.1, 2.4 ja 4.2 järgi 4-kuuline katseaeg (kuni 2015.a. oktoobrini), mille vältel tulemustasu ei arvestata ega maksta (I k tl 247-253). Seega on alusetu väita, et KHÜ töötajatele tulemustasu ei makstud, kuigi selle arvestamise aluseks olevad näitajad olid kostjal ametlikult kehtestamata. Kohtu hinnangul ei tulene hageja ainuvastutus KHÜ tulemustasude arvestuse aluste väljatöötamata jätmise eest ka kostja juhatuse esimehe XXX 12.02.2016 vastusest hageja 15.01.2015 e-kirjale, mille kohaselt on KHÜ puhul nii isiklikult hageja kui ka allüksuse soorituse tulemustasu arvestus hageja koostada/hinnata ( (I k tl 40), samuti Harju Maakohtu 30.10.2017 otsusest tsiviilasjas nr. 2-16-16291 (II k tl 155-156). Kostja juhatuse esimehe vastuse osas on kohtu hinnangul arvessevõetav hageja osundus, et KHÜ töötajatega sõlmitud töölepingute lisa 3 (tulemuspalga ja preemia alused) p-i 2 kohaselt tuli töötajatele kohalduvad tulemusnäitajad kehtestada mitte ainuisikuliselt hageja poolt, vaid kostja juhatuse otsusega kinnitatud aastaeelarve alusel (I k tl 251 pöördel, II k tl 12 pöördel, 33, 39, 46 pöördel, 54, 60 pöördel), mille kinnitamise kohta pole kohtule andmeid esitatud. XXX suhtes tehtud kohtuotsuse puhul kohus märgib, et nimetatud otsus on teadaolevalt edasi kaevatud ega ole jõustunud, mistõttu sellega pole võimalik arvestada. Kohtu hinnangul lükkavad kostja väited hageja poolt KHÜ töö korraldamata, juhtimata ja planeerimata jätmise kohta ümber ka kostja juhtkonna ja KHÜ töötajate 13.04.2015, 20.04.2015, 21.12.2015 ja 11.01.2016 müügikoosolekute protokollid (II k tl 102-110), kostja 10.02.2016 100 päeva plaani projekt (II k tl 111-114), 2015.a. turundusplaan XXX suhtes (II k tl 115), kostja juhatuse 06.04.2016 koosoleku protokoll (I k tl 197-198), kostja müügiraportid 2016.a. viienda ja 14 nädala kohta ühes kokkuvõtliku kaaskirjaga (III k tl 10-12), hageja 15.01.2016 kokkuvõte KHÜ töötajatele (III k tl 13), 2016.a märtsi kirjavahetus kostja veebilahenduse väljatöötajaga (III k tl 14-15) ja XXXu kirjalik seletus (III k tl 16-17), mis kogumis kinnitavad hageja aktiivset osalemist kostja tegevuses ja KHÜ juhtimises, hageja poolt oma pädevuse raames ülesannete jagamist KHÜ töötajatele, aga samuti kostjapoolsete etteheidete puudumist kostja tegevuse suhtes KHÜ juhina.
17.Kostja väite osas, et hageja suhtes teenistuslepingu ülesütlemisega seostub ka IgorEXA OÜ kliendilepingute ülevõtmine vastavalt kostja juhatuse 06.04.2016 otsusele (I k tl 197-198 p 4.1.) ning kostja poolt kohtuasja algatamine IgorEXA OÜ ja XXX vastu II k tl 159-170), kohus leiab, et ülesütlemisavaldusest ei ilmne, et IgorEXA OÜ tehinguga seostuv oleks olnud mingilgi moel
2-17-8462 põhjuseks hageja suhtes teenistuslepingu ülesütlemisele. Lisaks ei ole kostja ka tõendanud, et hageja oleks 06.04.2016 otsusest tulenevad omapoolsed kohustused täitmata jätnud ja need oleksid olnud mingil moel seoses kõnealuse tehingu väidetava nurjumisega. Seega ei saa kohus sellise põhjendusega teenistuslepingu ülesütlemise puhul arvestada. Ülesütlemisavalduses toodud etteheite osas, et hageja ei tegelenud uute töötajatega XXXega ja XXX ega andnud neile tööülesandeid, võtab kohus arvesse hageja poolt osundatud, et kuigi mõlemad asusid kostja juures tööle alates märtsist 2016.a, osalesid nad KHÜ tegevuses juba alates 2016.a. veebruarist (tegevusplaanid II k tl 111-114, hageja 12.02.2016 ja 25.02.2016 e-kirjad II k tl 116, 25.02.2016 kutse turunduskoosolekule II k tl 117). Põhjendatud on kohtu hinnangul ka hageja osundus, et kostja poolt märtsis 2016.a. algatatud organisatsiooniliste muudatuste tagajärjel asusid XXX ja XXX kostja uue loodava kliendikogemuse üksuse raames töötama mitte hageja, vaid XXX (alates 18.04.2016 hageja asemel uus kostja juhatuse liige) alluvusse (slaidid I k tl 5056, kutse 17.03.2016 I tl 57, kostja 2015.a. majandusaasta aruanne organisatsiooniliste ümberkorralduste kohta (II k tl 67-80). Seega on kohtu hinnangul kostja etteheited hageja suhtes seonduvalt XXX ja XXXe KHÜ tegevusse kaasamata jätmisega põhjendamatud. Kostja etteheite osas, et hageja siirdus ajavahemikus 02.05.2016-06.05.2016.a. korralisele põhipuhkusele, jättes vastava kuu alguses (mai 2016) kostja klientidele edastatavad arved koostamata ja esitamata ning oma teenistusülesanded kostja juhatuse liikmena ja KHÜ juhina (asendajale) edasi delegeerimata, võtab kohus arvesse tõendeid, millest nähtuvalt pidi kostja olema hageja puhkusest varakult informeeritud, kuna see oli eelnevalt märgitud kostja puhkuste ajakavasse (kostja juristi 29.03.2016 e-kiri III k tl 21), samuti teavitas hageja oma puhkusest KHÜ töötajaid (XXXu seletus III tl 16-17) ning eraldi kostja raamatupidajat 12.04.2016 e-kirjaga (III k tl 23), lisaks oli hageja puhkuse ajal kostjale kättesaadav ja täitis teatud tööülesandeid (hageja 04.05.2016 e-kiri kostja raamatupidajale II k tl 118). Kostja väite osas, et hageja ei kooskõlastanud oma puhkuseavaldust nõutud vormi kohaselt (II k tl 188), peab kohus põhjendatuks hageja selgitust, et Levikomi ärinimega puhkuseavaldused võeti kostja poolt kasutusele alles pärast hageja suhtes teenistuslepingu ülesütlemist (kuna kostja võttis ärinimena tähise „Levikom“ kasutusele 12.10.2016 , I k tl 58-59). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja puhkuse tõttu kostjal kahju tekkimist ka kostja 03.06.2016 e-kirjavahetus, mis kinnitab, et varasemalt tegi hooldusarveid just hageja (II k tl 157). Seega ei ole kohtu hinnangul ka hageja puhkuse puhul mai alguses 2016.a. tõendatud, et see oleks olnud kostja jaoks majanduslikult ebaotstarbekas (teenistuslepingu p 9.3) või tekitanud kostjale kahju. Kohus leiab täiendavalt, et isegi kui lugeda kostja ülesütlemisavalduses toodud rikkumisi tõendatuks ja põhjendatuks, puudus kostjal ilma hagejale rikkumise lõpetamiseks kirjalikult täiendavat tähtaega andmata õigus teenistuslepingut üles öelda, kuna kohtu ei hinnangul ei kvalifitseeru eelnimetatud rikkumised VÕS § 116 lg 2 p 2-4 mõttes olulisteks lepingurikkumisteks. VÕS § 196 lg 2 kohaselt tuleb enne lepingu erakorralist ülesütlemist anda üldjuhul teisele poolele rikkumise lõpetamiseks mõistlik täiendav tähtaeg ning lepingu võib üles öelda alles pärast täiendava tähtaja tulemusteta lõppemist. Teenistuslepingu p 18.4 esimese ja teise lause kohaselt pooled kohustuvad teatama teineteisele tingimustest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Kõik lepingust tõusetuvad teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja jõustuvad kättesaamise hetkest. Vaidlust ei ole, et käesoleval juhul kostja hagejale väidetavate rikkumiste lõpetamiseks kirjalikult tähtaega ei andnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja suhtes teenistuslepingu lõpetamine kostja 11.05.2016 avalduse alusel alates 12.05.2016 tuleb lugeda VÕS § 195 ja teenistuslepingu pp-de 17.2.5, 17.6. ja 17.9 mõttes teenistuslepingu korraliseks lõpetamiseks, millega seoses on hagejal õigus nõuda tasu etteteatamistähtaja (1 kuu) rikkumise eest ja kolme kuu töötasu, sh põhitasu ja tulemustasu.
18.Arvestades, et hageja põhitasu suuruseks oli 1300 eurot kuus, on hageja teenistuslepingu p 17.9 järgse kolme kuu (põhi)tasule vastava hüvitisnõude suuruseks 3900 eurot, millele lisandub tasu ühekuulise etteteatamistähtaja eest summas 1300 eurot. Hageja leiab, et kuivõrd teenistusleping lõppes tegelikult 13.06.2016, siis möödus hüvitamiskohustuse täitmiseks vajalik mõistlik aeg hiljemalt 30.06.2016 ning alates 01.07.2016 on hagejal õigus nõuda 5200 euro tasumist. Samuti
2-17-8462 hageja leiab, et KHÜ soorituse alusel 2015.a. I-IV kvartalis ja 2016.a. I-II kvartalis on tal õigus nõuda tulemustasu 7505,59 eurot ja kostja ettevõtte 2015.a. soorituse alusel (kostja 2016.a. soorituse alusel hageja tasu ei nõua) 3603,60 eurot, st tulemustasu kokku 11109,19 eurot. Teenistuslepingu p
8.1.ja lisa 3 alusel tuli tulemustasu arvestada järgmiselt: (i) aastase tulemustasu suurus kokku on 70% aastasest põhitasust (st 10 920 eurot) ning tulemustasu jaguneb kaheks: (a) 50% moodustab tulemustasu KHÜ soorituse ja (b) 50% ettevõtte kui terviku soorituse eest; (ii) KHÜ soorituse eest arvestatakse ja makstakse tulemustasu kvartaalselt, ettevõtte soorituse eest poolaasta põhiselt; (iii) tulemustasu arvestamiseks vajalikud tulemusnäitajad kehtestatakse kostja juhatuse otsusega kinnitatud kostja aastaeelarve alusel. Võttes arvesse, et kostja on kohtumenetluse kestel hüvitanud hagejale 3015,39 eurot (10.04.2018), on hageja lõplikuks nõudeks lisaks põhitasu hüvitisele 5200 eurot (3900+1200) tulemustasu nõude katteks 8144,34 eurot (2730+881,31+929,43+3603,6), seega kokku põhivõlgnevuse tasumist summas 13344,34 eurot (5200+8144,34). Samuti nõuab hageja hagiavalduse esitamise seisuga (31.05.2017) sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 1 teine lause) summas 448,90 eurot; viivist perioodi eest 01.06.2017 – 09.02.2018 summas 340,36 eurot ja alates 10.02.2018 põhivõlgnevuselt 13 344,34 eurot arvestatud viivist seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
19.Kuigi kostja leiab, et teenistusleping on lõpetatud kostja algatusel mõjuva põhjusega (p 17.7), mis ei näe ette p 17.9 kohase hüvituse maksmist, on kostja on tunnistanud hageja tulemustasu nõuet osaliselt, st KHÜ soorituse eest 2015.a. III-IV kvartali ja 2016.a. I kvartali eest kogusummas 3846,16 eurot. Kostja on teinud sellekohased arvutused, võttes arvesse hageja alluvuses töötanud XXX ja XXX sarnaseid näitajad vastavalt viimaste poolt TVK-sse kostja vastu esitatud kaebustele ning on nõus kompromissiga sarnaselt TVK menetluses olnud juhtumitele. Kostja on seega nõus hagejale välja maksma KHÜ soorituse tulemustasud kogusummas 3846,16 eurot, mis koosneb 2015 aasta III kvartali tulemustasust summas 1231.21 eurot, 2015 aasta IV kvartali tulemustasust summas 1335.71 eurot ja 2016 aasta I kvartali tulemustasust summas 1279.24 eurot (kostja tulemuspalkade arvestus II k tl 66). Samas kostja ei tunnista hageja tulemustasu nõuet KHÜ soorituse alusel 2015.a. I-II ja 2016.a. II kvartali eest, kuivõrd nimetatud perioodi osas ei olnud hageja tema enda vastutusalas olnud KHÜ tulemusnäitajaid kehtestanud, ei olnud neid mõõtnud ega esitanud kostja juhatusele kinnitamiseks, sh KHÜ 2015. a I kvartali soorituse kohta ei pidanudki kostja tulemusnäitajaid kehtestama ega vastava kvartali eest hagejale tulemustasu maksma, kuna hagejaga sõlmiti teenistusleping alles I kvartali keskel. Kostja arvates ei ole hagejal 2016 II kvartali allüksuse soorituse eest tulemustasu nõudeõigust ka põhjusel, et ta lahkus töölt enne 2016.a. II kvartali lõppu ega ei osalenud täiel määral KHÜ tulemuste saavutamisel (hagejaga lõpetati teenistusleping enne II kvartali lõppu). Kostja viitab hageja teenistuslepingu lisa 3 punktile 1.2.2., mille alusel makstakse ettevõtte soorituse tulemustasu üks kord poolaastas juhul, kui vastavad kostja ühingu planeeritud tulemusnäitajad on saavutatud ning selle suurus on kokku 35% aastasest hageja põhitasust ning vastavalt lisa 3 punktile 1.3. makstakse tulemustasu välja samas proportsioonis tulemustasude saavutamisega arvestades, et juhul, kui mingi tulemusnäitaja on saavutatud 50% või vähem, siis vastava tulemustasu osa summa on null ja selles osas tulemustasu antud perioodis ei maksta. Ka kostja personalipoliitika aluste p 3.4. kohaselt juhul kui töötaja (sh kehtib vastav kohustus ka teenistujatele) lahkub kostja ühingust enne tulemuspalga perioodi lõppu, talle selle perioodi eest tulemuspalka ei arvestata ega tasuta (sh ka mitte proportsionaalselt), kuna ta ei osalenud selle perioodi soorituse saavutamisel. Samuti sätestab personalipoliitika dokumendi punkt 3.4., et juhul kui tulemusnäitaja saavutamise määr on 50% või väiksem, vastavat tulemuspalka selle perioodi eest töötajale ei arvestata ega maksta (loetakse, et tulemus jäi saavutamata). Kostja on teinud arvutused hageja ettevõtte soorituse tulemustasu aluseks olevate tulemusnäitajate saavutamise % osas vastavalt teenistuslepingu lisa 3 punktile 1.2.2. ja kostja ühingu majandustulemustele 2015.a. (ettevõtte sooritus 2015.a. II k tl 65, kostja majandusaasta aruanne 2015.a. II k tl 67-80) ning nende kohaselt ei täitnud hageja tulemusnäitajaid määral, mis oleks andnud talle ettevõtte soorituse tulemustasu nõudeõiguse 2015 aasta osas, st hageja täitis vastava soorituse alla teenistuslepingu punktis 1.3.
2-17-8462 nõutud protsendi (%) ja seega nõudeõigus 2015 aasta ettevõtet soorituse tulemustasu osas puudub. Hageja suhtes teenistuslepingu lõpetamise ajaks ei olnud kostja 2016.a. majandusaasta veel lõppenud, seega kostja puudusid sellel hetkel andmed, mis oleks andnud võimaluse hinnata tulemusnäitajate saavutamise % hageja poolt. Samuti ei olnud vastava tulemustasu nõudeõigus hageja osas tekkinud ei 2016 poolaasta ega 2016 aasta osas. (2016 I poolaasta hiljemalt 01.06.2016 ning II poolaasta 01.12.2016). Samuti ei osalenud hageja 2016 aasta ettevõtte soorituse tulemuste saavutamises, st lahkus juba enne 2016 II kvartali lõppu, seega ei saanud ega saagi olla hagejal nõudeõigust 2016 aasta ettevõtte soorituse tulemustasu osas, mis põhines kostja ühingu 2016 aasta kogu majandustulemustel sh majandusaasta aruandel. Ühtlasi kostja ei tunnista hageja viivisenõuet.
20.Kohus leiab, et hageja rahaline nõue on põhjendatud lisaks põhipalgast tulenevale nõudele 5200 eurot (1300+3900) ka tulemuspalka ja viivist puudutavas osas. Seonduvalt kostja vastuväidetega tulemuspalga osas KHÜ soorituse eest ka 2015. a I-II ja 2016. a II kvartalis kohus nõustub hagejaga, et hageja ei saanud kehtestada iseendale tulemuspalga maksmise aluseks olevaid tulemusnäitajaid, kuna teenistuslepingu lisa 3 p-i 1.4 kohaselt tuli kostja ja KHÜ tulemusnäitajad kehtestada kostja juhatuse otsusega kostja kinnitatud eelarve alusel, mille kinnitamise kohta pole kostja tõendeid esitanud ning kostja juhatuse esimehe XXX 18.11.2015 ja 12.02.2016 vastustest nähtuvalt hageja järelepärimistele seisis protsess tema taga. Seejuures nähtub e-kirjadest, et kostja juhatuse esimees soovis 2015.a. eest kehtestada juhatuse liikmetele tulemustasu hoopis „otsuse korras“ ning tegeles veel 2016. a veebruaris juhtkonna 2015.a. tulemuste hindamisega, kuid neis ei ole viidatud, et juhtkonnale tulemustasu arvestamise aluste kehtestamisega viivitamine oleks olnud tingitud hagejast endast (I k tl 38-41). Kohus samuti ei nõustu kostjaga, et tulemustasu maksmise 2015.a. I kvartali eest välistab asjaolu, et kostja personalipoliitika alusdokumendi p 3.4 kohaselt (I k tl 189195) tulnuks KHÜ tulemusnäitajad kehtestada eelmise kvartali lõpuks, kuid teenistusleping hagejaga sõlmiti 13.01.2015. Kohus leiab, et teenistuslepingus puudub viide sellele, et 2015. a I kvartali KHÜ soorituse eest hagejale tulemustasu ei maksta ning taolist piirangut ei nähtu ka poolte lepingueelsetest läbirääkimistest (kostja juhatuse esimehe 05.01.2015 e-kiri I k tl 15-16). Kuivõrd kostja ei olnud vaatamata kohtu nõudele 2015.a. I ja II kvartali eest tulemustasu aluseks olevaid andmeid esitanud, tuleb lugeda KHÜ tulemusnäitajad 100%-liselt saavutatuks. Võttes arvesse, et teenistuslepingu lisa 2 järgi oli hageja põhitasu 1300 eurot kuus ning lisa 3 p-i 1.2. järgi on tulemustasu suurus maksimaalselt 70% põhitasust (s.o 910 eurot kuus) ning KHÜ soorituse osa tulemustasust on omakorda 50% (s.o 455 eurot), kujuneb hageja puhul maksimaalseks kvartaalseks KHÜ soorituse tulemustasuks 1365 eurot (3 x 455 eurot), mistõttu on hagejal KHÜ 2015. a I ja II kvartali soorituse eest õigus nõuda kostjalt tulemustasu 2730 eurot (2 x 1365 eurot). KHÜ soorituse eest 2015.a. III-IV kvartali ja 2016.a. I kvartali eest on kostja kogusummas 3846,16 eurot hageja nõuet tunnistanud. Kohus leiab samuti, et hageja teenistuslepingu ülesütlemine alates 12.05.2016 ei välistanud vastava kvartali eest (2016.a. II kvartal) tulemustasu nõuet. Kohus on seisukohal, et kostja personalipoliitika dokument (I k tl 189-195) ei mõjuta hageja tulemustasu nõuet, kuna tegemist ei ole teenistuslepingu osaga, samuti on ilmselt kasutusele võetud hiljem kui 01.03.2015, kuna sellel kasutatud tähis „Unitcom“ võeti kostja pool kasutusele alles 2015.a. lõpus (III k tl 29-30), samuti ei tulene teenistuslepingust (mh selle lisast nr 3), et hageja lahkumine enne tulemustasu perioodi lõppemist välistab vastava perioodi eest täielikult tulemustasu nõude. Kohus leiab, et teenistuslepingu p-i 20.1 kohaselt on teenistuslepingus ette nähtud kõik teenistuslepingu tingimused ning selle muutmine eeldab aga poolte vahel eraldi kirjaliku kokkuleppe sõlmimist (p 17.1), mille kohta pole tõendeid esitatud. Seega kohus leiab, et kuna teenistuslepingu korralise ülesütlemise tõttu kehtis teenistusleping kuni 13.06.2016, on hagejal ka perioodi 01.04.2016–13.06.2016 eest õigus KHÜ soorituse tulemustasule. Kuna 2016.a. II kvartalis oli 91 päeva, millest teenistusleping kehtis 73 päeva vältel, s.o 80,2% kogu perioodist, siis 2016.a. II kvartali tulemustasu määramisel on põhjendatud lähtuda eeltoodud proportsioonist ning võttes aluseks kostja poolt koostatud KHÜ tulemustasu arvestuse alused (II k tl 66), mille kohaselt 2016. a II kvartalis täideti KHÜ eesmärgid 84,9% ulatuses ning II kvartali kohta arvestatav tulemustasu on seega 1158,89 eurot (3 x (1300 eurot
2-17-8462 x 35% x 84,9%), millest teenistuslepingu kehtivuse ajale vastav proportsionaalne osa on 929,43 eurot (1158,89 eurot x 80,2%), tuleb nimetatud summa hagejale välja mõista. Eeltoodust arvesse võttes on hagejal õigus nõuda kostjalt teenistuslepingu p-i 8.1 ja lisa 3 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel KHÜ 2015. a ja 2016. a soorituse eest tulemustasu kokku summas 7505,59 eurot (s.o 2730 + 2566,92 + 1279,24 + 929,43).
21.Ühtlasi kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka ettevõtte 2015. a soorituse eest tulemustasu maksmist (2016.a. kostja soorituse eest hageja tulemustasu ei nõua). Kohus võtab arvesse, et kostja juhatuse esimees on avaldanud, et ettevõtte soorituse põhjal arvestatakse kõigile töötajatele tulemustasu samadel alustel, s.o võttes aluseks ettevõtte netokäibe ja EBITDA (III k tl 23-28). Võttes aluseks, et: 1) kostja netokäibe ja EBITDA osakaaluna lepiti teenistuslepingu sõlmimisel kokku 40%-60% (kostja tulemustasu arvutus I k tl 15-16); 2) 2015. aastaks seati eesmärkideks netokäive 1 223 659 eurot ja EBITDA 202 583 eurot (kostja KHÜ tulemuspalkade arvestus I k tl 66); 3) 2015. aastal saavutati kostja poolt majandustulemustena netokäive 1 224 496 eurot (100,1%) ja EBITDA 86 739 eurot (42,8%) ning ettevõtte eesmärgid täideti 66%-liselt (netokäibe täitmise protsent 100,1% x netokäibe osakaal 40%) + (EBITDA täitmise protsent 42,8% x EBITDA osakaal 60%), mis nähtub KHÜ tulemuspalkade arvestusest I k tl 66 ja kostja 2015.a. majandusaasta aruandest (I k tl 67-80), on eesmärkide täitmise ulatust arvestades kostja soorituse alusel 2015.a. hageja tulemustasu suuruseks 3603,60 eurot (aastane maksimaalne tulemustasu 5460 eurot x 66%). Kokku on hagejal seega õigus nõuda põhinõudena 16309,19 eurot (põhitasu 5200 eurot + tulemustasu KHÜ soorituse eest 2015 I-IV ja 2016 I-II kvartal 7505,59 eurot + tulemustasu kostja soorituse eest 2015.a. summas 3603,60 eurot.
22.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue, mida hageja taotleb kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1 ja TsMS §-ga 367 mõista kostjalt välja alljärgnevalt: 1) hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud summas 448,90 eurot (s.o viivis perioodi eest 01.07.2016–31.05.2017 arvestatuna põhivõlgnevuselt 6110 eurot – seega 1,34 eurot päevas; 2) perioodi eest 01.06.2017– 09.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 340,36 eurot (6110 eurot x 0,0219% - seega 1,34 eurot päevas) x 254 päeva); 3) alates 10.02.2018 arvestatuna põhivõlgnevuselt 16 309,19 eurot (s.o teenistuslepingu ülesütlemisega seonduv põhinõue 5200 eurot + suurendatud tulemustasu nõue kogusummas 11 109,19 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Võttes arvesse, et kostja on kohtumenetluse hüvitanud hagejale 3015,39 eurot (10.04.2018), millises summas on hageja oma nõudest osaliselt loobunud ning on arvestanud VÕS 88 lg 8 ja 9 korras viivise katteks 50,54 eurot ja KHÜ tulemustasu katteks 2964,85 eurot, kuulub kohtu hinnangul hageja nõue lõplikul kujul rahuldamisele järgmiselt: põhitasu hüvitise nõue 5200 eurot, tulemustasu nõue 8144,34 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (31.05.2017) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 448,90 eurot; perioodi eest 01.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 641,37 eurot, TsMS § 367 korras alates 24.05.2018 põhivõlgnevuselt (13344,34 eurot) arvestatav seadusjärgne viivis kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega kohus rahuldab hagi selle lõplikult esitatud kujul.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
2-17-8462
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
25.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.