Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
22.03.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-19599
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.11.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Maksim Greinoman Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.11.2018 määrus tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud väiksemas summas kui 7374 eurot. Teha tühistatud osas uus lahend, millega suurendada hagejalt kostjale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist 795.60 euro võrra. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada kostja YY avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt XX-lt välja kostja YY kasuks menetluskulud 7374 eurot käibemaksuga. 3) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4) Jätta rahuldamata kostja YY avaldus menetluskulude 3733.20 euro väljamõistmiseks hagejalt XX-lt.
3.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
4.YY määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 27.09.2017 otsusega hageja hagi kostjalt võla ja viivise saamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.03.2018 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Riigikohus tühistas 03.10.2018 otsusega ringkonnakohtu 23.03.2018 otsuse ja jättis jõusse maakohtu otsuse ning jättis menetluskulud hageja kanda.
2.04.10.2017, 22.01.2018 ja 10.09.2018 menetluskulude nimekirjade järgi on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks) maakohtus 32,96h eest 5934 eurot, ringkonnakohtus 15,92h eest 2865.60 eurot ja Riigikohtus 12,55h eest 2259.60 eurot, kokku 11 059.20 eurot. Samuti on kostja menetluskuluks kantseleikulud kokku 48 eurot (maakohtus 22 eurot, ringkonnakohtus 18 eurot ja Riigikohtus 8 eurot) ja äriregistri päringu tasu 3 eurot.
3.Hageja palus jätta kostja avalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Detailselt näidatud kulude koosseis peab olema toodud välja menetluskulude nimekirjas, mitte järeldatav lisadest. Kohus ei pea otsima asjaolusid tõenditest. Arvetel toodud spetsifikatsioon ei võimalda seostada väidetavalt tehtud toiminguid toimikus olevate dokumentidega. Põhjendamatu on tunnitasu 150 eurot + käibemaks, kuna kohtuasi on õiguslikult lihtne. Hageja nõustus tunnitasuga 100 eurot käibemaksuga. Alusetu on kantseleikulude hüvitamise nõue. Advokaadibüroo kulud on hõlmatud advokaaditasuga, eriti kui tunnitasu on kõrge. Õigusabikulud on ka üle paisutatud, arvestades mh kostja esindajakulude suurust. Seoses Riigikohtu kuludega leidis hageja, et kostja on oma menetlusdokumendis esitanud hulganisti asjakohatuid seisukohti, millega seotud kulusid hageja hüvitama ei pea. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus määras 23.11.2018 määrusega kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 6578.40 eurot (käibemaksuga) ning mõistis selle hagejalt koos
viivisega välja. Kostja kulud jäid kindlaks määramata 4480.80 euro ulatuses.
5.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt lahendid nr 3-2-1-115-14, punkt 14; 3-2-1-3916). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot + käibemaks on ülepaisutatud. Arvestades vaidluse sisu, ei ole tegemist nii keerulise ja mahuka vaidlusega, mis eeldab suuremahulist tööd. Praeguses asjas võib mõistlikuks tunnitasuks lugeda 156 eurot koos käibemaksuga, milline on olnud ka hageja esindaja tunnihind.
6.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 16). Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega arvestas kohus menetluskulud koos käibemaksuga.
7.Kohus ei lugenud läbivalt põhjendatuks kostja esindaja kantseleikulusid. Põhjendatud on eeldada, et kantseleikulud kuuluvad advokaadi tunnihinna sisse.
8.Kostja menetluskulud maakohtus: 08.02.2017 arve: 13.01.2017 materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ja e-kirja koostamine 54min; 19.01.2017 õigusliku positsiooni kujundamine, Riigikohtu lahendite analüüs, vastuse projekti koostamine 4h 36min; 23.01.2017 materjalide analüüs, õigusliku positsiooni täiendamine, vastuse täiendamine ja vormistamine 5h 24min. Äriregistri päring 3 eurot. Kostja on lisanud oma vastusele äriregistri väljavõtted, mistõttu luges kohus põhjendatuks äriregistri päringu kulu. Ülepaisutatud on kulud menetlustoimingutele. Põhjendatud kulu materjalide analüüsile, õigusliku positsiooni kujundamisele ja e-kirja koostamisele on 54min. Usutav ei ole aga, et esindajal kulus õiguslikuks positsiooniks, Riigikohtu lahenditega tutvumiseks, vastuse koostamiseks kokku 10h. Arvestades vastuse sisu ja asjaolu, et kostjat esindab vandeadvokaat, võis esindajal kuluda vastuse koostamiseks kõige rohkem 6h, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 07.04.2017 arve: 10.03.2017 määruse analüüs, e-kirja koostamine 18min; 21.03.2017 materjalide analüüs, e-kirja koostamine 24min. Kohus leidis, et 10.03.2017 määrusega tutvumiseks ning materjalide analüüsiks võis esindajal kokku kuluda kõige rohkem 25min, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. E-kirju kostja kohtule nimetatud perioodil ei edastanud, mistõttu on kulu nende koostamisele põhjendamatu. 08.06.2017 arve: 10.05.2017 tõlke esitamine kohtule 12min; 12.05.2017 ettevalmistumine, osalemine eelistungil 3h 36min; 15.05.2017 taotluse koostamine protokolli parandamiseks 36min; 22.05.2017 avalduse koostamine, e-kirja koostamine kliendile 18min; 23.05.2017 taotluse koostamine 18min; 24.05.2017 suhtlus kohtu ja kliendiga 12min; 29.05.2017 e-kirja koostamine kliendile 12min. Kohus leidis, et põhjendatud ja vajalik kulu on 12min tõlke edastamiseks kohtule. Ülepaisutatud on kulu ettevalmistuseks ja osalemiseks istungil. 12.05.2017 istung oli kestvusega 30min, seega on istungil osalemise kulu põhjendatud ja vajalik 30min. Usutav ei ole, et esindajal kuluks korraldava kohtuistungi ettevalmistamiseks 3h 6min, kohus luges põhjendatud kuluks istungiks ettevalmistamiseks 1h. Protokolli parandamise taotluse koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem kui 10min, arvestades taotluse sisu.
Põhjendamata on 22.05.2017 ajakulu kliendile avalduse ja e-kirja koostamiseks, nimetatu on hõlmatud advokaaditasuga. Kohtule ei ole ka avaldust ega e-kirja esitatud, mistõttu ei saa kohus hinnata nende põhjendatust. Põhjendatud on kulu 23.05.2017 taotluse koostamiseks. Põhjendamatu on 24.05.2017 ja 29.05.2017 ajakulu, suhtlus ning kirjavahetus kliendiga on hõlmatud advokaaditasuga. Suhtlust kohtuga 24.05.2017 ei täheldanud kohus kohtutoimikust. Kokku põhjendatud ajakulu 2h 10min. 05.07.2017 arve: 06.06.2017 e-kirja koostamine kliendile 6min: 07.06.2017 avalduse vormistamine 18min; 19.06.2017 materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, ettevalmistamine kohtuistungiks 3h 18min; 20.06.2017 ettevalmistumine ja osalemine kohtuistungil 5h 12min; 29.06.2017 taotluse projekti koostamine, nõupidamine kliendiga 1h 42min. Põhjendamatud on kulud kliendile e-kirjade saatmise osas ja nõupidamised kliendiga. Tegemist on advokaaditasuga hõlmatud kuludega. 07.06.2017 vastuse koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem kui 5min. Materjalide analüüsiks ja ettevalmistamiseks kohtuistungiks võis esindajal, arvestades, et üle kuulati tunnistajaid, kuluda 2h. 20.06.2018 istung oli kestvusega 3h 43min, milline ajakulu on põhjendatud ja vajalik. 29.06.2017 kohtule taotlust esitatud ei ole, seega on tegemist põhjendamatu ajakuluga. Kokku põhjendatud ajakulu 5h 48min. 03.07.2017 e-kirja koostamine kliendile; 04.07.2017 taotluse koostamine 24min; 03.08.–04.08.2017 teeside koostamine, nõupidamised kliendiga 4h 42min. Põhjendamatud on kulud kliendile e-kirjade saatmise osas ja nõupidamised kliendiga. Põhjendatud on kulu 04.07.2017 taotluse koostamiseks. Arvestades, et teesid on eelneva kokkuvõtmine ja arvestades teeside sisu, leidis kohus, et esindajal võis teeside koostamiseks kuluda kõige rohkem 3h, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks. Kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 3h 24min.
9.Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus 18h 41min ehk 2914.08 eurot (18,68x156) + 3 = 2917.08 eurot.
10.Kostja menetluskulud ringkonnakohtus: 05.09.2017 arve: 03.08.–04.08.2017 teeside koostamine, nõupidamine kliendiga; 11.08.2017 vastuse koostamine menetluskulude nimekirjale. Täielikult põhjendamatud kulud. Teeside koostamise eest on kostja esindajale hüvitatud 04.08.2017 esitatud taotluse alusel. Menetluskulude nimekirjale vastamine ei ole menetluskulu TsMS § 175 lõike 1 tähenduses. 04.10.2017 arve: 27.09.2017 otsuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile 24min. Põhjendatud ajakulu. 06.12.2017 arve: 01.11.2017 apellatsioonkaebuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile 48min; 09.11.2017 ja 21.11.2017 vastuse koostamine kaebusele, vastuse täiendamine ja vormistamine 4h 12min. Arvestades kaebuse sisu, ei saanud esindajal kuluda selle analüüsiks rohkem kui 30min. Põhjendamatu on kulu kliendile e-kirja koostamiseks, kulu on hõlmatud advokaaditasuga. Kohus, tutvudes kaebusega, leidis, et esindajal ei saanud kuluda selle koostamiseks ja täpsustamiseks rohkem kui 3h. Kokku 3h 30min. 18.01.2018 e-kirja analüüs, Riigikohtu lahendite analüüs, e-kirja koostamine kliendile 2h 36min; 22.01.2018 vastuse koostamine, ettevalmistamine kohtuistungiks ja osalemine istungil 6h 24min. Kohus leidis, et 18.01.2018 e-kirja analüüsiks ja Riigikohtu lahendite analüüsiks, arvestades, et esindaja on varasemalt juba Riigikohtu lahendeid analüüsinud, võis esindajal kuluda 1h. E-kirja koostamine on põhjendamatu ajakulu. Ülejäänud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kokku 7h 24min.
11.Kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus on 11h 18min ehk 1762.80 eurot (11,3x156).
12.Kostja menetluskulud Riigikohtus: 23.03.2018 otsuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile 42min. Kohus leidis, et mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks võib lugeda 30min. E-kirja edastamine ja koostamine kliendile on hõlmatud advokaaditasuga. 18.04., 19.04. ja 23.04.2017 kassatsioonkaebuse koostamine, täiendamine ja vormistamine 8h 18min. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 13.08.2018 vastuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile 18min. Kohus luges põhjendatuks 10min, kuna e-kirja koostamine on hõlmatud advokaaditasuga. 04.09. ja 10.09.2018 vastuse koostamine ja vormistamine 3h 12min. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
13.Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu Riigikohtus 12h 10min ehk 1898.52 eurot (11,3x156).
14.Kokku on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 42,15h ehk 6575.40 eurot koos käibemaksuga (42,15x156) + registri väljavõte 3 eurot, kokku 6578.40 eurot, mis kuulub hagejalt kostjale väljamõistmisele. Kostja taotlus jäi rahuldamata 4480.80 euro osas (11 059.20 - 6578.40).
15.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõike 4 alusel märkis kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja määruskaebus
16.10.12.2018 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata 4480 euro ulatuses ja teha selles osas uue määruse, millega mõista selles summas kulud hagejalt täiendavalt välja koos viivisega. Kohus rikkus oluliselt diskretsiooniõigust.
17.Kohus vähendas ebaõigesti kostja esindaja tunnitasu. Kohus juhindus varasemast Riigikohtu praktikast ega võtnud arvesse õigusabiturul toimunud muudatusi tunnihindades. Riigikohtu hiljutises praktikas (lahend nr 2-16-8344, punkt 15) on kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasuna välja mõistetud 150 eurot + km. Seejuures ei olnud viidatud asja näol tegemist oluliselt keerulisema vaidlusega.
18.Advokatuuriseaduse (AdvS) §-st 63 tulenevalt ei ole advokaadil võimalik kajastada kantseleikulusid arvel osana õigusabist. Maakohtul tulnuks lähtuda seadusest, mitte Riigikohtu praktikast, mis on vastuolus AdvS §-ga 63.
19.Kohus arvestas ebaõigesti kostja 27.02.2017 vastuse sisu ja selleks osutatud õigusabi mahtu. Kõnealune vastus käsitleb 7 erinevat vastuväite peatükki ja sisaldab viiteid 15 Riigikohtu lahendile, mistõttu ei saanud seda koostada 6h-ga. Diskretsioonipiire ületab ka kohtu korduv etteheide, et kohtule ei ole esitatud kõiki e-kirju ehk suhtlust lepingulise esindaja ja kostja vahel. Kohtule ei saa tulla üllatusena, et esindamine tsiviilasjas eeldab suhtlust kliendiga ning see ei ole tasuta. Mõistlikke menetluskulusid seoses kliendisuhtlusega ei saa välja mõistmata jätta pelgalt seetõttu, et e-kirjad
kliendiga ei sisaldu (ega saagi sisalduda) toimikus. 08.06.2017 ja 05.07.2017 arvete puhul ei arvestanud kohus TsMS § 398 lõike 2 regulatsiooniga, millest tulenevalt ei saanud kostja esindaja 12.05.2017 istungiks ja teisteks istungiteks ette valmistades eeldada, et kohus ei lahenda asja eelistungi jätkuna sisuliselt. Vale on etteheide, et kohtule ei ole esitatud 05.07.2017 arves märgitud taotlust – nimetatu esitati 04.07.2017 ja selle eest ei ole eraldi arvet esitatud. 04.08.2017 teese ei saanud kostja esindaja mõistlikult koostada kohtu arvestatud 3h-ga, kuivõrd teeside koostamisele eelnes kohtuistungil toimunu analüüs ja istungil uuritud tõendite sidumine faktiliste asjaoludega ning õiguslike põhjenduste täiendamine. Erinevalt kohtu seisukohast sisalduvad toimikus kostja teesid, mille eest ei ole hüvitatud 04.08.2017 taotluse alusel. Seega koostatud teeside ja selleks kulunud aja näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud õigusabikuluga. Kuigi Riigikohus on leidnud, et menetluskulude taotluse koostamine ei ole hüvitatav õigusabikulu, ei saa kostja esindaja mõistlikult eeldada, et klient sellise taotluse ise esitaks, mistõttu Riigikohtu seisukoht tuleks ümber vaadata, et hoida ära kahju tekkimine kliendile. Kohus leidis vääralt, et apellatsioonkaebusele vastamiseks sai kuluda vaid 3h. Kuivõrd kaebus sisaldas hulgaliselt ebaõigeid väiteid ja seisukohti, ei saanud sellele selle ajaga mõistlikult koostada kontsentreeritud ja loogiliselt formuleeritud vastust. 18.01.2018 õigusabi osas jättis kohus tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu e-kirja menetlusosalistele, mis tingis 22.01.2018 äärmiselt põhjaliku vastuse koostamise kohtunõudele, mis avas õigusvaidluse hoopis uue nurga alt. Kuigi ringkonnakohus jättis kõnealuse vastuse otsuses tähelepanuta, on selles sisalduvad argumendid peamiseks põhjuseks, miks Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse. Enamus argumente sellest seisukohast sisalduvad ka kassatsioonkaebuses. Kuivõrd vastuses kohtunõudele käsitleti Riigikohtu seisukohti, mida ei olnud varasemas menetluses käsitletud, on vale maakohtu seisukoht, et arvestades, et esindaja on varasemalt juba Riigikohtu lahendeid analüüsinud, võis esindajal kuluda 1h. Kokkuvõttes ei saa pidada õigeks kaevatava määruse etteheiteid, et esindaja oleks võinud analüüsida lahendeid vähem või suhelda kliendiga vähem, sest arvetel on kajastatud reaalselt õigusabi osutamiseks kulunud aega, mille eest on klient tasunud. Hageja määruskaebus
20.10.12.2018 määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja jätta uue määrusega kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata või alternatiivselt jätta hageja kanda kostja menetluskulud 2095 eurot koos käibemaksuga.
21.Kohus kohaldas vääralt TsMS § 176 lõiget 1. Kostja menetluskulude nimekirjad ei vasta TsMS § 176 lõikes 1 sätestatud nõuetele, kuna nende sisu on osaliselt esitatud menetlusdokumentides ja osaliselt arvete spetsifikatsioonides, mis on seejuures vastuolus arvetega. Arvetel ei ole märgitud, et õigusabi oleks osutatud seoses käesoleva kohtuasjaga. Seega õiguslikku alust kostja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei ole ning kaevatav määrus tuleb tervikuna tühistada.
22.Kohus ületas ka diskretsioonipiire. Hageja ei nõustu, et kui tema esindaja tasu on 156 eurot käibemaksuga, siis sellega tuleb antud tunnitasu lugeda automaatselt põhjendatuks. Kohtuvaidlus taandus peamiselt tõendite hindamisele, juriidiline pool komplitseeritud ei olnud. Ka 2018.a novembri lahendis on Riigikohus lugenud põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (lahend nr 2-17-10348, punkt 16). Maakohus leidis vääralt, et kostja esindaja tunnitasu saab antud asjas olla kõrgem.
23.Kohus luges vääralt kostja vastuse koostamiseks põhjendatud ajakuluks 6h – põhjendatud oleks 2h, kuna enamik vastuväiteid hagile olid asjasse puutumatud. Samuti on põhjendamatu 3h seoses teeside koostamisega. Teesid on sisult 4lk ja kordavad varasemaid väiteid. Samuti ei ole teeside koostamine seaduses nõutav toiming. Seega tuleb antud kulu jätta tervikuna välja mõistmata. Põhjendamatu on ka ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks. Arvestades kaebuse sisu, on nimetatud toiminguteks põhjendatud ajakulu kokku 2h. Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks ja esindamiseks kulunud aeg 7h 24min. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakulu sama, mis istungi kestus (antud juhul 55min), seega kokku on põhjendatud 1h 50min. Põhjendamatu on ajakulu ka ringkonnakohtu otsuse analüüsimiseks, kassatsioonkaebuse koostamiseks ja kassatsiooni vastuse osas seisukoha koostamiseks 12h 10min. Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks kassatsiooniastme ajakulu, mis ületab oluliselt nii maa- kui ringkonnakohtu toimingute ajakulu (nt lahend 2-17-10348, punkt 16). Kuna põhjendatud ajakulu apellatsiooniastmes on 3h 50min, on põhjendatud sama ajakulu ka kassatsiooniastmes.
24.Eeltoodust tulenevalt, kui ringkonnakohus peaks lugema menetluskulude nimekirju TsMS-i nõuetele vastavaks, tuleb väljamõistetavat hüvitist vähendada maakohtus 5h 24min võrra, ringkonnakohtus 7h 28min võrra ja Riigikohtus 8h 20min võrra, kokku 21h 12min võrra. Seega on põhjendatud ajakulu 20,95h tunnitasuga 100 eurot, kokku 2095 eurot. Vastustajate seisukohad
25.Pooled vaidlesid teineteise määruskaebusele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Edasine menetluse käik
26.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 23.11.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel osaliselt hagejalt kostjale väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega suurendab kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust 795.60 euro võrra. Kostja määruskaebus kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.
28.Esmalt käsitleb kohus kostja määruskaebust. Kostja on vaidlustanud määruse osas, milles tema menetluskulud jäid osaliselt hagejalt välja mõistmata, sh nii lepingulise esindaja tunnitasu kui hüvitatavate õigusabikulude vähendamise osas. Lahendites nr 32-1-4-15 (punkt 14) ja 3-2-1-115-14 (punkt 11) on Riigikohus leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lõike 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta. Seejuures tuleb kohtul lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul kui kohus on ületanud
diskretsioonipiire. Maakohus lähtus kostja esindaja tunnitasu hindamisel õigesti asja keerukusest (vaidluse sisust ja mahust), seega on maakohtu vastav otsustus nõuetekohaselt motiveeritud ja diskretsioonipiiride ületamist kohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt kohaldatud tunnitasumääraga 156 eurot koos käibemaksuga.
29.Küll aga leiab kolleegium, et maakohus on kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse ning toimingute ajakulu hindamisel osaliselt rikkunud diskretsiooniõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus diskretsiooni piire ületanud osas, milles on läbivalt lugenud täielikult põhjendamatuks kostja lepingulise esindaja toimingud seoses kliendisuhtlusega, samuti osas, milles luges põhjendamatuks 29.06.2017 taotluse koostamise ajakulu. Ka ei nõustu kolleegium osaliselt 12.05.2017 eelistungiks ettevalmistumise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu vähendamisega.
30.Maakohus leidis alusetult, et nõupidamised ja suhtlus (e-kirjad) kliendiga on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendamatud menetlustoimingud ja tuleb lugeda hõlmatuks advokaaditasuga. Seadusest ega kohtupraktikast sellist põhimõtet ei tulene. Kolleegiumi hinnangul on kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses viidatud sätte mõistes vajalik ja põhjendatud kliendi huvide kaitsel. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus nt lahendis nr 3-2-1-48-16 (punkt 13). Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Nõustuda võib kaebuse väitega, et kliendisuhtlusega seotud menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata üksnes seetõttu, et kliendisuhtlusega seonduvad toimingud (e-kirjavahetus, nõupidamised) ei kajastu asja materjalides. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus täiendavalt põhjendatuks järgmised toimingud ja neile kulunud aja: 22.05 e-kirja koostamine kliendile, mille mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 0,1h (arvestades, et nimetatud toiming on kajastatud koos toiminguga „avalduse koostamine“ ning nende koguajakuluks on märgitud 0,3h); 24.05 suhtlus kohtu ja kliendiga – 0,2h; 29.05 e-kirja koostamine kliendile – 0,2h; 06.06 e-kirja koostamine kliendile – 0,1h; 19.06 ja 29.06 nõupidamised kliendiga, mille põhjendatud ajakuluks loeb kohus 0,7h arvestades, et nõupidamised on toimunud enne ja pärast kohtuistungit, mida võib seega pidada mõistlikult vajalikuks; 03.07 ekirja koostamine kliendile – 0,1h; 03.–04.08 nõupidamised kliendiga, mille mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 0,4h. Kokku seega maakohtu menetluses 1,8h, mida ei saa kolleegiumi hinnangul pidada maakohtu menetluse sisu ja menetlustoiminguid (mh, et toimus kaks istungit) arvestades ülemääraseks ajakuluks kliendiga suhtlemisel. Ringkonnakohtu menetluses loeb kohus täiendavalt põhjendatuks järgmised toimingud: 01.11 ja 18.01 e-kirjade koostamine kliendile, mille mõistlikuks ajakuluks loeb kohus kokku 0,3h. Sealjuures arvestab kohus, et ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud 03.–04.08 nõupidamised kliendiga olid kajastatud juba maakohtu menetluskulude nimekirjas ning kohus hindas neid toiminguid juba eelnevalt maakohtu menetluse kulude juures. Samuti arvestab kohus, et 27.09 e-kirja koostamist kliendile pidas maakohus juba põhjendatuks koos samas kirjes kajastatud teise menetlustoiminguga. Seega ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud kliendisuhtluse toimingud 0,3h ulatuses. Riigikohtu menetluses loeb kohus täiendavalt põhjendatuks järgmised toimingud: 23.03 ja 13.08 e-kirjade koostamine kliendile, mille mõistlikuks ajakuluks loeb kohus kokku 0,3h. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja menetlustoimingud seoses kliendisuhtlusega põhjendatud maakohtus 1,8h ulatuses, ringkonnakohus 0,3h ulatuses ja Riigikohtus samuti 0,3h ulatuses, seega kokku 2,4h ulatuses. Sellist ajakulu kliendisuhtluseks ei saa pidada ülemääraseks,
arvestades, et menetlus toimus kolmes kohtuastmes ning mh toimusid nii maa- kui ringkonnakohtus istungid.
31.12.05.2017 eelistungiks ettevalmistamiseks on kulunud kostja esindajal 3,1h (arvestades, et menetluskulude nimekirjas märgitud 3,6h-st 0,5h kulus istungil osalemisele). Maakohus pidas ettevalmistumise ajakulu põhjendatuks 1h ulatuses, kuna tegu oli korraldava kohtuistungiga. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et siinkohal on maakohus jätnud tähelepanuta TsMS § 398 lõike 2, mille kohaselt kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, v.a juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Seega on õige kostja seisukoht, et nimetatud sättest tulenevalt ei saanud kostja lepinguline esindaja eeldada, et kohus ei lahenda asja eelistungi jätkuna sisuliselt, mistõttu oli esindajal põhjendatud ette valmistuda sellise põhjalikkusega, et olla valmis asja sisuliseks arutamiseks. Siiski ei pea kolleegium vaidluse sisulist poolt arvestades põhjendatuks kogu taotletavat ettevalmistamise ajakulu 3,1h, vaid loeb 12.05.2017 istungiks ettevalmistumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2h. Seega tuleb maakohtu väljamõistetud menetluskulu suurendada 1h-le vastava esindajatasu võrra. Seoses hageja väitega, et kuna taotleti tunnistajate ülekuulamist, pidi kostja esindaja eeldama, et eelistung põhiistungiks üle ei lähe, märgib kolleegium, et juhul, kui kohus oleks eelistungil otsustanud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätta, ei olnuks välistatud siiski põhiistungi läbiviimine.
32.Seoses 05.07.2017 arvel märgitud menetlustoimingu – 29.06 taotluse projekti koostamine – põhjendamatuks lugemisega on kaebuses selgitatud, et kõnealune taotlus esitati kohtule 04.07.2017 ning selle eest eraldi arvet esitatud ei ole. Toimikust nähtuvalt on kostja tõepoolest esitanud kohtule 04.07.2017 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning taotlusele on lisatud kaks tõendit. Seega on kostjale jäänud nimetatud taotluse koostamise eest ebaõigesti menetluskulu hüvitamata. Arvestades taotluse sisu ja mahtu peab kolleegium selle koostamisega seotud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,7h, millele vastava esindajatasu võrra tuleb suurendada maakohtu väljamõistetud hüvitist.
33.Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakuluna on menetluskulude nimekirjas märgitud kokku 4,2h. Maakohus vähendas taotletavat ajakulu 1,2h võrra põhjendusega, et tutvudes kaebusega ei saanud esindajal kuluda vastuse koostamiseks ja täpsustamiseks rohkem kui 3h. Eelduslikult on kohus siiski tutvunud vastusega kaebusele ja hinnanud selle koostamise ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on aga kohus vähendanud vastuse koostamise ajakulu ülemäära. Kõnealusest menetlusdokumendist nähtuvalt sisaldab see veidi üle 4lk sisutihedat teksti (vastuväiteid kaebusele), seejuures ei ole menetlusdokumendi mahtu ülepaisutatud nt arvukate tsiteeringute või viidetega. Kolleegiumi hinnangul on sellise sisu ja mahuga menetlusdokumendi koostamise mõistlik ajakulu 4h. Seega tuleb maakohtu väljamõistetud menetluskulu suurendada 1h-le vastava esindajatasu võrra.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt lisaks maakohtu poolt välja mõistetud 6578.40 eurole välja mõista õigusabitasu ringkonnakohtu poolt täiendavalt põhjendatuks peetud toimingutele kulunud aja eest, s.o 5,1h õigusabitoimingute eest tunnitasuga 156 eurot, kokku seega 795.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulud kokku 7374 eurot. Seoses lahendi osaliselt tühistamisega tuleb muuta ka maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4, milles kohus märgib, et kostja avaldus
jääb rahuldamata 4480.80 euro ulatuses. Nimetatud punkt vajab täpsustamist ka seetõttu, et kohus ei ole avalduse rahuldamata jäänud osa arvestamisel määruse punktis 14 võtnud arvesse, et kostja avaldus jäi täielikult rahuldamata ka kantseleikulude väljamõistmise ehk 48 euro osas. Seega taotles kostja tegelikkuses kokku 11 059.20 + 48 = 11 107.20 euro hüvitamist. Kostja kulud jäävad seega hüvitamata 3733.20 euro (11 107.20 - 7374) osas.
35.Ülejäänud osas menetluskulude hindamisel ei saa kolleegiumi arvates maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Kohtu kaalutlusotsus on nõuetekohaselt põhjendatud, kohus on lähtunud menetlustoimingute ja neile kulunud aja hindamisel konkreetsete menetlusdokumentide (ja toimingute) sisust ja mahust ning asja üldisest keerukusest. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
36.Kantseleikulude osas nõustub kolleegium maakohtuga, et tegemist ei ole eraldiseisvalt hüvitavate menetluskuludega, vaid põhjendatud on eeldada, et need kuuluvad advokaaditasu sisse. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo töötajate kulusid ega advokaadibüroo kulusid (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-11, punkt 14). Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium, leides nt lahendites nr 3-3-1-61-14 (punkt 25) ja 3-3-1-51-15 (punkt 15), et bürookulude puhul ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse hinnas.
37.Seoses menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendamatusega märgib kolleegium järgmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 punktis 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Vandeadvokaadist esindajal tuleb selgitada esindatavale asjakohast seadusandlust ja kohtupraktikat menetluskulude kindlaksmääramisel, mh eeltoodud Riigikohtu seisukohta. Seejärel on esindataval võimalik teha teadlik valik, kas teha see toiming ise (sisuliselt esitada koos kaaskirjaga kohtule advokaadibüroolt saadud arved) või esindaja vahendusel (viimasel juhul võttes riski, et toimingu kulusid vastaspool hüvitama ei pea).
38.Seoses kaebuse väitega, et kohus arvestas ebaõigesti kostja vastuse sisu ja selleks osutatud õigusabi mahtu 08.02.2017 arves ning et kostja 27.02.2017 vastuse sisu arvestades ei saanud seda mõistlikult koostada kohtu väidetud 6h-ga, märgib kolleegium järgmist. 08.02.2017 arvel on kajastatud lisaks maakohtu poolt täielikult põhjendatuks peetud 13.01 toimingutele järgmised toimingud ja neile kulunud aeg: 19.01 õigusliku positsiooni kujundamine, Riigikohtu lahendite analüüs, vastuse projekti koostamine – 4,6h; 23.01 materjalide analüüs, õigusliku positsiooni täiendamine, vastuse täiendamine ja vormistamine – 5,4h. Seega nähtuvad arvelt toimingud seoses kohtule 23.01.2017 esitatud kostja vastuse koostamisega. Arvestades nimetatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu võib nõustuda maakohtu hinnanguga, et selle koostamise mõistlik ajakulu ei saanud vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul ületada 6h. Kaebuse väited jäävad kolleegiumile arusaamatuks – kaebuses seostab kostja 08.02.2017 arves märgitud menetlustoiminguid kostja 27.02.2017 vastuse koostamisega ning leiab, et arvestades, et 27.02 vastus käsitleb 7 erinevat
vastuväite peatükki ja sisaldab viiteid 15 Riigikohtu lahendile, ei saanud seda koostada üksnes 6h-ga. 27.02 vastuse koostamisega seotud toimingute ajakulu ei nähtu kostja menetluskulude nimekirjast (sh ühestki arvest ega spetsifikatsioonist). Lisaks ei ole ka usutav, et kostja 27.02.2017 vastuse koostamise ajakulu kajastuks 08.02.2017 ehk mitu nädalat varasemal arvel. Seega ei saanud ega pidanudki kohus nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu hindama.
39.Kolleegium nõustub maakohtuga ka kohtuvaidluse teeside koostamise ajakulu vähendamisel. Kuna tegemist ei ole seaduses nõutava menetlustoiminguga ning kohus ei ole eraldi ka teeside esitamist nõudnud, ei olnud mõistlik ega põhjendatud kulutada nimetatu koostamisele ülemääraselt aega. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, mh asjaolu, et lisaks istungil uuritud tõendite sidumisele faktiliste asjaoludega ja õiguslike põhjenduste täiendamisele kajastas dokument ka kostja varasemaid seisukohti, on maakohtu poolt põhjendatuks peetud 3h mõistlikult vajalik ajakulu.
40.Seoses kaebuse väidetega, et kohus vähendas ebaõigesti 18.01.2018 kostja esindajal Riigikohtu lahendite analüüsiks kulunud aega märgib kolleegium, et kohtul ei ole võimalik kontrollida, milliseid Riigikohtu lahendeid on esindaja analüüsinud varem ja milliseid peale ringkonnakohtu 18.01.2018 e-kirja. Seoses väitega, et vastuses käsitleti Riigikohtu seisukohti, mida ei olnud varasemas menetluses käsitletud, sest neile osundas ringkonnakohus esmakordselt 18.01.2018, märgib kolleegium, et ringkonnakohtu 18.01.2018 e-kirjast (t II kd lk 17) ei nähtu, et kohus oleks osundanud Riigikohtu seisukohtadele. Eeltoodust tulenevalt puudub alus sekkuda maakohtu diskretsiooniotsusesse Riigikohtu lahendite analüüsimise ajakulu põhjendatuse osas.
41.Seoses kaebuse etteheitega, et erinevalt kohtu seisukohast sisalduvad toimikus kostja teesid, mille eest ei ole kostjale midagi hüvitatud 04.08.2017 taotluse alusel, märgib kolleegium, et maakohus asus vastavale seisukohale seoses kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjaga, milles on 05.09.2017 arves (t II kd lk 29-30) kajastatud menetlustoiminguna 03.–04.08 teeside koostamist. Samas on nimetatud teeside koostamise ajakulu kajastatud ka juba 04.08.2017 kohtule esitatud maakohtu menetlusega seotud menetluskulude nimekirjas (t I kd lk 181 pöördel; punkt 1.5.2 „Lisaks arvetel kajastatule taotleb kostja järgnevate menetluskulude hüvitamist ... 1.5.2.3 teeside koostamine, nõupidamine kliendiga 03.-04.08 4,7h...“), mille alusel kohus juba hindas teeside koostamise menetlustoimingu põhjendatust ja osaliselt vastavat ajakulu ka kostjale hüvitise määramisel arvestas.
42.Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja määruskaebust. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles temalt mõisteti välja kostja menetluskulud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole vääralt kohaldanud TsMS § 176 lõiget 1. Nimetatud sättest ega kohtupraktikast ei tulene, et menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, ei võiks olla esitatud menetlusdokumendi osaks olevates lisades koos menetlusosalisele esitatud arvetega. Arvetele lisatud spetsifikatsioonides on kajastatud kuupäevalise täpsusega menetlustoimingud ja neile kulunud aeg. Kostja on menetluskulude väljamõistmise taotlustes kooskõlas TsMS § 176 lõikega 5 kinnitanud, et osutatud õigusabi seondub käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu hageja vastupidine etteheide on alusetu. Eeltoodust tulenevalt on kohus mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud õiguslikul alusel.
43.Kohus ei ole kostja esindaja tunnitasu hinnanud üksnes hageja esindaja tunnitasule tuginedes, vaid leidnud, et käesoleva asja keerukusele ja mahule vastab tunnitasu 156 eurot käibemaksuga. Hageja märgitud 100 eurot on kostja esindaja kvalifikatsiooni ja pädevust arvestades ilmselgelt liiga madal tunnitasu. Kaebuses viidatud tsiviilasjas nr 2-17-10348 taotletigi esindajakulude hüvitamist kassatsioonimenetluses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta) ning Riigikohus pidas nimetatud määras tunnitasu selgelt põhjendatuks, märkides, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust ei saa aga järeldada, et kõrgem tunnitasu oleks põhjendamatu – ka maakohtu kohaldatud tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
44.Kolleegium juba käsitles kostja kaebusele vastates kostja esindaja ajakulu seoses kostja 23.01.2017 vastuse koostamisega, teeside koostamisega ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega. Ringkonnakohus jääb oma seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt, et dokumendi koostamise ajakulu ei saa hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Hageja väide teeside kui menetlustoimingu põhjendamatusest on vastuoluline olukorras, kus asja materjalidest nähtuvalt on ka hageja ise pidanud teeside esitamist vajalikuks menetlustoiminguks (sh selleks eraldi 20.06.2017 istungil soovi avaldades) ning soovinud ka selle menetlustoimingu ajakulu hüvitamist nähtuvalt menetluskulude nimekirjast. Seoses kaebuse väitega, et põhjendamatu on ajakulu 7h 24min ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks märgib kolleegium, et sellises mahus istungiga seotud ajakulu hüvitamist ei ole kostja taotlenud ega kohus välja mõistnud. Kaevatavast määrusest nähtuvalt pidas maakohus 7h 24min ajakulu põhjendatuks 18.01 ja 22.01 menetlustoimingute eest kokku, sh istungiga seotud toimingute eest. Arvestades, et kostja on kajastanud istungil osalemise ja ettevalmistumise ajakulu koos 22.01 vastuse kohtunõudele koostamise ajakuluga (kõik kokku 6,4h) ning kohus pidas selles mahus ajakulu ka põhjendatuks, võibki 22.01 vastuse sisu ja mahtu arvestades eeldada, et istungiga seotud ajakulu oli ca 2h, millises mahus ajakulu on ka kaebusest nähtuvalt hageja hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka kassatsiooniastme menetlustoimingute ajakulu hindamisel. Arvestades kassatsioonimenetluse sisu ning kostja esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, mh kassatsioonimenetluse tulemuslikkust kostja jaoks, ei saa pidada maakohtu poolt põhjendatuks peetud 12h 10min (lisaks käesoleva määrusega täiendavalt põhjendatuks peetud 0,3h kliendisuhtlusele) ülemääraseks ajakuluks. Arvestades, et ringkonnakohtu menetlusega seotud põhjendatud ajakulu oli maakohtu hinnangul 11h 18min, lisaks käesoleva määrusega täiendavalt põhjendatuks peetud 0,3h kliendisuhtlusele ja 1h apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele, seega kokku 12h 36min, ei saa nõustuda ka hageja väitega, et esindaja ajakulu kassatsiooniastmes ületaks oluliselt apellatsioonimenetluse toimingute ajakulu.
45.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.