XX hagi YY vastu pärandvara jagamiseks ja YY vastuhagi XX vastu pärandvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pikani Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ingridt Allemann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsus YY vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta otsus muutmata osas, milles kohus rahuldas XX hagi YY vastu pärandvara jagamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 12.12.2016 Harju Maakohtule hagi YY vastu pärandvara jagamiseks. Hagiavalduses ja selle 27.12.2016 täpsustuses palus hageja jagada CC (isikukood XXXXXXXXXX) pärandvara, s.o 19 000 eurot ning lõpetada hageja ja kostja ühisomand pärandvaraks olevale rahale, jagades selle pärandiosade suuruse alusel selliselt, et 1⁄2 jääb hagejale ja 1⁄2 kostjale. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hagejale vastavalt tema pärandiosa suurusele kostja valduses olev pärandvara koosseisu kuuluv 9500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 10.08.2014 surnud CC lapsed ja seadusjärgsed pärijad. 14.11.2014 pärimistunnistuse kohaselt on pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas hageja ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja.
3.Pärandaja (hiljem tema õigusjärglasena hageja) ja kostja vahel tsiviilasjas nr 2-14-20072 olnud hagi alusetu rikastumise alusel saadu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks jättis kohus 13.06.2016 otsusega rahuldamata, kuna tegemist on olemuslikult pärandavara jagamise vaidlusega. Selles asjas tuvastati, et kostja valduses on pärandaja poolt kostja kontole 31.08.2012 kantud ja täna pärandvara hulka kuuluv 19 000 eurot. Teadaolevalt muid asju või esemeid pärandvara hulka ei kuulu. Arvestades pärandiosade suurusi, kuulub hagejale seega 9500 eurot ja kostjale 9500 eurot pärandvarast. Kogu pärandvara on kostja valduses, kuid ta keeldub pärandvara pärandaja kontole tagastamisest. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Hagiavalduses nõutud 19 000 eurot ei kuulu pärandvara hulka. Õige on hageja väide, et pärandaja arvelduskontodelt kanti 31.08.2012 kostja arvelduskontole kokku 19 000 eurot. Tsiviilasjas nr 2-14-20072 ei ole tuvastatud, et need ülekanded oleks teinud kostja. Ülekanded tehti pärandaja korraldusel, see raha on olemas ja kuulub pärandajale. Pärandaja tegi notari juures avalduse selle kohta, et tal ei ole selle rahaga seoses kostjale mingeid pretensioone. Seega soovis pärandaja jätta selle raha kostjale ja see ei kuulu pärandvara hulka.
6.Hageja esitas pärandvara koosseisu kohta teadvalt ebaõigeid andmeid. Hageja on tunnistanud tsiviilasjades nr 2-13-41641 ja 2-14-20072, et pärandvarasse kuuluvad ka hageja valduses olevad rahasummad, kokku rohkem kui 10 000 eurot, samuti pärandaja koduse sisustuse esemed. Vastuhagi
7.Kostja esitas 28.08.2016 vastuhagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kostja palus lõpetada pärandvara ühisuse ja jagada hageja valduses olevad pärandaja rahalised vahendid summas 10 823,03 eurot hageja ja kostja vahel võrdsetes
osades ning kohustada hagejat maksma kostjale välja tema pärandiosa suurusele vastav osa ehk 5411,52 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Vastuhagi kohaselt hoolitsesid pooled pärandaja eest vaheldumisi selliselt, et hiliskevadest hilissügiseni oli pärandaja oma kodus Rakveres, kus tema eest hoolitses kostja, hilissügisest suve alguseni viibis pärandaja hageja juures Tallinnas. Pärandaja tegi mõlemale lapsele volitused tema pangakontode käsutamiseks. Hageja võttis aga pärandaja pangaarvetelt raha välja ka siis, kui pärandaja tema juures ei olnud. Seetõttu andis pärandaja 31.08.2012 pankadele korralduse kanda tema arvetele kogunenud raha, kokku 19 000 eurot, kostja arveldusarvele. Kostja ei teinud neid ülekandeid omavoliliselt, mida kinnitab pärandaja sellekohane 18.09.2013 notariaalne avaldus.
9.Hageja omandas aga pärandajale kuulunud rahasummad omavoliliselt, mida ta on erinevates kohtuasjades ka tunnistanud. Alates 01.06.2013 kuni 23.02.2014, kui pärandaja viibis Rakveres, võttis hageja pärandaja pangakontodelt välja kokku 9886,75 eurot (05.06.2013 – 180 eurot; 14.06.2013 – 300 eurot, 19.06.2013 – 60 eurot, 02.07.2013 – 80 eurot, 29.07.2013 – 100 eurot, 13.08.2013 – 160 eurot, 04.09.2013 - 8231,75 eurot, 05.09.2013 – 380 eurot ja 10.09.2013 – 395 eurot). Lisaks võttis hageja pärandaja arvetelt raha perioodil 11.08.2014 kuni 13.08.2014, s.o pärast pärandaja surma, kokku 936,28 eurot (SEB Pank AS-st 196,28 eurot ja Swedbank AS-st 740 eurot). Kokku on hageja pärandvarast omandanud 10 823,03 eurot. Hageja ei ole nõus kostjale kuuluvat osa vabatahtlikult üle andma. Vastus vastuhagile
10.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Kostja väited on tõendamata, ebaõiged ja asjakohatud. Kostja on ise kinnitanud, et tema arvel olev raha on pärandaja raha.
12.Hageja ei omastanud 2013.a pärandaja vara. Erinevalt kostjast täitis hageja kohtu määratud kohustuse ja kandis pärandaja raha (8231,75 eurot) tema kontole tagasi. Vastuhagiavaldusest ei nähtu, milline vara peaks väidetavalt veel pärandvara hulka kuuluma.
13.Hageja, kes oli määratud pärandaja eestkostjaks (tsiviilasi nr 2-13-41641) ja põhiliselt tema eest hoolitses, kasutas pärandaja ja tema hooldamise kulude katteks tema raha. Hageja hoolitses ema eest ka siis, kui ema viibis Rakveres. Kostja jätab tähelepanuta, et pärast pärandaja surma oli vaja kanda matusekulud. Pärandvara hulka saab kuuluda üksnes vara, mis kuulus pärandaja surma hetkel temale. Vastuhagiavalduses nimetatud raha oli pärandi avanemise ajaks kulunud pärandaja vajaduste katteks ega kuulunud seega enam pärandajale ega pärandvara koosseisu.
14.Kostja aga omastas tema enda käsitluse kohaselt nii 19 000 eurot kui ka 09.07.2013 välja võetud 600 eurot, 05.08.2013 välja võetud 460 eurot ja 09.07.2013 välja võetud 500 eurot, 04.08.2013 välja võetud 400 eurot ja 21.08.2013 välja võetud 263 eurot. Kokku on kostja omastanud vähemalt 21 223,00 eurot pärandaja vara. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et pärandaja suri 10.08.2014; hageja ja kostja on seadusjärgsed pärijad võrdsetes mõttelistes osades; kostja kontodele on pärandaja eluajal 31.08.2012 üle
kantud kokku 19 000 eurot ja see on kostja valduses; hageja võttis pärandaja kontolt perioodil 01.01.13-23.02.14, 11.08.14 ja 13.08.14 välja kokku 10 823,03 eurot.
17.Pärandaja ei olnud 18.09.2013 notarile avalduse tegemise ajal, milles ta märkis, et tal ei ole 19 000 euro osas kostjale pretensioone, võimeline tegelikult aru saama selle avalduse sisust ega oma tahet juhtima. Avaldus ei kinnita kostja väidet, et pärandaja tahe oli jätta raha kostjale. Notar pärandaja tahet ei tuvastanud. Perearsti 04.02.2014 tõendi kohaselt ei vastutanud pärandaja aastatel 2011-2012 oma tegude eest, ei tulnud iseseisvalt toime juba 2 aastat ega saanud aru, mida teeb, kuhu viiakse, mida temalt tahetakse. Tõendi koostamise ajal diagnoositi pärandajal Alzheimeri tõbi, mis algas 2-3 aastat tagasi. Ambulatoorse kohtuekspertiisi 20.09.2013 akti nr 346 kohaselt ei olnud pärandaja haigusest tulenevalt võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Eestkoste seati 10.01.2014 (tsiviilasi nr 2-13-41641).
18.Kostja kinnitas eestkoste seadmise menetluse istungil, et ema eluajal 31.08.2012 tema kontole kantud 19 000 eurot ei olnud ema kingitus kostjale, see on olemas ja see on ema raha. Seega kuulub 19 000 eurot pärandaja vara hulka ja kostja on menetluses pahatahtlikult muutnud oma varasemat kohtule tehtud avaldust. Hagi kuulub rahuldamisele.
19.Eestkostja aruande kohaselt on 10 823,03 eurot, mille hageja pärandaja kontolt eestkostjana võttis, kasutatud õigustatult pärandaja huvides eestkostja ülesannete täitmiseks. Kostja ei väitnud, et kohus oleks teinud eestkoste järelevalve menetluses hagejale aruande kohta või muus osas ettekirjutusi eestkostja ülesannete täitmiseks või nõudnud aruande parandamist või täiendamist. Seega ei ole vastuhagiga nõutud summa pärandi hulgas, kuna see on pärandaja huvides ja vajadusteks ära kasutatud.
20.Õige on kostja väide, et hageja oli kohustatud kohtu korraldusel tagastama pärandaja kontole 9000 eurot, mille ta pärandaja kontolt võttis, kuid kohustus 19 000 eurot tagastada oli ka kostjal. Hageja tagastas raha, kuid kostja seda ei teinud. Raha tagastamise tõttu ei oma tähtsust hageja tsiviilasjas nr 2-14-20072 antud kinnitus, et osa rahast kuulub kostjale, sest see raha on tagastatud pärandaja kontole ega ole hageja valduses.
21.Kostja väited selle kohta, et pärandajale kuulub veel raha ja koduse sisustuse esemeid, ei oma tähtsust, sest selle jagamist ei ole pooled soovinud. Kostja vastuhagi jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus
22.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus ei viinud läbi piisavat eelmenetlust ja rikkus selgitamiskohustust.
24.Kuigi maakohus pidas korraldava istungi, kus arutati pärandvara koosseisu ja ühisuse lõpetamisega seotud asjaolusid, jättis kohus poolte taotlused ja seisukohad ning faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta välja selgitamata. Kuna pärandvara koosseisu üle oli vaidlus, oleks kohus pidanud selgitama pooltele vajadust oma faktilisi ja õiguslikke väiteid ning nõudeid täpsustada, s.h selgitama, et vaidluse korral pärandvara koosseisu üle on võimalik esitada tuvastushagi. See rikkumine tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
25.Kohus ei hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt ega täielikult. Kohus tegi eestkostja aruannet hinnates mitmeid üllatuslikke järeldusi ja käsitles kostja väiteid erinevalt sellest, mida kostja menetluses ütles. Kostja ei ole väitnud, et hageja on 10 823,03 eurot, mille ta võttis pärandaja kontolt, kasutanud ebamõistlikult pärandaja huvides.
26.Pooled ei vaielnud enne maakohtu otsuse tegemist eestkostja aruande üle, vaid pärandaja arvelt võetud 10 823,03 euro pärandvarasse kuulumise üle. Kohus heitis seega põhjendamatult ette, et kostja ei toonud esile, et hagejale oleks eestkoste järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutusi ega esitanud tõendeid hagejale pretensioonide esitamise kohta.
27.Arusaamatu on, kuidas jõudis kohus eestkostja aruannet hinnates järeldusele, et pärandaja huvides on kasutatud 10 823,03 eurot. Kohtu järeldus on põhjendamata. Aruande kohaselt moodustasid eestkostetava kulud 13 318,25 eurot. Seega on ebaõige kohtu järeldus ka selle kohta, et kulud olid 0,96 senti suuremas summas, kui kostja vastuhagiavalduses märkis.
28.Kohus jättis ebaõigesti hindamata pärandaja pangakontod põhjendusega, et raha väljavõtmises puudus vaidlus. Kohus jättis tähelepanuta ja vastamata kostja väidetele selle kohta, et vahetult enne pärandaja surma võttis hageja pärandaja kontolt uuesti välja suure osa sellest summast, mille ta pärandaja kontole kohtu nõudel tagastas. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et hageja võttis pärandaja arvelt raha välja ka vahetult enne eestkostjaks saamist ja ka pärast pärandi avanemist. Hageja ei saanud pärast pärandaja surma tema arvelt võetud raha pärandaja huvides kasutada. Sellega rikkus kohus ka põhjendamiskohustust, kuna kohus ei selgitanud, miks ta kostja väidetega ei arvesta. Need rikkumised võisid viia ebaõige otsuse tegemiseni.
29.Kontoväljavõtted tõendavad, et 25.11.2013 kandis hageja pärandaja kontole 8214,57 eurot ja 04.12.2013 sama summa uuesti enda kontole. 10.12.2013 tagastas hageja raha pärandaja kontole ja kandis selle edasi pärandaja tähtajalisele hoiusele. 05.06.2014 tähtajalise hoiuse konto suleti ja 8214,57 eurot kanti pärandaja arvele. Alates 07.06.2014 kuni 26.07.2014 võttis hageja pärandaja SEB kontolt välja sularahas 7070 eurot ja pärast pärandaja surma veel 197,37 eurot. Alates 07.02.2014 kuni 30.07.2014 võttis hageja pärandaja Swedbank AS arvelt sularahas välja 908,83 eurot ja pärast pärandaja surma veel 740 eurot. Perioodil 07.02.2014 kuni 30.07.2014 tehtud kandeid ei hinnanud kohus üldse. Kohus jättis hindamata ka kostja väite selle kohta, et eestkostja aruandes märgitud read „Rahaülekanne hageja 824,94 eurot ja hageja ülekanne 5500 eurot“, viitavad sellele, et hageja kasutas pärandajale kuulunud raha enda huvides. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostja vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
32.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, st nii hagi rahuldamise kui ka vastuhagi rahuldamata jätmise osas.
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi põhjendust selle kohta, miks on kohtuotsus hagi rahuldamise osas kostja arvates ebaõige. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse selles osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
34.Samas on apellatsioonkaebus põhjendatud osas, milles kostja vaidlustas tema vastuhagi rahuldamata jätmise. Maakohtu otsus tuleb selles osas TsMS § 657 lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi vastuhagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohtuotsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotamise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt.
35.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud vastuhagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23).
36.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Selleks, et kohtuotsus nendele nõuetele vastaks, tuleb kohtul TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 438 lg 1 järgi eelnevalt selgitada välja vaidluse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus. Maakohus on eeltoodu vastu eksinud.
37.Tsiviilasja materjalist, sh 17.01.2018 istungi protokollist (tlk 135,136) ei nähtu, et kohus oleks pooltega arutanud kostja vastuhagiavalduses esitatud faktilisi väiteid hageja poolt pärandaja pangakontodelt, sh pärast pärandaja surma välja võetud rahasummade kohta, milliste osas kostja leiab, et hageja on need omavoliliselt omandanud ja mida kostja soovib pärandvarana jagada. Samuti ei nähtu, et pooltega oleks arutatud eestkostja aruandes märgitu sisu. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtu järeldused eestkostja aruande kohta olid üllatuslikud.
38.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud vastuhagi lahendamisel ka TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendavale osale esitatud nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb otsuses märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.
39.Nimelt tugines maakohus vastuhagi rahuldamata jätmisel üksnes kahele asjaolule. Esmalt tugines kohus eestkostja aruandele, mille kohaselt kasutas pärandaja eestkostjaks olnud hageja perioodil 10.01.2014-10.08.2014, s.o 8 kuu jooksul 10 823,03 eurot. Kohus leidis, et see toimus pärandaja huvides ja vajadusteks. Kohus ei põhjendanud, millele selline järeldus tugineb ja miks kohus leiab, et eestkostja aruandes esitatud andmed vastavad tõele.
40.Perekonnaseaduse (PKS) § 194 lg 2 sätestab eestkostja kohustuse esitada kohtule kirjalik aruanne, milles tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Hageja küll esitas Harju Maakohtule 20.01.2015 eestkostja aruande (tlk 142), kuid sellele ei ole kulusid tõendavaid dokumente lisatud. Samuti puuduvad käesolevas asjas tõendid selle kohta, et maakohus oleks TsMS § 194 lg-s 3 sätestatu kohaselt hageja poolt esitatud aruannet sisuliselt kontrollinud ja hinnanud kulutuste põhjendatust.
41.Ringkonnakohus leiab, et kui eestkostja aruannet ei ole järelevalvemenetluses sisuliselt kontrollitud, oleks maakohus pidanud selles märgitud kulutuste põhjendatust hindama
käesoleva asja lahendamisel, kuna kostja oli aruandes märgitud andmete õigsuse vaidlustanud. Maakohus jättis kostja sellekohastele väidetele hinnangu andmata, põhjendamata nende tähelepanuta jätmist. Üksnes aruande esitamise faktile otsuse rajamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav.
42.Arusaamatuks jääb kohtu etteheide, et kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et kohus oleks teinud eestkoste järelevalve menetluses hagejale aruande kohta või muus osas ettekirjutusi eestkostja ülesannete täitmiseks või nõudnud aruande parandamist või täiendamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks ja mil viisil oleks kostja pidanud teadma, kuidas maakohus järelevalvemenetlust hageja kui eestkostja üle läbi viis.
43.Teise asjaoluna tugines maakohus sellele, et vastuhagi esemeks olev raha on tagastatud pärandaja kontole ja ei ole hageja valduses. Kohus leidis, et see asjaolu välistab vastuhagi rahuldamise, jättes põhjendamata, mille alusel kohus sellise järelduse tegi. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole pärandaja kontol olev raha pärandvara pärimisseaduse § 2 tähenduses. Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et vastuhagi rahuldamata jätmine maakohtu otsuse põhjendustel ei ole õige.
44.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu vastuhagi tegelikule sisule ja poolte seisukohtadele ning selgitada välja vastuhagi lahendamiseks olulised asjaolud. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, milliseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks.
45.Kuna maakohus ei täinud selgitamiskohustust, vastuhagi õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata ja vastuhagi on sisuliselt lahendamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata vastuhagi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada käesolevas otsuses märgitud puudused ja anda pooltele võimalus esile tuua uusi asjaolusid ja esitada uusi tõendeid.
46.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asjas lõpplahendi tegemisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.