Tsiviilasi nr 2-18-15809
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-18-15809
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2019. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu ja Kaupo Paal
Kohtuasi
XX hagi Y Osaühingu vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. detsembri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y Osaühingu määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Kairit Ehala Kostja (määruskaebuse esitaja) Y Osaühing (registrikood XXXXXXXX); esindaja advokaat Madis Piirla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
01.11.2018 kirjas kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohase hagi 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest alates. 16.11.2018 esitas hageja hagiavalduse, milles palus tuvastada kostja poolt tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.07.2018 ja mõista kostjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu 1(5)
Tsiviilasi nr 2-18-15809 ulatuses summas 8400 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
20.11.2018 jättis kohus kostja 19.10.2018 esitatud taotluse käiguta ja palus selgitada, milles seisneb kostja iseseisev tuvastushuvi arvestades, et kostja on vaidlustanud ainult töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, mitte aga hüvitise väljamõistmist.
23.11.2018 menetlusdokumendis selgitas kostja, et tema huvi on käesolevas menetluses tuvastada, et tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine on toimunud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja lähtus arusaamast, et olukorras, kus kohus peaks nõustuma, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv, langeb ära küsimus hüvitisnõude osas, mistõttu muutub tarbetuks ka vastuväidete esitamine hageja esitatud hüvitisnõudele. See aga ei tähenda, et kostja ei soovinud hüvitise osas töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamist. Olukorras, kus töötaja avalduse alusel tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus (TLS § 107), kaasneb sellega alati seadusjärgne hüvitis (TLS § 109 lg 1). Sama loogika peaks kehtima ka olukorras, kus tööandja esitab kohtule avalduse vaadata töövaidlus esitatud nõuete pinnalt läbi hagimenetluses. Kostja huvi on suunatud hageja esitatud avalduse läbivaatamisele hagimenetluse korras ja tuvastada, et kostja poolne lepingu erakorraline lõpetamine oli kehtiv (ehk kostja käitus vastavalt seadusele). Kui ülesütlemine on kehtiv, saab lahendada hageja muid nõudeid (sh hüvitisnõue). Kuna hageja nõuded olid märgitud avalduses, mis esitati töövaidluskomisjonile, ei pidanud kostja vajalikuks neid oma avalduses korrata, vaid on palunud kokkuvõtvalt 19.10.2018 menetlusdokumendi punktis 4.1. läbi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (s.o töötaja avaldus tervikuna) TvLS § 58 lg 4 alusel hagimenetluses hagina. Kostjale teadaolevalt ei ole kohus teinud määrust asja menetlusse võtmiseks, mistõttu leiab kostja, et tal on võimalus esitada kohtule täpsustused ilma hageja nõusolekuta. Alternatiivselt kui kohus leiab, et tegemist on siiski olukorraga, mis nõuab kostja poolse seisukoha väljaselgitamist, täpsustab kostja esitatud nõudeid ning taotleb läbi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud töötaja avaldus kõigi töötaja poolt avalduses esitatud nõuete ulatuses vaadata TvLS § 58 lg 4 alusel hagimenetluse korras ning käigus järgnevalt: 1) tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille tõttu ei saanud tööandja eeldada töösuhte jätkamist töölepingu lisas nr 4 sätestatud tähtaja lõpuni; 2) hagimenetluse käigus lugeda töötaja viimaseks tööpäevaks tööandja juures 01.07.2018; 3) hagimenetluse käigus jätta rahuldamata töötaja esitatud hüvitisnõue. Alternatiivselt tühistada hüvitisnõue, millega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis.
Esimese astme kohtu määrus
Tsiviilasi nr 2-18-15809 töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud, on otsus hüvitise nõude 5600 euro osas jõustunud ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hüvitise 5600 euro osas on olemas töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, tuleb selles nõudes TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kostja on tähtaegselt vaidlustanud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ning on hagis taotlenud tuvastada töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohtu hinnangul ei nähtunud avaldusest, milline on kostja iseseisev õiguslik huvi selle tuvastamiseks. Kohus ei nõustunud, et kostja 19.10.2018 taotluse p-s 4.1 on kostja viidanud soovile vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (s.o töötaja avaldus tervikuna) läbi hagimenetluse korras hagina. Kohtu hinnangul taotluse p-st 4.1 midagi sellist ei tulene. Selles on viidatud vaid soovile vaadata töötaja avaldus (puudub sõna “tervikuna“) läbi hagimenetluse korras hagina. Kohus märgib, et sellist töövaidluskomisjonile esitatud avaldust on võimalik läbi vaadata ka osaliselt. Seega leidis kohus kokkuvõtlikult, et kohtule ei nähtu, milles seisneb kostja iseseisev õiguslik huvi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise vaidlustamiseks ning tuvastamiseks, et tööleping on lõppenud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohus märgib, et ka resolutiivosa punktis 3 toodud nõue lugeda töötaja viimaseks tööpäevaks tööandja juures 01.07.2018 ei saa olla nõudeks, mis õigustaks taotluse menetlusse võtmist, kuna sama kuupäevaga on töölepingu lõppemise tuvastanud ka töövaidluskomisjon. Seega tuleb selle nõude osas keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja on esitanud 16.11.2018 hagi tuvastada töölepingu tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.07.2018 ning mõista kostjalt välja TLS 109 lg 1 alusel hüvitis 8400 eurot. Kuivõrd kohus keeldub kostja taotluse alusel hagi menetlusse võtmisest, tuleb lugeda, et töövaidluskomisjoni otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning otsus jõustus vaidlustamata. Seega tuleb hageja 16.11.2018 esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuna on keeldunud nii hageja kui kostja nõuete menetlusse võtmisest. Määruskaebus
Tsiviilasi nr 2-18-15809
07.01.2019 kirjaga jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu põhjendused
Tsiviilasi nr 2-18-15809 puudusena ainult tuvastushuvi selgitamise vajadusele. Seega on kostja taotlus jäetud TsMS § 3401 lg 1 mõttes õigesti käiguta, sest nii dokumendi sisuline selgus ja põhjendatus, sh nõude ebaselgus, kui ka õigusliku huvi olemasolu põhjendamine on kõrvaldatavad puudused (vrdl V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 244, p 3.2.2 b ja d). Kohtu nõudel on kostja 23.11.2018 menetlusdokumendis oma taotlusi täpsustanud, sh märkinud ka resolutiivosas, et palub hagimenetluse käigus jätta töötaja esitatud hüvitisnõue rahuldamata (tl 101-103).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.