Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule, ajutisele haldurile ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad 31.01.2019 esitas A R pankrotiavalduse ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. 6.02.2019 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Rohti, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A R püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras 6.03.2019 kohtumäärusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. Seisuga 19.03.2019 ei ole kohtule teatatud vastava deposiidi tasumisest

2(5)

2-19-1604 Ajutise halduri kogutud andmetel on A Rl varaks raha arvelduskontol 13,07 eurot, igakuine sissetulek (töötasu) 270 eurot ning sõiduk ja kolme osaühingu osalused, mille hinnanguline väärtus on 0 eurot. Muu vara puudub. Teadaolevaid kohustusi on A Rl vähemalt 20 438,47 euro ulatuses, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Pankrotiavaldusest lähtuvalt on A R maksejõuetuse põhjuseks liigsete kohustuste võtmine, hindamata täpselt rahalisi võimalusi kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolud, mis tingisid kohustuste (sh laenude) võtmise ning suutmatuse neid õigeaegselt tagastada.

Tegemist võib olla maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Lõplik hinnang maksejõuetuse põhjuste osas antakse pankrotimenetluse raames, võttes arvesse ka pankrotimenetluses esitatavaid nõudeid. Võttes arvesse ajutise halduri poolt kogutud teavet, on ajutine haldur seisukohal, et A R muutus püsivalt maksejõetuks siis, kui vähenes oluliselt tema igakuine sisstulek, muutusid sissenõutavaks kohustused, mille osas algatati ka täitemenetlused ning mille raames ei ole A R suutnud oma kohustusi täita. Seega leiab ajutine pankrotihaldur, et A R püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt augustis 2015, mis ajaks oli alustatud kolm täitemenetlust, kokku 4 820,57 euro sissenõudmiseks (s.o ligikaudu 24% kõigist kohustustest, summas 20 438,47 eurost). Ajutine haldur palub kuulutada välja A R, pankrot ning nimetada A R pankrotihalduriks Maarja Roht. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur teostas järgnevad toimingud: 06.02.2019 Pankrotiavalduse materjalidega tutvumine 0,5 tundi ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamine 07.02.2019- 04.03.2019 Päringute teostamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, A Rga seotud õiguste ning kohustuste väljaselgitamiseks kohtumine A Rga 1,5 tundi. 07.02.2019- 05.03.2019 Ajutise halduri toimiku koostamine 0,5 tundi 04.03.2019- 05.03.2019 Kogutud dokumentide ja andmete analüüsimine 1,5 tundi 04.03.2019- 05.03.2019 Ajutise halduri aruande koostamine 3,7 tundi 06.03.2019 Pankrotiavalduse läbivaatamise istungil osalemine 0,30 tundi Vastavalt PankrS § 23 lg-s 3 sätestatule on ajutine haldur tasu suuruse määratlemisel lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, sh sotsiaalmaks. Eeltoodu alusel palub haldur välja mõista ajutiste haldurite tasu 640 eurot, sealhulgas sotsiaalmaks 158,80 eurot. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

3(5)

2-19-1604 PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et A R majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli teadaolevalt vähemalt 20 438,47 euro ulatuses. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. Maarja Roht on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Maarja Roht tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 10.04.2019, kell 10. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise pankrotihalduri tasu kokku 640 eurot kuulub ajutisele haldurile väljamõistmisele. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest.

4(5)

2-19-1604 Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks,). PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus A Rd ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 10.04.2019, kell 10. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.