2-18-8240/9 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja näol tegemist piiratud teovõimega isikuga, kellele on määratud eestkostjaks C.T.Q sotsiaalosakond. Kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX, Tartu. Kostja on rikkunud korteriomandiseaduse § 11 lg 1 (hageja on silmas pidanud kuni 31.12.2017.a. kehtinud seadust) tulenevat kohustust hoida korras oma korteriomandi reaalosa ning seda ja kaasomandieset kasutades hoiduma tegevustest, mis ületavad tavakasutusest tulenevad mõjud teistele korteriomanikele. Kostja on pikema aja jooksul oma korteriomandit kasutades pannud ohtu teiste korteriomanike vara, tervise ja elud. Kostja korteris on alates 2015.aastast korduvalt alguse saanud veelekked, mis on kahjustanud tema korteri all asuvat korterit. Uputused on toimunud 2015.a. kolmel korral, 2016.a. kahel korral, 2017.a. kolmel korral ja 2018.a. kuni hagi esitamiseni neljal korral. 6.juuni 2017.a. varahommikul süüdati kostja ja tema külaliste vahelise tüli käigus Herne 16 koridor, millise juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlus. Lisaks sellele külastavad või otsivad kostjat pidevalt kriminaalkorras karistatud isikud ja alkohoolikud, kes on ähvardanud teisi majaelanikke, muuhulgas linnavalitsuse esindaja ja konstaabli juuresolekul. Kostja on majutanud oma korteris ja kuuriboksis kõrvalisi isikuid. Kuuris elamine kätkeb endas tuleohtu, lisaks sellele reostavad need isikud hoovi, kasutades seda tualetina. Need isikud on lõhkunud korduvalt XXX maja koridoriakna, varastanud lambipirne, rikkunud välisukse luku, toppides sellesse tikke, lõhkunud välisust majja pääsemise eesmärgil, lõhkunud korduvalt korteri nr 10 aknaid, roojanud ja urineerinud koridori, maganud hoovis, räusanud ja loopinud laiali prügi. On olnud juhtum, kus kostja korterisse pääsemise eesmärgil, kui välisuks oli lukus, tungis joobes isik akna kaudu korterisse nr 7. Nimetatud isiku suhtes algatati kriminaalmenetlus ja ta sai karistada. 2018.a. veebruaris tuli sama isik kostjat otsima ja hakkas korteri nr 7 akende taga laamendama ja ähvardama. 2 (6)

Kostja on korduvalt kaotanud või temalt on varastatud maja välisukse võtmed, mis on tinginud luku vahetamise. Lukku on kahjustatud, kui on püütud võtmeta lukku avada. Kostja on tekitanud teistele korteriomanikele varalist kahju, muuhulgas võib tõusta korteri nr 7 kindlustusmakse. Kostja eluviis põhjustab teistes XXX ja 18 majade korteriomanikes hirmu ja turvatunde puudumist, muuhulgas puutuvad hoovis mängivad lapsed sageli kokku joobes isikutega. Lisaks eeltoodule on kostja korter ebasanitaarses olukorras ja haiseb, hais tungib ka koridori. Korter on tuleohtlik, kuna elektrijuhtmed on vanad ja elektriseadmed on ühendatud osaliselt läbipõlenud pikendusjuhtme külge. Eeltoodud asjaoludel kutsus xxxxxxxxxxx/ 07.07.2017.a. kokku üldkoosoleku vastavalt 2017.a. kehtinud korteriomandiseaduse § 14 lg 1 ja 3. Üldkoosolek otsustas, et kostja peab oma korteri võõrandama. Võõrandamiseks andis üldkoosolek tähtaja 29.09.2017.a. ning üldkoosoleku otsus tehti korteriomanikule ja tema esindajale 07.07.2017.a. teatavaks. Kostja ei ole temale antud tähtaja jooksul korteri võõrandamist alustanud. Kostja vastus hagile Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Tartu Maakohtu 27.08.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-7977 on määratud C.X eestkostjaks C.T.Q. Tulenevalt TsÜS § 8 lg 3 eeldatakse, et isik, kellele on määratud kohtu poolt eestkostja, on piiratud teovõimega. TsMS § 202 lg 2 kohaselt ei ole piiratud teovõimega isikul tsiviilkohtumenetlusteovõimet, s.o võimet oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Seetõttu on hagile vastanud kostja seaduslik esindaja eestkostja C.T.Q. Kostja esindaja on vastuses hagile (tl.48-49) võtnud hagi õigeks ning nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastusest nähtub, et C.X on äärmiselt usaldav inimeste suhtes ja seetõttu kergesti ärakasutatav. Sellest tulenevalt külastavad teda või asuvad tema juurde elama asotsiaalse eluviisiga inimesed, kellel pole isiklikku elamispinda. C.X korteris tarvitatakse alkoholi, külalised lärmavad korteris ja koridoris ning reostavad hoovi. Kokkuvõtlikult on kostja esindaja võtnud omaks hagis esitatud asjaolude esinemise. Ka pärast hagi esitamist on korteriühistu esimees teatanud linnavalitsuse eestkostespetsialistile C.X-iga seotud intsidentidest. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse projekti „500 kodu korda“ raames soovis eestkostja C.X korteri renoveerida ja eluruumi kohandada nõuetele vastavaks, kuna korteri kütteseadmed ja elektrisüsteem on avariiohtlikus seisukorras. Kuid nimetatud projekti raames ei olnud võimalik olukorda parandada, kuna Päästeamet hindas aadressil xxxxxxxx-xx esialgse kulu tuleohutuse tagamiseks 10 000 eurot, mis ületas projekti järgi võimaliku maksimaalse riigieelarvelise toetuse. Korteri müügiga ja sobivama elamispinna ostmisega C.X ei ole nõustunud. C.T.Q eestkostespetsialistide kaudu on püüdnud C.X-i mõjutada kasutama oma elamispinda kooskõlas üldtunnustatud normidega, kuid linnavalitsus eestkostjana ei saa tagada C.X-ile ööpäevaringset järelevalvet. Talle on tehtud ettepanek asuda elama hooldekodusse, millega ta pole nõustunud. C.X on suunatud sotsiaalkindlustusameti kaudu igapäevaelu toetamise

Kuivõrd kostja ei ole määratud tähtajaks korterit võõrandanud, on korteriühistu esitanud 29.05.2018.a., s.o enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest hagi kohtusse. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et täidetud on nii materiaalsed kui formaalsed eeldused kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Kostja on pika aja jooksul rikkunud oma kohustusi korteriomanikuna, kuna ei ole hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sellest tulenevalt ei pea teised korteriomanikud enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka. Seoses asjaoluga, et C.X-il on 27.08.2015.a. kohtumäärusega keelatud kõikide tehingute tegemine (välja arvatud olmelised pisitehingud), tuleb korteriomandi võõrandamine teostada C.X seaduslikul esindajal – C.T.Q-l. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohustab eestkostjat kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PKS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. Tulenevalt lapse eestkostet puudutavatest PKS § 187 punktidest 1 ja 4 peab eestkostjal olema kohtu eelnev nõusolek eestkostetavale kuuluva kinnisasja(õiguse) käsutamiseks. Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks algatada omal algatusel menetluse eestkostetava C.X nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise otsustamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleva kohtuotsuse täitmiseks tuleb C.T.Q-le anda nõusolek eestkostetava korteriomandi võõrandamiseks. C.T.Q on vastuses hagile märkinud, et C.X igapäevane elu saab korteriomandi võõrandamisel korraldatud sotsiaalteenuste osutamise kaudu SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses, kuhu C.X on suunatud kuni 10.10.2021.a. Teenused sisaldavad isiku iseseisva toimetuleku arendamist, mitmesuguseid igapäevaelu oskusi arendavaid tegevusi, tervishoiu, sotsiaal jm teenuste kasutamist. Korteriomandi võõrandamisel eestkostetava varaline seisund ei halvene, kuna tegemist on tasulise tehinguga ning müügist saadud raha on saab eestkostja kasutada eestkostetava vajaduste rahuldamiseks. Korteriomandi võõrandamisel peab eestkostja müügihinna puhul arvestama, et hind vastaks antud paikkonna analoogsete korteriomandite turuhinnale. Eestkostetavale kuuluva raha paigutamisel tuleb silmas pidada PKS § 185 lg 1 sätteid, mille kohaselt juhul, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks peab eestkostja selle paigutama krediidiasutuses oma varast eraldi. Seega tuleb korteriomandi müügilepingu alusel saadav rahasumma hoiustada C.X kontole (vajadusel konto avada), kust eestkostja saab seda kasutada muuhulgas hoolduskulude kandmiseks ja C.X muude vajaduste rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 5 (6)