2-19-2520/2 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse kohaselt moodustati hageja isale kuuluv XXX katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Nimetatud kinnistu piirimärkide paigaldamine toimus XXX (endine XXX) tolleaegse ning esialgse omaniku poolt aiandusmaa jagamisel. Kinnistute vahele pole aastani 2017 püsivat piiret ehitatud ning maakasutusel on lähtutud kokkulepitud piirist, olemasolevatest dokumentidest ja piirimärkidest. Vaidlus piiri asukoha üle tekkis septembris 2017, mil selgus, et piirinaaber on teinud XXX kinnistu idaossa piirdeaia vundamendi valamiseks süvendid. Hageja esitas piirinaabrile (kostjale) sellekohaseid pretensioone, millele kostja ei reageerinud. Piirinaaber ei ole piirdeaia püstitamisel kinnistute vahelisele piirile hagejat teavitanud ega hagejalt nõusolekut küsinud. 19. novembril 2017 avastas hageja, et piirdeaed on kinnistute vahele lõplikult paika püstitatud. Kuna ebaseaduslikult püstitatud piirdeaed paikneb katastriüksuste otsesel piiril ja selle vundamendiosad ulatuvad ka XXX kinnistule, siis alates piirdeaia paigaldamisest novembris 2017 kasutavad XXX omanik ja tema lähedased pidevalt XXX kinnistut oma piirdeaia hooldamiseks. Hageja palub kohustada XXX omanikku lõpetama XXX kinnistu osaline ebaseaduslik valdamine; kohustada XXX omanikku lammutama XXX ja XXX otsesele piirile rajatud ning XXX kinnisajale ulatuv võrkaed ja selle vundamendiosad; kohustada XXX omanikku taastama kaeve- ja ehitustöödele eelnenud olukord ning hoiduma kõikvõimalikest töödest ja tegevustest XXX kinnisasjal. Hageja tugineb hagiavalduses asjaõigusseaduse § 68, § 80, § 129 lg 4 ja § 148 lg 3. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lg 1 ja 2 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 129 lg 1 ja 4 alusel peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. AÕS § 148 lg 3 alusel võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. AÕS § 80 reguleerib valduse kaotusega seotud omandiõiguse rikkumise tagajärjel tekkivat asjaõiguslikku nõuet, mille alusel saab asja omanik nõuda talle kuuluva asja tagastamist seda õigusliku aluseta valdavalt isikult (vindikatsiooninõue). Vindikatsiooninõude esmane eeldus on, et nõude esitanud isik on väljanõutva asja omanik. AÕS §-s 129 sätestatud piiri kindlakstegemise nõude puhul on tegemist kinnisasja omaniku nõudeõigusega naaberkinnisasja omaniku vastu õigusliku ebaselguse kõrvaldamises osalemiseks. AÕS § 148 lg-s 3 sätestatud nõude saab koormatud kinnistu omanik nõuda ehitise kõrvaldamist. Järelikult on tegemist nõuetega, millised saab kohtusse esitada ainult kinnistu omanik. AÕS § 33 lg 2 alusel, isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel on kinnisasja XXX omanik V T, mitte hageja. Hagiavaldusele on lisatud kinnisasja omaniku V T volikiri, mille kohaselt volitas V T hagejat 2(4)

2-19-2520 valdama ja kasutama (võõrandamise ja koormatmise õiguseta) tingimustega oma äranägemisel V T omandis olevat kinnistut asukohaga XXX. Kuna hageja on kinnisasja XXX valdaja, ei saa ta esitada kohtule hagi nõudega, millele saab tugineda ainult kinnisasja omanik ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik seetõttu saavutada. Otsust tehes lähtub kohus poolte esitatud faktilistest asjaoludest ega ei ole seotud poolte esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga (TsMS § 436 lg 7) AÕS § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Kuna hageja on vaidlustatud kinnisasja valdaja AÕS § 33 lg 2 alusel, saab hageja hagi esitamisel tugineda AÕS § 44 lg-le 1 ning nõuda kostjalt valduse rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 48 lg 1 kohaselt lõpeb AÕS §-des 44 ja 45 nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Kohus selgitab, et AÕS §-s 48 sätestatud üheaastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg ning AÕS §-s 48 sätestatud tähtaega kontrollib kohus omal algatusel ilma taotluseta. Tähtaeg hakkab kulgema alates valduse äravõtmisest või valduse rikkumisest. Kui valduse rikkuja alustab mingil ajahetkel kestva valduse rikkumisega, hakkab tähtaeg kulgema sellest hetkest, kui rikkumine esmakordselt toime pandi. AÕS § 40 lg 3 alusel on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Seega on valduse rikkumine igasugune valdaja takistamine asja suhtes tegeliku võimu teostamisel. Kohtule esitatud hagiavaldusest selgub, et hageja esitas piirinaabrile (kostjale) sellekohaseid pretensioone, millele kostja ei reageerinud. Piirinaaber (kostja) ei ole piirdeaia püstitamisel kinnistute vahelisele piirile hagejat teavitanud ega hagejalt nõusolekut küsinud. 19. novembril 2017 aastal avastas hageja, et piirdeaed on kinnistute vahele lõplikult paika püstitatud. Järelikult algas hageja valduse rikkumine vähemalt 19. novembrist 2017, s.o ajast, kui hageja avastas, et piirdeaed on kinnistute vahele lõplikult paika püstitatud. Hagi kohtule esitati 18. veebruaril 2019 ning seega hageja valduse rikkumisest on möödunud rohkem kui aasta. Hageja õigus esitada hagi valduse rikkumise kõrvaldamiseks on lõppenud ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik seetõttu saavutada. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et asja omanikul (s.o V T) on nõudeõigus AÕS § 80 alusel igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (s.o. kostja vastu) ning asja omanik saab esitada vastava hagi kohtule. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3(4)