Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-18-18783

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-18-18783 Hageja palub kohustada T Aat lõpetama ebaseadusliku valduse teostamist aadressil xxxx (kinnistu nr xxx) asuvale korteriomandile ja selle olulistele osadele ja päraldistele, valduse üleandmisest keeldumise korral tõsta T A koos temaga koos elavate kolmandate isikutega nimetatud korteriomandist välja. Lisaks palub hageja, et kohus tagaks hagi ning muu abinõu kohaldamise korras ning kohustaks kostjat vabastama korteri valduse ning andma valduse üle hagejale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub hageja omandisse xxx asuv korteriomand. Asjaoludest nähtuvalt on kostja otsuse tegemise hetkel korteriomandi reaalosaks olevate eluruumide otseseks valdajaks. Hageja on hinnangul, et kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandi reaalosaks olevaid eluruume õigusliku aluseta ning palub kohustada kostjat korteri valduse vabastama. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 näeb ette, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 täpsustab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus on kostjale hagimaterjale üritanud kätte toimetada Jxxx aadressil, kuid materjalid on kohtule kätte toimetamata tagastatud. Sama kohtukoosseisu menetluses on tsiviilasi nr 2-1811322, kus hagejaks on praeguse asja kostja T A. Teises tsiviilasjas on T A 25.11.2018.a enda elektronpostiaadressilt xxx kinnitanud kohtukutse kättesaamist. TsMS § 3141 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 3 p 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kohus on käesolevas asjas 13.02.2019.a edastanud kostja elektronpostile xxx hagimaterjalid ja 13.02.2019.a kohtumääruse 13.02.2019.a ning lugenud need kostjale kättetoimetatuks 19.02.2019.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaoludest nähtub, et pooltevaheline üürileping on lõppenud 31.08.2018.a. Seega võib asuda seisukohale, et kostja on hagejale kuuluvat korterit valdamas õigusliku aluseta. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele. Kohus kohustab kostjat lõpetama ebaseadusliku valduse teostamise aadressil xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) asuvale korteriomandile ja selle olulistele osadele ja päraldistele. Kohus kohustab kostjat vabastama eelnimetatud korteriomandi eluruumid ning andma selle valduse üle hagejale. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Korteriomandi eluruumide üleandmisest

2-18-18783 keeldumise korral palub hageja tõsta T A koos temaga koos elavate kolmandate isikutega nimetatud korteriomandist välja. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 180 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohus leiab, et hageja taotlus kohtuotsuse täitmise viisiks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele TMS §-s 180 sätestatud tingimustel. Kohus jätab hageja taotluse hagi tagamiseks esialgse õiguskaitse korras valduse üleandmise nõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Kohtu hinnangul asendab esialgse õiguskaitse abinõu käesolev viivitamata täitmisele kuuluv tagaseljaotsus. Kohus lahendab hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu ning tagatise tagastamise eraldiseisva määrusega. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks 1048 eurot (koos käibemaksuga), mis kujunes alljärgnevalt:  Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine kokku mahus 4 töötundi;  Kohtumääruste ja kohtu e-kirjade sisu selgitamine kliendile perioodil 14. detsember 2018 kuni 6. märts 2019.a kokku mahus 0,5 töötundi;  Hagiavalduselt ja hagi tagamiselt makstud riigilõivud kokku summas 400 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-18783 kohtumenetlusega. Samuti kinnitab hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja esindajakulud on 4,5 töötunni ulatuses põhjendatud. Mõistlikuks tuleb lugeda ka hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinda, s.o 120 eurot (lisandub käibemaks). Kostjalt tuleb hageja kasuks esindajakuludena välja mõista 648 eurot (käibemaksuga). Hageja on hagiavalduse ja selle tagamise taotluselt tasunud kokku riigilõivu 400 eurot. Võttes arvesse, et kohus on jätnud hagi tagamise taotluse läbivaatamata, tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 350 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista kokku 998 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

2-18-18783

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.