Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-18731

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Evero Invest esitas väljakuulutamiseks.

11.12.2018

kohtule

avalduse

Rasmar

Ehitus

OÜ

pankroti

Pankrotivalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 29.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-161912 kompromissi, millega kohustas võlgnikku maksma võlausaldajale 10 000 eurot viie osamaksena igaüks summas 2000 eurot kuus alates 25.11.2016. Võlgnik ei täitnud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi, mistõttu esitas võlausaldaja kohtumääruse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur arestis 28.06.2018 võlgnikule kuuluvad

2(7)

2-18-18731 pangakontod, arestimise tulemusena laekus kohtutäiturile üksnes 239.81 eurot. Rohkem laekumisi antud täiteasjas toimunud ei ole. Kohtutäitur ei ole alates 04.01.2017 kuni käesoleva ajani tuvastanud võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses muud vallas- ega kinnisvara, millele saaks täitemenetluse raames sissenõuet pöörata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse põhistamisel asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada (PankrS § 10 lg 2 p 2). Võlgnik on oma kirjalikus vastuses märkinud, et ta ei vaidle võlausaldaja nõudele vastu ja leiab, et ajutise halduri määramine on põhjendatud. Harju Maakohtu 17.01.2019 määrusega nimetas kohus Rasmar Ehitus OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Braun ́i. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 13.02.2019. 11.02.2019 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul arvestatav vara. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is, mille jääk on kokku 6.15 eurot. Võlgniku vastuse kohaselt oli võlgniku kassas 30.04.2018 seisuga 480 eurot. Muud nõuded ja ettemaksed puuduvad. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel võlgnikul väärtpaberid puuduvad. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana liiklusregistris sõidukeid registreeritud. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul registreerimata vallasvara. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudja üheski täiteasjas. Muid käibe- ega põhivarana kajastatavaid esemeid ei ole ajutine haldur esitatud dokumentidele ja järelepärimiste vastustele tuginedes tuvastanud. Võlgniku esindajalt saadud vastuse kohaselt ja ajutisele haldurile kättesaadavate andmete alusel puudub võlgnikul vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt 30 923.49 euro ulatuses. Võlgniku 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku aruandeaasta kasum 102 007 eurot. Võlgniku omakapital oli 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt -15 011 eurot. Seega esines juba 2016. aasta lõpuks maksejõuetus PankrS § 1 lg 3 mõttes. Järgnevatel aastatel näib võlgniku maksejõuetus olnud üksnes süvenenud, kuivõrd 2017. a majandusaasta lõpetas 15 486.70 euro suuruse kahjumiga ja 2018. aasta nelja tegutsemiskuuga suutis teenida kasumit üksnes 2391.27 euro ulatuses. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud ka PankrS § 1 lg 2 tähenduses, kuna võlgnik ei ole suuteline tasuma võlausaldaja nõudeid. Kuivõrd haldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetus saanud alguse juba 2016. aastast ja võlgniku majanduslik seisund on sellest ajast alates püsivalt halvenenud, peab ajutine haldur võlgniku tervendamise võimalust käesoleval ajal olematuks. Võlgniku kontoväljavõttest nähtuvalt lõppes sisuline majandustegevus 2018. a aprillis (siis toimusid viimased laekumised). Maksuvõlg tekkis võlgnikul 25.08.2018. Seega on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgnik oli kahtlusteta maksejõuetu alates 2018. a aprillist ehk ajast, mil lõppes võlgniku sisuline majandustegevus. Samas võis võlgnik maksejõuetu olla ka juba 31.12.2016 seisuga, mil võlgniku omakapital negatiivseks muutus ja juhatus ÄS § 176 nimetatud abinõusid tarvitusele ei võtnud. Võlgniku juhatuse liikmed R E ja M T on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Esialgsel hinnangul ei ole ajutine haldur maksejõuetuse

3(7)

2-18-18731 põhjusena tõsikindlalt tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid raskete juhtimisvigade või kuriteotunnustega teo olemasolule. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Samuti ei nähtu võlgniku kontoväljavõtetelt tavapärasest majandustegevusest hälbivaid makseid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse tervendamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 29.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 216-1912 kompromissi, millega kohustas võlgnikku maksma võlausaldajale 10 000 eurot viie osamaksena igaüks summas 2000 eurot kuus alates 25.11.2016. Võlgnik ei täitnud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi, mistõttu esitas võlausaldaja kohtumääruse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur arestis 28.06.2018 võlgnikule kuuluvad pangakontod, arestimise tulemusena laekus kohtutäiturile üksnes 239.81 eurot. Rohkem laekumisi antud täiteasjas toimunud ei ole. Kohtutäitur ei ole alates 04.01.2017 kuni käesoleva ajani tuvastanud võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses muud vallas- ega kinnisvara, millele saaks täitemenetluse raames sissenõuet pöörata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tallinna kohtutäituri xxx ́i 27.09.2018 õiendi kohaselt on kohtutäitur algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse võlausaldaja täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 29.09.2016 lahendi alusel tsiviilasjas 2-16-1912. Täitetoimikust nähtuvalt on täitmisteade võlgniku seaduslikule esindajale kätte toimetatud 08.11.2017. Kuna võlgnik täitedokumenti vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei täitnud ega asunud seda ka osaliselt täitma, siis arestis kohtutäitur 28.06.2018 võlgnikule kuuluvad pangakontod nii Swedbank AS-is kui ka Luminor Bank ASis. Arestimise tulemusena laekus 29.06.2018 kohtutäituri ametikontole üksnes 239.81 eurot, rohkem laekumisi antud lahendi ega täiteasja katteks toimunud ei ole. Kohtutäitur ei ole alates 04.01.2017 kuni tänaseni tuvastanud võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses muud vallasega kinnisvara, millele saaks täitemenetluse raames sissenõuet pöörata, et katta vara müügist täitmisele esitatud võlanõue. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku osaniku seaduslik esindaja on pankrotiavalduse koos lisadega ja Harju Maakohtu 07.01.2019 määruse, millega kohus kohustas võlgnikku esitama kirjalik

4(7)

2-18-18731 vastus pankrotiavaldusele, kätte saanud 08.01.2018. Võlgnik on oma kirjalikus vastuses märkinud, et ta ei vaidle võlausaldaja nõudele vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud oma nõude aluse ja suuruse ja võlgnik ei ole võlausaldaja nõude sisu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 toodud asjaoludega, s.t võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlgnikul puudub vara. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is, mille jääk on 6.15 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul esialgsel hinnangul 30 923.49 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti rahasumma, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine haldur tõsikindlalt tuvastanud asjaolusid, mis viitavad raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolule. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik kindlasti maksejõuetu juba 2018. a aprillist alates ja seega on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik ei ole ajutise halduri järelepärimisele maksejõuetuse põhjuste osas selgitusi andnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Vastavalt PankrS § 85 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Vastavalt PankrS § 85 lg 2 on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Ajutine haldur on palunud kohustada võlgniku tegelikku kasusaajat Indrek Naur ́i esitama pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid (sh raamatupidamise

5(7)

2-18-18731 pearaamat koos algdokumentidega ja 2017. aasta majandusaasta aruanne). Võlgniku lepinguline esindaja Indrek Naur on 14.01.2019 vastuses kohtule teatanud, et võlgniku raamatupidamisdokumendid on Advokaadibüroo Naur & Pärn valduses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohustada võlgniku tegelikku kasusaajat Indrek Naur ́i esitama pankrotihaldurile hiljemalt 5 päeva enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid (sh raamatupidamise pearaamat koos algdokumentidega ja 2017. aasta majandusaasta aruanne). PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgniku juhatuse liikmeteks on alates 31.12.2003 kuni 22.06.2018 M T ja R E. Võlgniku ainsaks osanikuks on alates 29.03.2018 xxx. Ajutine haldur on palunud võtta võlgniku vanne ka Rasmar Ehitus OÜ tegelikult kasusaajalt. Ajutise halduri aruandele lisatud Krediidiinfo väljavõtte kohaselt on Rasmar Ehitus OÜ tegelikuks kasusaajaks I N. I N on esitanud vastuväite, et ajutise halduri aruandele ei ole lisatud väljavõtet Rasmar Ehitus OÜ tegelikest kasusaajatest, vaid väljavõte xxx tegelikest kasusaajatest. Kohtule esitatud krediidiinfo väljavõttest nähtuvalt on päring tehtud Rasmar Ehitus OÜ kohta. I. N ́i vastuväitest ei selgu, millest lähtuvalt tuleb lugeda, et krediidiinfo päring Rasmar Ehitus OÜ kohta kajastab tegelikult andmeid xxx kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik ei ole andnud ajutisele pankrotihaldurile teavet ja pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada võlgniku majandustehingute sisu ja tagasivõitmise võimalused ning võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise võimalused, siis tuleb I N tunnistajana kohtuistungile kutsuda asjaolude selgitamiseks ja endistelt juhatuse liikmetelt tuleb võtta võlgniku vanne. Kohus selgitab võlgniku tegelikule kasusaajale ja endistele juhatuse liikmetele, et PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Magnus Braun on pankrotihalduriks.

andnud

nõusoleku

enda

nimetamiseks

Rasmar

Ehitus

OÜ

III Menetluskulude jaotus

6(7)

2-18-18731 PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik Osaliselt jõustunud.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.