XX hagi YY vastu 08.01.2013 tehtud testamendi tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks, 02.04.2009 tehtud testamendi kehtivuse tuvastamiseks ja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.08.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Raiko Paas
lepinguline
Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kohtuistungi toimumise aeg
11.02.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 10.08.2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
4.Määrata tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus 7000 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 01.04.2016 hagi ja 09.05.2016 hagi täpsustuse YY vastu, milles palus tühistada CC poolt 08.01.2013 YY kasuks koostatud testament või alternatiivselt tuvastada testamendi tühisus; tuvastada CC poolt 02.04.2009 XX kasuks koostatud testamendi kehtivus; kohustada kostjat andma tahteavaldust, millega kustutatakse Tallinnas, RRR asuva kinnisasja kohta avatud registriosa RRRRRRR teisest jaost kostja omanikukanne ja kantakse nimetatud registriosa teise jakku omanikuna sisse hageja.
2.02.04.2009 tegi CC testamendi hageja kasuks, millega pärandas hagejale kinnistu Tallinnas, RRR. 08.01.2013 tühistas hageja testamendi ja tegi uue testamendi kostja kasuks. Testaator suri 10.11.2014. Pärandaja oli hageja tädi ning hagejal on õigus pärida viimase testamendi kehtetuse korral eelneva testamendi järgi.
3.Kostja ema päris testaatorilt infot hageja kasuks tehtud testamendi kohta ja testaator kinnitas, et ta on hagejaga rahul ja testamenti pole vaja ümber teha. See on salvestatud 28.08.2012 kl 14:52 ja 29.10.2012 kl 1:02:56. 29.09.2012 kl 2:45:03 kinnitas testaator selget soovi, et testament on tehtud hageja kasuks. Helisalvestustest on kuulda, kuidas kostja ema räägib halvasti hageja perekonnast ja seda olukorras, kus talle on teada, et hageja kasuks on tehtud testament (28.09.2012 kl 18:26, 24:09, 34:47, 44:39, 1:12:42; 29.09.2012 kl 1:42). Lisaks hoiatas kostja ema, et testaator peidaks majaraamatu, muidu registreerib hageja pere end majja sisse (28.09.2012 salvestises 1:08:25). Kostja ema ütles, et hageja abikaasa on salakaval uss (28.09.2012 salvestises 1:22:28), et hageja abikaasa eesmärk oli pärandajat nurka suruda (28.09.2012 salvestis 1:26:45), hageja abikaasal on pikad näpud (29.09.2012 salvestis 1:46). Kostja ema on hoiatanud pärandajat, et talt võetakse maja ära, teda tehakse lolliks (29.09.2012 salvestis 18:14). Kostja ema hoiatab, et hageja ei lähe perega majast välja (30.09.2012 salvestis 7:03; 01.10.2012 salvestis 1:25:42; 17.10.2012 salvestis 1:01:50 ja 1:48:50), ning et pärandaja hoiaks oma passi (30.09.2012 salvestis 24:59). Kostja ema hoiatab pärandajat, et kui ta jääb haigeks, siis hageja ei lase kostja ema tuppa (01.10.2012 salvestis 42:38), hageja müüb maja maha (17.10.2012 salvestises 26:55), hageja tunneb, et on majas peremees (18.10.2012 salvestises 4:40). Kostja ema märgib isegi, et hageja perel on mõte käia pärandaja närvidel, mõtlevad kaua see vanamoor ikka elab (19.10.2012 salvestis 1:02:44), hageja on salakaval (20.10.2012 salvestis 1:43:10), hageja pere tuli pärandaja juurde mõttega, kaua sa ikka elad (20.10.2012 salvestis 1:47:06). Kostja ema hoiatab pärandajat isegi, et hageja ja tema pere ei tule peale maja äraandmist pärandaja hauale (17.10.2012 salvestises 1:42:03).
4.Kostja ema on süsteemselt eakale pärandajale hageja perest halba rääkides mõjutanud pärandajat tegema testamenti või varakäsutust kostja kasuks. Kostja ning tema ema avaldasid hageja ja tema pereliikmete kohta ebaõiget ja laimavat infot, mille eesmärgiks oli see, et pärandaja teeks hageja kasuks tehtud testamendi ringi kostja kasuks. Õiglustundega
on vastuolus ja ebamoraalseks saab pidada, kui vara on võimalik omandada sellisel viisil. Head kombed ja avalik kord ei saa lubada sellise eesmärgiga tehtud tehingu kehtima jäämist. Kuna ajaliselt langevad ühte aega hageja kasuks tehtud testamendi tühistamine ja kostja kasuks tehtud testament, siis on ilmne, et kostja kasuks tehtud testamendi tegemist mõjutanud asjaolud olid need samad, mis tingisid hageja kasuks tehtud testamendi tühistamise.
5.Eeltoodust tulenevalt, kui asjaolud, mis mõjutasid varasema testamendi tühistamist ja uue testamendi tegemist, olid õigusvastased, siis tuleb eeldada varasema testamendi kehtivust. Isegi juhul, kui eeldada, et asjaõiguslik vara käsutusleping on kehtiv ning tühine on üksnes kohustustehing, siis tooks kohustustehingu tühisus kaasa alusetu rikastumise järgi vara tagastamise kohustuse. Juhul, kui kohus leiab, et tehingud (kohustus- ja käsutustehing), millega pärandaja pärandas oma vara kostjale olid kehtetud, siis kohustub kostja vara eeltoodu järgi tagastama. Kostja peab vara tagastama pärandaja pärandvara hulka. Testament, mis on 08.01.2013 tehtud kostja kasuks, on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hagi on tõendamata. Esitatud kõnesalvestuse plaat ei ole tõendina usaldusväärne ega lubatud. Hageja lindistas CC ja teda külastanud isikute teadmata nende vestlusi. Hageja võib olla salvestisi töödelnud ning esitatud tõend ei ole ainuüksi sel põhjusel usaldusväärne.
8.Kostja ei ole kuidagi eksitanud ja petnud testaatorit. Tehing pole heade kommetega vastuolus. CC notariaalse testamendi tõestas 08.01.2013 notar. Tegemist oli riiklikult volitatud ametiisiku poolt teostatud ametitoiminguga, notar veendus CC vabas tahteavalduses ja tõestas selle. Notar pole tuvastanud hagiavalduses nimetatud asjaolusid või olukordi. Kui notar oleks tuvastanud pärandaja viibimise pettuse mõju all või tuvastanud tehingu vastuolu heade kommete või avaliku huviga, oleks notaril tulnud seadusest tulenevalt sellist tehingut takistada. Notarile oleks CC vaimutegevuse häire või kellegi mõju all tehingusse astumine olnud märgata. CC astus tehingusse oma tahte kohaselt, pärandas kinnistu kostjale, hiljem volitas kostjat täievoliliselt ennast esindama kõikides toimingutes ja elas selle teadmisega poolteist aastat RRR kinnistul kuni oma surmani 10.11.2014. CC oli teovõimeline ja selge mõistusega inimene, kelle mõjutamisega tegeles pikalt hageja koos oma abikaasaga, mitte kostja või kostja ema. CC oli hageja ja tema abikaasa poolt eraldatud oma lähedastest inimestest, paigutatud tagatuppa, hageja abikaasa ähvardas CC paigutada vanadekodusse, hageja vastuseisu tõttu oli keeruline saada CC-ga otsest kontakti ning nähtuvalt hagiavaldusele lisatud CD-plaadi salvestustest tegeles hageja oma abikaasaga CC jälgimisega.
9.Kostja ei omandanud RRR kinnistut pärimise teel, vaid 25.03.2013 sõlmitud notariaalse kinkelepingu alusel. Kinkeleping oli sõlmitud tingimusega, et CC elab kõnealusel kinnistul senikaua, kui soovib. CC suri 10.11.2014, st 1 aasta ja 8 kuud peale kinkelepingu sõlmimist, ning elas kuni surmani RRR kinnistul. CC testamendi tühiseks või kehtetuks tunnistamine ei anna hagejale soovitud hüve. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 10.08.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Vaidlus puudus järgnevas: 02.04.2009 tegi CC hageja kasuks testamendi; 08.01.2013 tühistas hageja varasema testamendi ja tegi uue testamendi kostja kasuks; testaator suri 10.11.2014; testaator kinkis kinnistu Tallinn, RRR (registriosa nr RRRRRRR) kostjale ja see kinnistu on kantud kostja nimele 02.04.2013 kandega.
12.Arvestades asjaolu, et 02.04.2013 alates on kostja kinnistu omanik ja testaator suri 10.11.2014, siis on testaator kinkinud oma eluajal talle kuulunud kinnistu kostjale. Seega pole kostja nimetatud kinnistut omandanud pärmise teel 08.01.2013 tehtud testamendi alusel.
13.Kohtulikust ekspertiisiaktist 09.01.2018 nr 17E-IF003 nähtuvalt ei vasta kõnesalvestised vorminguga .ogg salvestusvahendi enda salvestusvormingule, nende metaandmed ei sisalda diktofoni andmeid ega salvestamise kuupäeva ehk pole diktofoni originaalfailid. Akti järgi on osade helisalvestise sisu muutmisele viitavaid tunnuseid. Seega tuleb kohtu hinnangul suhtuda hageja esitatud tõendisse kriitiliselt.
14.Ühestki hagis viidatud kõnesalvestiste aegadest ei nähtu seda, et CC-l oleks kostjaga toimunud mingi vestlus; et kostja oleks halvustanud hagejat ja tema perekonda. Samuti ei nähtu nendest kõnesalvestistest, et CC oleks O hinnangute ja arvamuste alusel teinud testamenti ja selle muutmist puudutavaid järeldusi; et ta oleks millestki kuidagi valesti aru saanud ning seetõttu eksinud; O või kostja oleks hoidnud CC eksimuses ja teda kuidagi petnud. Nimelt ei selgu ühestki vestlusest, et testaator usuks O ja et selle uskumise alusel hakkaks ta oma varasemat testamenti muutma või tühistama. Hageja ise kinnitas istungil, et testaator oli teadlik kõnede salvestamisest, seega teadis testaator täpselt ise ka, mida ta räägib või rääkida kavatseb. Seega on võimalik testaatori enda vestlusest järeldada, et ta polnud selle korraga, mis majas parasjagu oli, rahul.
15.CC korraldus oma vara kohta surma puhuks on isiklik otsustus, mis on ülimuslik ja mis tähendab, et CC võis testaatorina igal ajal muuta, tühistada testamenti, sõltumata motiivist. Nii pole tõendatud, et testaator oleks 08.01.2013 testamenti tehes eksinud ja teda oleks kostja ning O petnud. Asjaolu, et hagi kohaselt 28.08.2012 salvestise järgi oli testaator hagejaga rahul ja ei soovinud testamenti muuta, ei tähenda, et testaator ei võinud motiivist sõltumata on testamenti tühistada ja uut teha. Ka ei ole 08.01.2013 tehtud testament seetõttu, et O aeg-ajalt halvustas hagejat või tema lähedast isikut, tehtud heade kommetega vastuolus. Kuna testaator on testeerimisvabadust kasutades 08.01.2013 teinud uue testamendi ja tühistanud varasemad testamendid, siis ei kehti hageja kasuks tehtud varasem testament. Nii jääb rahuldamata hageja nõue tühistada CC poolt 08.01.2013 kostja kasuks tehtud testament, alternatiivselt tuvastada CC poolt 08.01.2013 tehtud testamendi tühisus aga ka tema nõue tuvastada 02.04.2009 hageja kasuks koostatud testamendi kehtivus.
16.Mis puudutab hageja nõuet kohustada TsÜS § 68 lg 5 järgi kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks nii, et hageja kantaks kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse, siis ka see on alusetu. Esiteks puudus vaidlus selle üle, et kostja omandas kinnistu kinke teel, ning et kinkeleping pole ära langenud. Seega ei tõusetu küsimust kostja alusetust rikastumisest, nagu hageja on väitnud. Teiseks ei kehti CC varasem testament ning seega pole hageja pärija.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Hageja esitas 10.09.2018 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, mis puudutab kostja kasuks 08.01.2013 tehtud testamendi kehtetuse tuvastamise nõuet ja hageja kasuks 02.04.2009 tehtud testamendi kehtivuse tuvastamise nõuet ning teha selles osas uus otsus, millega tuvastada kostja kasuks 08.01.2013 koostatud testamendi kehtetus ja hageja kasuks 02.04.2009 koostatud testamendi kehtivus.
18.Maakohtu menetluses sai hagejale teatavaks asjaolu, et kinnisasi on kingitud kostjale. Kuna maakohus ei lubanud hagi muuta, siis hageja on nimetatud kinkelepingu vaidlustanud eraldi hagiga.
19.Kõnesalvestise suhtes maakohtus tellitud ekspertiis ei tuvastanud, et kõnesalvestistel räägitu ei vasta tegelikkusele. Maakohus on kokkuvõtvalt leidnud, et pole tõendatud, et just kostja mõjutas pärandaja otsuseid tühistada hageja kasuks koostatud testamenti ja tõendatud pole pärandaja sattumine eksimusse hageja väidetud asjaoludel.
20.Salvestiselt nähtub, et testaator oli algselt hageja kasuks tehtud testamendiga rahul. Salvestises olevad vestlused eelnevad ajaliselt testamendi tühistamisele. Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et just salvestises olev on muutnud pärandaja otsuseid pärija isiku suhtes. Kostja pole toonud kohtu ette teisi asjaolusid või põhjendusi, miks hageja kasuks tehtud testament äkki tühistati ning milliste põhjuste tõttu tehti testament kostja kasuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja kasuks tehtud testamendi tühistamise ja testamendi kostja kasuks koostamise põhjused usutavalt just need, mis on salvestises kuulda. Kostja pole vastuväidetes toonud esile teisi asjaolusid ja esitanud teisi tõendeid, millest saaks järeldada muud.
21.Kostja pole tõendanud, et tema ema avaldatud solvav info vastab tõele, mistõttu on tegu ebaõigete asjaoludega. Seejuures ei oma tähtsust, kas selliseid asjaolusid avaldas just kostja ise või keegi teine tema huvides. Oluline on, milliste asjaolude mõjul on pärandaja tehingu teinud, ning et selliste asjaolude tõttu on tehingu pool sattunud eksimusse.
22.Kuna tehingu headele kommetele vastavuse hindamisel arvestatakse nii tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid, siis ei saa õigeks pidada kohtu järeldusi selle kohta, et testament ise polnud õigusvastane. Kohus on jätnud põhjendamata järelduse, et pärandaja võis igal ajal tehtud testamenti vabalt muuta. Küsimus pole selles, et pärandaja seda teha tohib. Küsimus on selles, mis asjaoludel see praegusel juhul tehtud on. Hageja on toonud välja asjaolud, mis mõjutasid pärandajat vaidlusaluseid tehinguid tegema. Hageja on neid asjaolusid tõendanud kõnesalvestisega. Kostja pole esitanud asjaolusid, mis tekitaksid veendumuse, et need asjaolud ei vasta tegelikkusele või et testament tühistati ja kostja kasuks koostati testament mingitel muudel põhjusel kui nendel, mis on hagis välja toodud. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
24.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded 08.01.2013 testamendi tühistamiseks, 08.01.2013 testamendi tühisuse tuvastamiseks ja 02.04.2009 testamendi kehtivuse tuvastamiseks. Hageja ei
vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks tahteavalduse andmiseks. Seetõttu viimati nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1).
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
26.PärS § 88 lg 7 sätestab, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Vastavalt TsÜS § 90 lg-le 1 võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Vastavalt TsÜS § 94 lg-le 1 on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine.
27.Hageja on soovinud tõendada oma väiteid testaatori vestluste salvestusega. Kostja leiab, et testaatori vestlused salvestati testaatori teadmata. Hageja on kinnitanud, et testaator oli teadlik vestluste salvestamisest. 09.01.2018 ekspertiisiakti kohaselt ei vasta .ogg vormingus helifailid diktofoni salvestusvormingule, nende metaandmed ei sisalda diktofoni andmeid ega salvestamise kuupäeva. Ekspertiisiakti järgi on osade helisalvestiste sisu muutmisele viitavaid tunnuseid. Eeltoodule tuginedes on maakohus õigesti leidnud, et hageja esitatud tõendisse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid samas on põhjendatud ka maakohtu järeldus, et hageja tõend ei tõenda ka esitatud kujul asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hagi rahuldamiseks.
28.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamata on hageja seisukoht, et CC tühistas 08.01.2013 varasema testamendi ning tegi uue testamendi eksimuse või pettuse mõjul. Asjas esitatud tõendid ei tõenda, et kostja ema poolt hageja perekonna halvustamine oleks olnud põhjuseks testamendi tühistamisele ja uue testamendi tegemisele. Samuti ei tõenda hageja esitatud tõendid, et testaator oleks kostja ema poolt räägitu tõttu eksitusse sattunud. Viimane vestlus testaatori ja kostja ema vahel, millele hageja on hagiavalduses tuginenud, on toimunud 2012.a oktoobris. Algne testament tühistati ja uus testament koostati 08.01.2013. Ka arvestades 2012.a oktoobris toimunud vestluste ning 08.01.2013 tehtud tehingute ajalist vahet, puudub alus arvata, et testaator tegi 08.01.2013 tehingud eksimuse mõjul. Kuigi testaator oli varasemalt avaldanud, et ta ei soovi testamenti muuta, ei kinnita see seda, et testaator tegi 08.01.2013 uue testamendi eksimuse tõttu. Testaatori viimane tahe võib aja jooksul muutuda ilma, et muutuse oleks põhjustanud eksimus. Asjaolu, et kostja ema on hageja perekonda halvustanud, ei anna 08.01.2013 tehinguid pidada ka heade kommetega vastuolus olevateks.
29.Ülaltoodule tuginedes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
30.TsMS § 136 lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Ringkonnakohus on 18.09.2018 puuduste kõrvaldamise määruses märkinud ebaõigesti apellatsioonkaebuse hinnaks 145 00 eurot. Tsiviilasja hind maakohtus oli 145 000 eurot. Maakohtus määrati hind lähtudes Tallinnas, RRR asuva kinnisasja väärtusest. Maakohtu menetluse kestel selgus, et kostja omandas selle kinnisasja kinkelepingu teel, mitte pärimise teel. Seega ei ole üksnes testamendi vaidlustamisega hagejal võimalik saada kinnistu omanikuks. Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsust testamentide kehtivust puudutavas osas, mitte kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse andmist puudutavas osas, siis ei ole ringkonnakohtus põhjendatud hagi hinna määramisel lähtuda kinnisasja väärtusest. Kuna pooled ei ole esile toonud, et pärandvaras oli olulist vara (kinnistu suhtes oli enne pärandi avanemist sõlmitud kinkeleping), siis tuleb antud juhul tsiviilasja hinna määramisel lähtuda TsMS §-st 125 ja § 132 lg-st 1. Kuna hageja vaidlustas 08.01.2013 testamendi kehtivust ning palus tuvastada 02.04.2009 testamendi kehtivuse, siis on tsiviilasja hind ringkonnakohtus 7000 eurot. Hagejal on õigus TsMS § 150 sätestatud tingimustel taotleda ringkonnakohtus enammakstud riigilõivu tagastamist. Menetluskulude jaotus
31.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.