XXX korteriühistu hagiavaldus O. J. vastu korteriomandi võõrandamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX korteriühistu (registrikood 80267125), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Kostja O. J. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
1.Võtta vastu 16.05.2025 kohtule esitatud hagist loobumise taotlus ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-14063.
2.Jätta menetluskulud O. J. kanda.
3.Määrata O. J. poolt XXX korteriühistule hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3435,64 eurot ja mõista nimetatud summa O. J.-ilt XXX korteriühistu kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte. Käsutamise keelumärke kustutamiseks saata käesolev kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetluse käik 1
2-24-14063
Hageja esitas 18.09.2024 hagi kostja vastu kostja korteriomandi nr XXX võõrandamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 20.09.2024 määrusega.
Kostja vaidles menetluse kestel hagile vastu ja taotles hagi rahuldamata jätmist.
Kohus on teatanud, et teeb asjas kohtuotsuse 26.05.2025.
28.04.2025, s.o pärast viimase kohtuistungi toimumist 16.04.2025, teatas kostja, et ta on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud (uus omanik on kinnistusraamatusse omanikuna kantud 22.04.2025 16.04.2025 kinnistamisavalduse alusel). Kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel.
Hageja esitas 16.05.2025 taotluse hagist loobumiseks ja menetluskulude kostja kanda jätmiseks, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist.
Kostja teatas 23.05.2025, et kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise taotlusele ja menetluskulude kostja kanda jätmisele. Kostja palus kohtul kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ja jättis kulude lõpliku rahalise suuruse kohtu otsustada.
Määruse põhjendused
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus ei ole asjas otsust teinud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja 16.05.2025 taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kostja on hagist loobumise taotlusega nõustunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Kuna hageja on hagist loobunud, siis ei jäta kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 5 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hageja loobub hagist seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 g-le 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätesatud riigilõiv. Korteriühistu hagi korteriomaniku vastu korteri võõrandamiseks on mittevaraline nõue TsMS § 132 tähenduses. Vastavalt TsMS § 132 lg-le 1 eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Vastavalt RLS § 59 lg-le 1 tasutakse riigilõivu hagiavalduse esitamisel lähtuvalt hagihinnast RLS lsisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS lisale 1 tasutakse riigilõivu hagiavalduselt hagihinnaga kuni 3500 eurot 2
2-24-14063 kokku 420 eurot. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuna hagejal on õigus pool riigilõivu tagasi taotleda, siis ei ole põhjendatud kostjat kohustada hagejale hüvitama kogu asjas tasutud riigilõivu, vaid ainult seda osa, mille tagastamisele hagejal õigus ei ole, s.o 1⁄2 riigilõivust ehk 420/2=210 eurot.
10.Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 6 lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel sell aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
11.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning TsMS § 144 p-i 2 kohaselt ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on menetluses osalenud oma vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaudu. Esindaja on osutanud teenust hinnaga 200 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta). Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Eeltoodust tulenevalt mahub 200 eurot/h (ilma käibemaksuta) vandeadvokaadist lepingulise esindaja turuhinna piiresse ja tuleb seetõttu hinnata mõistlikuks.
12.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tööaruandest nähtuv ajamaht vajalik ja põhjendatud osaliselt. Tööaruandest nähtub, et 13.01.2025 kulutas hageja esindaja 5 tundi hagi täienduse koostamisele, hagejaga nõupidamisele ja tõendite kogumisele. Kuigi 13.01.2025 ei ole kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitatud, on hageja kohtule arusaadavalt silmas pidanud 10.02.2025 hagi täiendust. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulutatud aeg on olnud vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi täiendusena esitatut, asja senist keerukust ja asjas esitatud menetlusdokumente.
13.03.03.2025 – 10.03.2025 toimingud kohtuistungi ettevalmistamiseks kokku 3 tundi ja 15 min on kohtu hinnangul osaliselt ülepaisutatud ajakulu. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et tegemist oli eelistungiga ja hageja esindajale oli teada, et kohus plaanib istungil lahendada asjas esitatud taotlused, asjas ei ole esitatud mahukaid ega õiguslikult väga keerulisi dokumente, siis ei saa eelistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu olla üle 1 tunni, mille hüvitamise eest kostja vastutama peab.
14.10.03.2025 toimus asjas eelistung. Hageja esindaja on tasustatava ajakuluna märkinud 45 minutit. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, arvestades kohtuistungi kestust.
15.17.03.2025 on hageja esindaja koostanud kompromissettepaneku ja pidanud hagejaga nõu kokku 30 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga.
16.07.04.2025 on hageja esindajal kulunud 2 tundi ja 15 minutit PPA 28.03.2025 kirjaga tutvumisele, kohtule menetlusdokumendi koostamisele, hageja nõustamisele ja kohtu teavitamisele kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumisest. Hageja menetlusdokumendis on suurem maht kopeeritud PPA vastusest. Kohtu teavitamine koosneb sisuliselt kahest reast. Kohus on seisukohal, et PPA vastusega tutvumisele ei kulu mõistlikult rohkem üle 15 minuti. Sama palju on põhjendatud arvata kahe lühikese menetlusdokumendi koostamiseks. Kuigi hageja 3
2-24-14063 esindaja ei ole oma tööaruandest eristanud, kui palju kulus aega hageja nõustamisele ja millega seoses hagejat nõustati, siis eelduslikult oli hageja nõustamine seotud PPA vastusega, võimaliku kompromissiga, mille väljundiks olid kohtule esitatud menetlusdokumendid. Kohus on seisukohal, et mõistlikuks nõustamise ajakuluks ei saa pidada rohkem kui 1 tund. Seega loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks, mille hüvitamise eest kostja vastutab, 1 tund ja 30 minutit.
17.Hageja lepinguline esindaja on kulutanud 2 tundi ja 10 minutit (2,17 tundi) 16.04.2025 kohtuistungiks ettevalmistavatele toimingutele. Arvestades, et tegemist oli põhiistungiga, mille käigus kuulati üle tunnistajad ja uuriti kirjalikke tõendeid, on kohus seisukohal, et tegemist oli põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
18.15.04.2025 on hageja esindajal kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit (0,33 tundi). Kohus peab nimetatud ajakulu põhjendatud ja mõistlikuks.
19.16.04.2025 on hageja lepinguline esindaja osalenud kohtuistungil ja sellele on tööaruande järgi kulunud 2 tundi ja 25 minutit. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, arvestades kohtuistungi protokollist nähtuvat kohtuistungi ajalist kestust (istung algas 10:37 ja kestis kuni 13:10). Lepinguline esindaja kulutas sõidule Rapla kohtumajja ja tagasi, ooteajale enne istungit ja nõupidamisele hagejaga 2 tundi ja 25 minutit. Riigikohus on 29.09.2021 määruse nr 2-1463261 p-s 12 asunud seisukohale, et sõiduaega ei ole põhjendatud hüvitada kokkulepitud tunnihinna järgi. kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1-5). Advokaadibüroo Emerald Legal OÜ asukohast Ahtri 6a, Tallinn on Rapla kohtumajani (Sauna 5, Rapla) 59 km. Seega peab kostja hagejale hüvitama kohtuistungile sõitmise aja eest 20 eurot. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuludeks nn ooteaega enne istungit. Tegemist ei ole menetlustoimingu ega õigusabi osutamisega, mille eest kostja peaks vastutama. Hageja ei menetluskulude nimekirjas eristanud vahetult enne istungit toimunud nõupidamise aega hagejaga, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata nimetatud kulu põhjendatust ja vajalikkust. Lisaks eeltoodule sisaldab menetluskulude nimekiri sõidukulu 10.03.2025 eelistungile 47,52 eurot ja 16.04.2025 istungile 47,12 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga.
20.16.04.2025 kohtuistungi protokolliga tutvumisele on hageja esindaja kulutanud 35 minutit (0,58 tundi). Tegemist on mõistliku ja põhjendatud kuluga.
4
2-24-14063
21.28.04.2025 on hageja esindajal kulunud kohtuvaidluse teeside koostamisele 1 tund ja 20 minutit (1,33 tundi). Nimetatud dokument koosneb 8 punktist. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendiga, ei sisalda keerukat tõendianalüüsi ja kordab varasemaid seisukohti. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamisele ei saa olla üle 45 minuti.
22.28.04.2025 on hageja esindajal kulunud 10 minutit (0,17 tundi) menetluskulude nimekirja täiendamisele. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
23.Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja mõistlik 12,75 tundi*200=2550 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 3111 eurot, millele lisandub ajakulu sõidu eest 20 eurot ja kütusekulu 94,64 eurot ning riigilõiv 210 eurot, seega kokku 3435,64 eurot. Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvata. Seega tuleb menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega.
24.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud 10.02.2025 menetlusdokumendis. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.