Asjaõigus › Omandiasjad

ja XXX kaasomandiosa suurusega 34/48, juhul kui XXX tasub XXX’le 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 863,09 eurot, XXX’le 4/48 kaasomandi osa kaotuse eest 3 452,38 eurot ja XXX’le 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 863,09 eurot ning XXX tasub XXX’le 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 2 157,74 eurot, XXX’le 4/48 kaasomandi osa kaotuse eest 8 630,96 eurot ja XXX’le 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 2 157,74 eurot.

ja 1/8 osa majast. XXX perekond ostis endale eraldi kasutamiseks toa ainuisikuliseks kasutamiseks, s.o. sisuliselt korteri kahekorruselises majas ning ostu tulemusena sai XXX 1/8 osa maast ja 1/8 osa kõigist ehitistest sellel maatükil kaasomanikuks. Sellest ajast on XXX perekond alaliselt kasutanud seda eluruumi. 2005. aastal, peale XXXi surma pärandi alusel oli osa jagatud XXX, XXX, XXX vahel. Ruumi peamiseks kasutajaks oli ja on XXX. Hageja pakutava hüvitisega kaasomandi kaotuse eest ei ole kostjad nõus ning võib arvata, et hagejatel puuduvad ka rahalised vahendid hüvitise tasumiseks. Kostjad on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid soovivad selle jagamist teistsugusel viisil. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Vastuhagi kohaselt on kinnistu XXX Tallinn olnud XXX perekonna omandis alates 1968. aastast. Kostja/ vasthagi hageja XXX on 70 aastat vana ja on seal elanud umbes 30 aastat, mistõttu kaasomandi jagamine hageja taotletud viisil ei oleks XXX suhtes õiglane. Kostja kasutuses ja valduses on ruum, mida saab nimetada korteriks, kuna seal on kõik selleks vajalik - köök, vesi, küte ja elekter. Juhul, kui kohus järeldab, et kaasomand tuleb siiski lõpetada ja jagada, siis tuleb kinnistu kaasomand jagada reaalosadeks ja kostjate ainuomandisse jätta jätkuvalt eruruum teisel korrusel ning kinnistu osa, mis on ja oli kostjate ainukasutuses kogu selle aja jooksul. Kostjate arvamusel on kinnistut võimalik jagada korteriomanditeks, kuna kinnistul on kahekorruseline maja ja korteriomanditeks jagamine ei muuda võimatuks kinnisasja kasutamist, sest iga korteriomand koosneb korteriomandist ja selle juurde kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast krundile ja maja kandvatele konstruktsioonidele. Moodustatavad korteriomandid eksisteerivad ja saavad eksisteerida iseseisvalt ilma teise osata, sest kostja ruumidesse on eraldiseisev sissepääs trepi kaudu esikust, mis on ühiskasutuses ning oma köök, vesi, kanalisatsioon ja tualettruum. Alternatiivselt pakuvad vastuhagejad varianti, kus vastuhagejad annavad vastukostjatele üle enda eluruumi teisel korrusel ning kõik teised ruumid, vastukostjad aga annavad vastuhagejatele eluruumi esimesel korrusel, millega saavutatakse tulemus, et vastukostjate kasutuses ja valduses on teine korrus tervikuna ja pool esimesest korrusest. Vastuhagejad aga ehitavad endale eraldi sissepääsu nii, et vastukostjad ja vastuhagejad ei kasutaks ühiselt trepikoda ja teisele korrusele viivat treppi, millega oleks tagatud, et vastuhagejad ja vastukostjad enam ei kasuta ühiselt ühisruume ja elavad naabritena nagu majas, kus on kaks korterit. Vastuhagi hagejad/kostjad paluvad lõpetada kinnisasja aadressil XXX, Tallinn kaasomand viisil, et kinnisasi jaotatakse reaalosadeks (korteriomanditeks). Vastuhagi hagejad paluvad kohustada vastukostjat I ning vastukostjat II andma tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks kinnisasjale nr 2398101 järgmiselt: kinnistu nr 2398101 jagatakse selliselt, et moodustuksid järgmised korteriomandid: 6/48 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 18,2 m2. Moodustatav korteriomand jääb vastuhagejate kaasomandisse selliselt, et vastuhageja I omandiosa on 1/4 mõttelist osa, vastuhageja II omandiosa 2/4 mõttelist osa ning vastuhageja III omandiosa on 1/4 mõttelist osa moodustatavast korteriomandist 2. Avatava registriosa teise jakku kanda korteriomandi kaasomanikena sisse XXX, isikukood XXX, - 1/4 suuruses mõttelises osas, XXX, isikukood XXX, - 2/4 suuruses mõttelises osas ja XXX, isikukood XXX, - 1/4 suuruses mõttelises osas. 42/48 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 1, mille üldpind on 108,1 m2. Moodustatav korteriomand jääb vastukostjate kaasomandisse selliselt, et vastukostja I omandiosa on 1/4 mõttelist osa ja vastukostja II omandiosa on 3/4 mõttelist osa moodustatavast korteriomandist 1. Avatava registriosa teise jakku kanda korteriomandi kaasomanikena sisse XXX, isikukood XXX, - 1/4 suuruses mõttelises osas ja XXX, isikukood XXX, - 3/4 suuruses mõttelises osas. Vastuhagi hagejad paluvad kohustada vastukostjat I ning vastukostjat II andma nõusolek kinnistusregistri registriosa nr 2398101 sulgemiseks ning uute registriosade moodustamiseks. Vastuhagi hageja palub kohustada vastukostjat I ning vastukostjat II andma nõusolek KrtS § 7 lg 1 p 1 mõttes hoonejaotusplaani koostamiseks. Alternatiivselt taotlevad vastuhagejad kohustada vastukostjat I ning vastukostjat II andma tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks kinnisasjale nr 2398101 järgmiselt: kinnistu nr 2398101 jagatakse selliselt, et moodustuksid järgmised korteriomandid: 6/48 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 33,2

m2. Moodustatav korteriomand jääb vastuhagejate kaasomandisse selliselt, et vastuhageja I omandiosa on 1/4 mõttelist osa, vastuhageja II omandiosa 2/4 mõttelist osa ning vastuhageja III omandiosa on 1/4 mõttelist osa moodustatavast korteriomandist 2. Avatava registriosa teise jakku kanda korteriomandi kaasomanikena sisse XXX, isikukood XXX, - 1/4 suuruses mõttelises osas, XXX, isikukood XXX, - 2/4 suuruses mõttelises osas ja XXX, isikukood XXX, - 1/4 suuruses mõttelises osas. 42/48 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 1, mille üldpind on 112,2 m2. Moodustatav korteriomand jääb vastukostjate kaasomandisse selliselt, et vastukostja I omandiosa on 1/4 mõttelist osa ja vastukostja II omandiosa on 3/4 mõttelist osa moodustatavast korteriomandist 1. Avatava registriosa teise jakku kanda korteriomandi kaasomanikena sisse XXX, isikukood XXX, - 1/4 suuruses mõttelises osas ja XXX, isikukood XXX, - 3/4 suuruses mõttelises osas. Vastuahagi hagejad paluvad kohustada vastukostjat I ning vastukostjat II andma nõusolek kinnistusregistri registriosa nr 2398101 sulgemiseks ning uute registriosade moodustamiseks. Ja kohustada vastukostjat I ning vastukostjat II andma nõusolek KrtS § 7 lg 1 p 1 mõttes hoonejaotusplaani koostamiseks. Menetluskulud paluvad vastuhagi hagejad jätta täies ulatuses vastukostjate kanda solidaarselt. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastas, et XXX asuv kinnistu (reg nr 2398101) on hagejate ja kostjate kaasomandis, millest 2/8 mõttelist osa kuulub XXXle, 30/48 mõttelist osa XXXle, 1/48 mõttelist osa XXXle, 4/48 mõttelist osa XXXle ja 1/48 mõttelist osa XXXle (I kd t.l. 29). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. Vaidlust ei ole, et kaasomanikud oleksid kokku leppinud kaasomandi lõpetamise nõude välistamises. Pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid pooled vaidlevad kaasomandi lõpetamise viisi üle (I kd t.l. 74-75, 84). AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagejad soovivad kinnistu kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnistu antakse hagejatele kohustusega maksta kostjatele välja nende kaasomandi osa rahas. Vastuhagi hagejad/kostjad soovivad kinnistu kaasomandi jagada kaasomanike vahel reaalosadeks. Riigikohus on 29.09.2010 otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-65-10 p-s 21 leidnud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Seega kaasomandi lõpetamise viisi valimisel võtab kohus võimalikult suures ulatuses arvesse kõigi kaasomanike huve. Kohtul ei ole põhjust kahelda hagejate väidetes, et nende vanavanemad, vanemad on vaidlusalust kinnistut kasutanud 1936. aastast ja kostjate väidetes, et kostjate pere on kasutanud kinnistut aastast 1968. Kohus leiab, et kohtul ei ole põhjust eelistada hagejate huve kostjate omadele lähtudes vaid poolte emotsionaalsest seosest kinnistuga, sest vaidlust ei ole, et nii hagejate kui kostjate perekonnad on aastakümneid kasutanud kinnistut ja kõik tänased kaasomanikud soovivad kinnistu kasutamist jätkata (I kd t.l. 76-78, 118). Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas kostja XXX kasutab kinnistut aasta jooksul 6 kuus kuud või vähem, siis pooled ei vaidle, et hageja XXX kasutab kinnistut aastaringselt seal elamiseks.

Kuna vastuhagi hagejad soovivad kinnistu kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnistu jagataks kaasomanike vahel reaalosadeks, siis analüüsib kohus kõigepealt vastuhagi hagejate nõuet jagada kinnistu reaalosadeks, sest sellisel juhul oleks tagatud kõigile kaasomanikele kinnistu omandiõiguse säilimine. Pooled vaidlevad selle üle, kas kinnistut on võimalik jagada reaalosadeks. Kostjad on palunud jagada kinnistu kaheks korteriomandiks. Kuna kinnistul on viis kaasomanikku, siis kinnistu täielikuks jagamiseks kaasomanike vahel tuleks kinnistu seega jagada viieks reaalosaks. Kostjate seisukohtade kohaselt on nende kasutuses ja valduses on ruum, kus on kõik vajalik, et seda kasutada korterina, s.o. köök, vesi, küte ja elekter (I kd t.l. 83, 94-97). Kostja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on ehitustehniliselt võimalik kinnistul asuv elamu ehitada kaheks korteriga elamuks (II kd t.l. 6a-6f). Kuigi kostjad on ise nõus ühe moodustatava korteriomandi kaasomanikeks jääma, siis ei ole põhistatud kostjate nõue, et hagejad peaksid ilmtingimata jääma moodustatava korteriomandi kaasomanikeks. Hagejate esitatud ekspert Vladimir Markovi ekspertiisi p 10 kohaselt ei olekski võimalik kolmele moodustatavale korteriomandile (hageja I korteriomand, hageja II korteriomand ja kostjate korteriomand) eraldi sissepääse rajada ilma, et ei oleks kaetud teiste omanike eluruumide aknaavad (II kd t.l. 10-36t). Asjaolu, et kostjad ei nõustu hagejate esitatud ekspertiisiga ei luba kohtul arvata, et see peaks ilmtingimata olema võltsitud või lubamatu tõendiga. Pealegi ei ole kohtu hinnangul võimalike sissepääsude rajamiseks ilmtingimata ehitustehnilisi teadmisi, et veenduda, et uued kostjate näidatud sissepääsud kataksid olemasolevate eluruumide aknaavasid (II kd t.l. 6b, 6c). Kostjate esitatud asjatundja arvamus ei kinnita kostjate /vastuhagi hagejate nõuet jagada kinnistu kaasomand korteriomanditeks kostjate näidatud viisil selliselt kostjate kasutusse jääks praegu kostjate kasutuses olev eluruum teisel korrusel suurusega 18,2 m2 ja hagejate kasutusse ülejäänud ruumid kokku 108,1 m2 teisel korrusel ja esimesel korrusel (I kd t.l. 83). Kuna hagejatele kuuluvad ruumid eeltoodud viisil korteriomanditeks jagamisel jääksid nii esimesele korrusele, kui teisele korrusele, kus kahte teise korruse ruumi pääseks kasutades ühist treppi, mida mööda saaksid ka kostjad oma teise korruse ruumidesse, siis ei ole põhjendatud arvata, et ka kaks moodustatavat korteriomandit sellisel kujul oleksid tervikutena teineteisest eraldatud, kuna hagejatele kuuluv korteriomand ei oleks tervik, sest hagejate erinevatesse ruumidesse pääseks vaid läbi ühiskasutatava trepi, mistõttu ei oleks hagejatele kuuluvad ruumid ühise tervikuna kasutatavad. Kostjate esitatud asjatundja arvamuse kohaselt tuleb ehitada kostjate kasutuses olevasse teise korruse tuppa hoopis eraldi hooneväline trepp, et oleks tagatud juurdepääs moodustatavale korterile. Kohtu arvates ei ole ka põhjendatud arvata, et asjatundja arvamuses näidatud trepi asukoht ei kataks esimese korruse akent, mistõttu ei ole selline lahendus kohtu arvates põhjendatud, sest seni on hagejatele tagatud päevavalgus esimesele korrusele ka maja sellest küljest, kuhu kostjad kavandaksid sissepääsu teisele korrusele. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud vastuhagi hagejate nõue jagada kinnistu kaasomand kaheks korteriomandiks 18,2 m2 ja 108,1 m2. Alternatiivselt on kostjad palunud kinnistu jagada korteriomanditeks selliselt, et kostjad saavad pool hagejate kasutuses olevates eluruumidest esimesel korrusel ja kostjate kasutuses täna olev teise korruse ruum jääks hagejatele ning kostjad ehitavad endale sissepääsu majja (I kd t.l. 98100). Seega kostjate alternatiivse variandi kohaselt peaksid kostjad loobuma teisel korrusel oleva toa kasutamisest ja saaksid hagejate kasutuses olevad esimese korruse ruumi 33,2 m2. Kostjate selgituste ja asjatundja arvamuse kohaselt selliselt korteriomandeid moodustades tuleks teha täiendavaid ehitustöid ning kostjate senine omandiosa (1/8 mõtteline osa) suureneks kaks korda. Mõistlik on arvata, et ka olemasoleva elumaja ümberehitused on võimalikud (I kd t.l. 172-174). Kohtu arvates ei saa kaasomandi lõpetamisel korteriomanditeks moodustamise kaudu kohus hinnata kas üleüldse on võimalik korteriomandite moodustamine, vaid eelkõige kas olemasolevat kaasomandi kasutamise korda ja kaasomandi suuruseid järgides oleks kaasomandiosasid võimalik kasutada ja jagada ka reaalosadena. Kahtlemata on igale kinnistule võimalik iseenesest ehitada maja, mida on siis võimalik korteriomanditeks jagada. Kuna käesoleval juhul kasutavad kostjad teise korruse ruumi, siis ei ole mõistlik arvata, et selleks, et oleks üleüldse võimalik kaasomandi jagamist korteriomanditeks moodustamisega kaaluda, peaksid hagejad ja kostjad omavahel ära vahetama nende kasutuses olevad ruumid. Kohtule ei tundu ka mõistlik, et sellise vahetuse korral

peaks kostjate osa kinnistust suurenema reaalosasid arvestades kaks korda, kuid kohus juhib kostjate tähelepanu asjaolule, et kostjad ei ole arvesse võtnud korteriomanditeks jagamisel ka tekkivaid kaasomandi mõttelisi osasid, mille võrra suureneks kostjate senine osa kaasomandist veelgi. Põhjendamatu on elamu ümberehitamine selliselt, et sinna iga hinna eest luua kaks eraldi korterit. Pealegi võib mõistliku kõrvalseisjana arvata, et selliste ümberehitamistega kaasnevad märkimisväärsed kulud ja ebamugavused. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas on mõistlik kinnistut jagada korteriomanditeks, kui poolte vahel ei ole heanaaberlikke suhteid, et kasutada ja hoida moodustatavate korteriomandite mõttelist osa ühiselt. Hoolimata sellest, et pooltel on erinev arusaam sellest kas nendevahelised suhted on head või mitte, siis arvesse võttes asjaolu, et kui ühe poole arvates need suhted takistavad koos tekkivate mõtteliste osade majandamist, siis võib kõrvalseisjana arvata, et pooltevahelised suhted ei ole sedavõrd head, et arvata, et kui kinnistu jagada korteriomanditeks, siis ei võiks pooltel edaspidi tekkida arusaamatusi. Arvesse võttes ka kostjate poolt väljapakutud lahendusi vahetada elumajas seni kasutatavad ruumid ja kavandatavaid ümberehitusi, millega hagejad ei ole mingilgi moel nõustunud, ei ole kohtu arvates samuti põhjendatud kinnistu kaasomandi jagamine korteriomanditeks, sest pooltel puudub tahe ühiselt tegutseda. Kostjad ei ole tõendanud, et kinnistu kaasomandit arvestades kaasomandi senist kasutamisviisi ja kaasomanike omandiosade suuruseid saaks jagada mõistlikkuse põhimõttest ja ilma suuremate ehitustehniliste töödeta korteriomanditeks 33,2 m2 ja 112,2 m2. Kohtu arvates ei oleks ka selline korteriomanditeks jagamise viis parim võimalik lahendus kõigi kaasomanike huvidest lähtudes. Kuna hagejad on palunud kinnistu kaasomandi jagada selliselt, et kinnistu jääks hagejate I ja II omandisse (hageja I kaasomandisse 14/48 ja hageja II kaasomandisse 34/48), ja poolte vahel ei ole vaidlust ei ole, et kinnistu turuväärtuseks on 145 000 eurot (I kd t.l. 5-18, 184-197, II kd t.l. 44), siis lähtudes kinnisasja turuhinnnast summas 145 000 eurot tuleks hagejal I tuleks hüvitada kostjale I 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 863,09 eurot, kostjale II 4/48 kaasomandi osa kaotuse eest 3 452,38 eurot ja kostjale III 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 863,09 eurot ning hagejal II tuleks hüvitada kostjale I 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 2 157,74 eurot, kostjale II 4/48 kaasomandi osa kaotuse eest 8 630.96 eurot ja kostjale III 1/48 kaasomandi osa kaotuse eest 2 157,74 eurot. Hagejad on veenvalt põhistanud, et hagejatel on soov omandada kinnistu tervikuna ja neil on rahalised vahendid, et tasuda kostjatele hüvitist nende kaasomandi osa kaotuse eest (I kd t.l. 167). Seega on kohtu arvates põhjendatud kinnistu jagamine hagejate omandisse. Kuigi kinnistu jagamisega hagejate omandisse kaotavad kostjad omandi kinnistule, siis on kostjatele aga tagatud õiglane väärtus omandiosa kaotamise eest. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta rahuldamata vastuhagi hagejate nõue lõpetada kinnistu kaasomand viisil, et kinnistu kaasomand jagatakse korteriomanditeks ja sellega seotud tahteavalduste andmise kohustamise nõue. Rahuldada tuleb aga hagejate nõue lõpetada kinnistu kaasomand viisil, et kinnistu anda hagejate omandisse. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 12). Hagejad on palunud kohtul asendada ka kostjate tahteavaldused kostjate kinnistu omandiõiguse üleandmiseks hagejale. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik),

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vaidlust ei ole, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (vt Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. VÕS § 110 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna kostjad peaksid vastavad tahteavaldused kinnistu kaasomandi üleandmiseks hagejatele andma vaid juhul, kui hagejad on neile maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses kostjate tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks hagejatelt raha saamisega. Kohus määrab kostjate tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest kostjatele peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Asja lahendamisel ei ole tähtust hagejate esitatud ekspertarvamusest uue moodustatava kinnistu hinna osas ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (I kd t.l. 198-207, II kd t.l. 1). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja vastuhagis on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine nii hagis kui vastuhagi poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.