lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10844/28

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-10844/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3740
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10844

Tsiviilasi

XX avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19. detsembri 2018 määrus XX määruskaebus XX (isikukood

XXXXXXXXXXX),

nende Avaldaja lepinguline esindaja Jüri Puust Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute ühine lepinguline esindaja Monika Meerents Puudutatud isik Tori Vallavalitsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata XX 28. detsembril 2018 määruskaebuses esitatud taotlused vaatluse korraldamiseks, asja läbivaatamiseks kohtuistungil ja OO tunnistajana ülekuulamiseks.

2.Jätta Pärnu Maakohtu 19. detsembri 2018 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
5.Rahuldada YY ja CC apellatsioonimenetluse kulude suuruse kindlaksmääramise ja XX-lt väljamõistmise taotlus.
6.Mõista XX-lt YY ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulu 180 eurot ja viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX (avaldaja) esitas 18. juulil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse YY (puudutatud isiku I) ja CC (puudutatud isiku II) vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Avaldaja palub:  määrata juurdepääs Tominga kinnisasjale (registriosa nr 766506, Pärnu maakond, Tori vald, Levi küla, Tominga) vastava kinnisasja igakordse omaniku kasuks üle kõrval asuva Anne kinnisasja (registriosa nr 921806, Pärnu maakond, Tori vald, Levi küla, Anne) selliselt, et juurdepääsutee algab Anne kinnisasjale sisenevalt teelt ning kulgeb läbi Anne kinnisasja kuni Tominga kinnisasjani;  kohustada puudutatud isikut I ja puudutatud isikut II andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 921806 III jakku esimesele järjekohale märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta Tominga kinnisasja igakordse omaniku kasuks tehtava kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel;  määrata, et Anne kinnisasja igakordsed omanikud või muid õigusi (sh piiratud asjaõigusi) omavad isikuid peavad juurdepääsu taluma ja ei tohi paigaldada juurdepääsuteele tõkkeid, mida ei saa Tominga kinnisasja igakordsed omanikud läbida. Kui juurdepääsuteed läbival kinnisasjal on tõkkepuu, värav või muu sellesarnane tõkis, peab vastava kinnisasja igakordne omanik andma Tominga kinnisasja igakordsetele omanikele alaliseks kasutamiseks tõkise võtme, puldi või muu eseme, millega on võimalik tõkis ööpäevaringselt etteteatamata avada;  määrata, et juurdepääsutee hooldamise ning korrashoiu tagab Anne kinnisasja igakordne omanik;  määrata, et teel kasvava taimestiku niitmise kord aastas korraldab Tominga kinnistu igakordne omanik omal kulul;  määrata, et juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning on alaliseks kasutamiseks ühele sõiduautole, jalgratastele ning jalakäijatele;  lisada juurdepääsutee kaart kohtumäärusele lisana, milles on juurdepääsutee tähistatud punase ovaaliga. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Tominga kinnistu ning puudutatud isikule I Anne kinnistu. Anne kinnisasjale on seatud kasutusõigus puudutatud isik II kasuks. Ajalooliselt on Tominga kinnistule olnud juurdepääs Anne kinnistul asuva tee kaudu, mis on seal olnud vähemalt 1973. aastast ja seda teed on avaldaja kasutanud tänaseni. Anne kinnistul ei asu ühtki alaliselt elamiseks kasutatavat elamut või ehitist, kuid seal asub jõe ääres saun. Anne kinnistul ükski isik alaliselt ei ela. Kinnistute tekkimisel ning kinnisasjade piiride määramisel jäeti juurdepääsutee Anne kinnistu koosseisu. Anne kinnistu tekkimisel on piiratud Tominga kinnisasjalt juurdepääsu avalikule teele. Anne kinnisasja omandamisel anti avaldajale suuline lubadus, et ta saab Tominga kinnisasjale juurdepääsu ajalooliselt teelt. Seda kokkulepet pole kantud kinnistusraamatusse. Kinnisasja omanik vajab juurdepääsuõigust ka põhjusel, et soovib kinnistu võõrandamist. Teisel pool Tominga talu asub Pärnu jõgi, mistõttu on sealt uue tee tegemine välistatud. Samuti on välistatud uue tee tegemine, sest see on avaldajale liigselt koormav ja kulukas ning sisuliselt võimatu, sest tee kõrval asuval põllul asub kuivendussüsteem. Seetõttu taotleb avaldaja asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohast juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning puudutatud isikute I ja II tahteavalduste asendamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kohtumäärusega. 2 (9)

Menetluse käigus nõustus avaldaja juurdepääsutee määramisel tähtajaga 5 aastat, mistõttu pole vaja olemasoleva juurdepääsutee osas kulutusi teha. Avaldaja leiab, et puudutatud isikutele I ja II ei teki märkimisväärset omandiõiguse riivet ja kuna avaldaja on kasutanud teed tasuta, siis peaks sellest ka lähtuma. Omandiõiguse riive eest on avaldaja nõus tasuma 1 eurot aastas. Lähtudes tee hooldamise kuludest (sh niitmine), omandiõiguse riivest ning maamaksu suurusest, siis peaks tasu suuruseks olema 18,10 eurot (= (50 + 18 + 0,4) / 4 + 1) aastas. Kui kohus leiab, et teed kasutatakse kinnistute omanike poolt võrdselt, siis on aastase tasu suurus 36,20 eurot. Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu. Vastavalt kinnistute omanike kokkuleppele on avaldajale olnud tagatud Tominga kinnistule juurdepääs Anne kinnistul asuva pinnastee kaudu. Avaldaja võib kasutada juurdepääsuteed tasuta, kuid tasuta kasutamise kokkulepe on kehtiv seni, kuni kinnistu omanikuks on avaldaja. Puudutatud isikud I ja II ei nõustu, et määratakse kindlaks juurdepääs üle Anne kinnistu põhjusel, et: 1) juurdepääs kõnealuse tee kaudu on lepitud kokku ainult avaldajaga ja uute omanikega tuleks sõlmida uued kokkulepped sõltuvalt sellest, kui palju nad hakkavad teed kasutama, 2) Tominga kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega, mistõttu ei ole õige määrata juurdepääsu üle teise kinnistu ja 3) olemasolev tee vajab korda tegemist, mistõttu oleks avaldajal mõistlikum ehitada uus tee üle oma kinnistu. Kui kohus asub seisukohale, et põhjendatud on Tominga kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu tagamine Anne kinnistul asuva tee kaudu, tuleb juurdepääsutasu suuruse määramisel võtta arvesse nii ühekordseid kui jooksvaid kulutusi, mida puudutatud isik I peab tee korrashoiu tagamiseks tegema. Vastavalt Aktsiaseltsi TREF Nord 29. augusti 2018 hinnapakkumisele on tee korrastamistööde maksumuseks minimaalselt 16 255,52 eurot, koos tolmuvaba freespurust katendi rajamisega 21 076,41 eurot. Tee hooldamisele lisanduvad jooksvad tee hooldamise kulud, sh talihooldus, suurusjärgus 300–450 eurot/kuus. Arvestades juurdepääsutee katendi korrastustööde amortisatsiooniajaks 15 aastat ning muus osas 30 aastat, oleks iga-aastase kuluosa suuruseks vastavalt 863,77 eurot (4820,88 / 15 = 321,39 + 16 255,52 / 30 = 541,85 eurot). Nimetatud kulule lisanduvad iga-aastased teehooldekulud suurusjärgus 1000 eurot (minimaalselt arvestatuna kahe talvekuu talihooldusele 2 x 450 eurot ning iga-aastane tavapärane hooldekulu, sh teeäärte niitmine, vajadusel katendi korrastamine jms). Seega kujuneks iga-aastase korrashoiukulu suuruseks 1863,77 eurot, millest vastavalt tee kasutamise osadele oleks Tominga kinnistu osa 1397,83 eurot. Nimetatud kuludele lisandub teealuse maa maamaks ning hüvitis omandiõiguse riive eest. Juhul kui kohus loeb avaldaja avalduse põhjendatuks, palub puudutatud isik I määrata juurdepääsutasu suuruseks 1500 eurot aastas. Tori Vallavalitsus on seisukohal, et juurdepääs tuleks määrata üle Anne kinnistu, sest Tominga kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning juurdepääsu on siiani teostatud mööda Anne kinnistul asuvat teelõiku kinnistute omanike suulise kokkuleppe alusel. Juurdepääsutee määramine ei kitsenda oluliselt Anne kinnistu omaniku huve, kuna antud teed mööda teostatakse juurdepääsu ka Anne kinnistule. Kuigi Tominga kinnisasjal asuvatele hoonetele juurdepääsu tagamiseks on võimalik uue tee rajamine, siis olemasolevat olukorda arvestades oleks tegemist ebamõistlike kulutustega.

Maakohtu lahend ja põhjendused 3 (9)

Maakohus jättis 19. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1260 eurot ja viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et (1) Tominga kinnistule on olnud juurdepääs Anne kinnistul asuva tee kaudu, mida avaldaja on poolte kokkuleppel kasutanud, (2) avaldaja saab praegu teed kasutada, (3) Anne kinnistul ei asu alaliseks elamiseks kasutatavat elamut või ehitist, kuid seal asub jõe ääres saun, (4) Tominga kinnistut kasutatakse avaldaja poolt hooajaliselt, kuid kinnistut plaanitakse võõrandada, (5) avaldaja kasutab Tominga kinnistut ja vajab seetõttu püsivat juurdepääsu võimalust, (6) Tominga kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavale teele, sest Tominga kinnistu asub avalikult kasutatava tee ääres. Pooled vaidlevad tee seisundi ja sellele tehtavate kulutuste suuruse üle. Tori Vallavalitsuse kui ka Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori KK kirjalikust seisukohast nähtub, et tee olemasoleva pinnasekihi eemaldamine pole kogu ulatuses vältimatult vajalik, kuid maakohus tugines Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori AA selgitustele ja hinnapakkumisele ning tuvastas, et Tominga kinnistule viiv tee on pinnastee, mis vajaks korda tegemist. Pinnastee on täidetud käepäraste täitematerjalidega, mistõttu tuleb muld ja sobimatu pinnas eemaldada ja rajada dreenkiht ning kandekiht. Lisaks on avaldaja poolt kohtule esitatud fotodelt näha, et pinnasteel on vähene kõvakate ja mõnes kohas on tee läbi vajunud, millest annab kinnitust rattarööpad. Seega on uue tee ehitamine vajalik, millega kaasnevad kulutused 21 076,41 eurot. AÕS § 156 lg 1 järgse juurdepääsutasu määramisel arvestas maakohus järgmist. Ühekordsele tee ehitusele summas 21 076,41 eurot lisanduksid tee iga-aastased hooldekulud, s.o talihooldus ca 300–450 eurot kuus, suvine teeäärte niitmine ning puudutatud isiku I poolt tasutav maamaks. Tee ehituse kulu jaotuks tee amortisatsiooni ajale, s.o 15 kuni 20 aasta peale. Lisaks arvestas maakohus, et Anne kinnistul asub saun, mida kasutatakse vähem kui Tominga kinnistul asuvat elamut, mistõttu juurdepääsutee 1/3 kuludest jääksid puudutatud isikute I ja II ning 2/3 avaldaja kanda. Kokkuvõttes oleks puudutatud isikutel õigus avaldajalt nõuda iga-aastaselt juurdepääsutasu vähemalt 800 eurot. Tori Vallavalitsuse seisukohast nähtub, et Tominga kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega, mistõttu on avaldajal võimalik teha juurdepääs üle enda kinnistu. Tori Vallvalitsuse hinnangul oleks rajatava kruusakattega tee pikkuseks 150 m ja laiuseks 4 m, mille hinnaks oleks ca 6000 eurot, millele lisandub projekteerimise tasu ca 1000 eurot. Seega kulub uue tee ehitamiseks kuni 7000 eurot, kuid taotletava juurdepääsutee korda tegemiseks 21 076,41 eurot. Kokkuvõtvalt hindas maakohus kinnistute omanike huve ja leidis, et kuna avaldaja kinnistu külgneb avalikult kasutatava teega ning avaldajale on odavam uue juurdepääsutee tegemine üle oma kinnistu, tuleb avaldus jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas 28. detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada avaldus järgnevalt:  määrata juurdepääs Tominga kinnisasjale vastava kinnisasja igakordse omaniku kasuks üle kõrval asuva Anne kinnisasja selliselt, et juurdepääsutee algab Anne kinnisasjale sisenevalt teelt ning kulgeb läbi Anne kinnisasja kuni Tominga kinnisasjani;  kohustada puudutatud isikuid I ja II andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 921806 III jakku esimesele järjekohale märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta Tominga kinnisasja igakordse omaniku kasuks tehtava kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel;  määrata, et Anne kinnisasja igakordsed omanikud või muid õigusi (sh piiratud asjaõigusi) omavad isikuid peavad juurdepääsu taluma ja ei tohi paigaldada juurdepääsuteele tõkkeid, mida ei saa Tominga kinnisasja igakordsed omanikud läbida. 4 (9)

Kui juurdepääsuteed läbival kinnisasjal on tõkkepuu, värav või muu sellesarnane tõkis, peab vastava kinnisasja igakordne omanik andma Tominga kinnisasja igakordsetele omanikele alaliseks kasutamiseks tõkise võtme, puldi või muu eseme, millega on võimalik tõkis ööpäevaringselt etteteatamata avada;  määrata, et teel kasvava taimestiku niitmise kord aastas korraldab Tominga kinnistu igakordne omanik omal kulul;  määrata, et juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning on alaliseks kasutamiseks ühele sõiduautole, jalgratastele ning jalakäijatele;  lisada juurdepääsutee kaart kohtumäärusele lisana, milles on juurdepääsutee tähistatud punase ovaaliga. Ühtlasi taotleb avaldaja koos eksperdiga vaatluse korraldamist, asja arutamist kohtuistungil ja OO (avaldaja poeg) tunnistajana ülekuulamist. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks pole uue tee rajamine Tominga kinnistule Anne kinnistu tee all kui ka tee kõrval oleva drenaažisüsteemi tõttu mõistlik. Maakohtu hinnangul tuleks avaldajal rajada uus tee viljakale põllumaale. Asjaolu, et uue tee rajamine on põhimõtteliselt võimalik, ei tähenda, et kohus saaks avalduse jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus juurdepääsu õiguse küsimuses, kuid pooled vaidlevad juurdepääsu mõistlike kulude üle. Maakohus on selle tuvastamisel ületanud diskretsioonipiire. Teiseks on maakohus jätnud arvesse võtmata tee kasutamise tava, st et Anne kinnistul asuvat teed on avaldaja saanud tasuta kasutada vähemalt 45 aastat ning kasutab seda jätkuvalt. Riigikohtu praktika kohaselt peab juurdepääsu mujale tegemiseks olema mõjuv põhjus. Sellised mõjuvaid põhjuseid maakohtu lahendist ei nähtu. Kolmandaks on maakohus ebaõigesti lähtunud sellest, et avaldaja soovib piiramatut juurdepääsu. Avaldaja soovib juurdepääsu ühe pere vajadusteks, ehk määrata juurdepääs ühele sõiduautole, jalgratastele ning jalakäijatele. Neljandaks on tegemist kõva aluspinnase ja drenaažiga sõiduteega. Maakohtu hinnang tee seisundile põhineb avaldaja poolt esitatud fotodest, millest kohus järeldas, et uue tee ehitamine on vajalik. Fotodelt ei nähtu maakohtu väidetud rattarööpaid, vaid tavapärane sõidujälg. Maakohtul tulnuks fotode hindamise asemel rakendada uurimisprintsiipi ning korraldada paikvaatlus koos vastava eksperdi kaasamisega. Viiendaks on maakohus teinud ebaõige järelduse, et vaidlusalune tee vajab korda tegemist ja korras hoidmist, mis on puudutatud isikutele I ja II liigselt koormav. Maakohus on arvestanud Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamuse ja hinnapakkumisega, kuid jätnud tähelepanuta Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori arvamuse ning Tori Vallvalitsuse seisukoha. Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamus on tõendina ebausaldusväärne, sest ei kajasta tegelikke asjaolusid. Vaidlusaluse tee all on drenaaž, mistõttu ei saa väita, et teele tuleks rajada dreenkiht. Kuuendaks tuleb juurdepääsutasu määramisel arvestada tee kasutamise mõistlike kuludega, mitte puudutatud isikute sooviga ideaalse tee rajamiseks. Avaldaja tugineb Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori ning Tori Vallavalitsuse arvamusele, et kogu ulatuses ei ole pinnasekihti vaja eemaldada, mistõttu tee korrashoiule võib kuluda 50–60 eurot aastas. Maakohus on eksinud proportsioonide määramisel. Maakohus ei arvestanud, et puudutatud isikud I ja II on avaldanud soovi kasutada teed ehitustegevuseks raskeveokitega, mistõttu võiks avaldaja osa tee kuludest olla 1/4 ja puudutatud isikute osa 3/4. Arvestades, et avaldaja kasutaks teed 1/4 ulatuses, siis on aastase tasu suurus avaldajale 13,60 eurot. Kui niitmise kulu jääb puudutatud isikute I ja II kanda, siis oleks avaldaja osa 18,10 eurot. Kui kohus leiab, et teed kasutatakse võrdselt, siis on vastavateks summadeks (niitmine avaldaja poolt) 27,20 eurot ja (niitmine puudutatud isikute poolt) 36,20 eurot. Ebaõige on maakohtu järeldus, et tee kuludele 5 (9)

lisanduks talihooldus ca 300–450 eurot. Tori Vallavalitsuse seisukohast nähtuvalt teostab vald talihooldust. Kui kinnistul kedagi ei ela, siis pole vaja ka vaidlusalust teed igapäevaselt kasutada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse 3. jaanuaril 2019 menetlusse. Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu. Tori Vallavalitsus määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 21. jaanuari 2019 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud menetluslikud taotlused. Määruskaebuses taotleb avaldaja vaatluse korraldamist eksperdiga, asja läbivaatamist kohtuistungil ja OO tunnistajana ülekuulamist. Avaldaja põhistab taotlust järgmiselt. Maakohtu hinnang tee seisukorrale tuleneb fotodest, mis on koosmõjus puudutatud isikute I ja II asjatundja arvamusega viinud ebaõige järelduseni. Uurimisprintsiibist tulenevalt oleks maakohus pidanud välja selgitama, milline asjatundja arvamus vastab tegelikule olukorrale ning korraldama vaatluse. Samuti on vajalik tunnistaja ülekuulamine, kes saab anda selgitusi tee ajaloo, juurdepääsu kasutamise tava ja vajalike kulude kohta. Asja läbivaatamine kohtuistungil on vajalik tunnistaja ülekuulamiseks, sest maakohus on asjaoludest ebaõigesti aru saanud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata.

9.1.Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse ja uurimisprintsiibi täitmata jätmist. Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises (vt Riigikohtu
3.oktoobri 2018 määrus asjas nr 2-16-3663, p 23). Menetlusosalised peavad oma menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses ning juurdepääsuasja lahendamisel tuleb kõik asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua siiski menetlusosalistel. Kolleegiumi hinnangul peab menetlusosaline maakohtu menetluses kõik olulised asjaolud kohtu ette tooma ja neid ka tõendama. Ekspertiisi määramine eeldab vastavat taotlust (TsMS § 293 lg 1). Avaldaja maakohtus ekspertiisi ega vaatluse korraldamist ei taotlenud. Kuigi kohus võib vaatluse korraldada ka omal algatuses, siis ringkonnakohtu ette toodud asjaoludel ei saa maakohtule ette heita vaatluse korraldamata jätmist (TsMS § 291 lg 1). Tegemist oli maakohtu kaalutlusotsusega, millesse ringkonnakohus ei pea vajalikuks sekkuda, sest diskretsiooni piire pole ületatud. Vaatluse korraldamine omab tähtsust siis, kui menetlusosaline toob määruskaebuses välja asjaolud, mille alusel saab jõuda veendumusele, et vaatluse korraldamisel oleks kohtu järeldus kujunenud teistsuguseks. Praeguses asjas leidis maakohus, et tee seisukorda saab hinnata fotode põhjal ning ei pidanud kohtu ette toodud asjaoludel vaatluse korraldamist vajalikuks.
9.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus taganud, et asja lahendamiseks oleksid olulised asjaolud välja selgitatud. See nähtub 11. oktoobri 2018 eelistungi protokollist, kus maakohus tegi menetlusosalistele ettepaneku esitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, mis aitaksid kohtul hinnata poolte huve olemasoleva juurdepääsu tee kasutamisel ja uue tee rajamisel, sh tuua välja olemasoleva tee korrashoiu kulutused (tl 98–101). Maakohus on mh esindajate ja menetlusosaliste juuresolekul uurinud kohtule esitatud fotosid (tl 83–84), mistõttu pidi avaldajale olema teada, milliste tõendite põhjal hindab maakohus tee seisukorda. Kokkuvõtvalt on maakohus asjaolude väljaselgitamisel rakendanud kõrgendatud selgitamiskohustust. Asjaolu, et avaldajale ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolud 6 (9)

meeltmööda, ei anna alust taotleda uute tõendite vastuvõtmist ja kogumist. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2).

9.3.Ringkonnakohus ei ole seotud avaldaja taotlusega vaadata asi läbi kohtuistungil. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). TsMS 611. peatükk ei näe ette, et juurdepääsuasja peab läbi vaatama kohtuistungil. Lisaks sellele on maakohus asja arutanud vahetult menetlusosaliste esindajate osavõtul kohtueelistungil, millest said osa võtta ka menetlusosalised. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide juurdepääsutee määramata jätmisel tehtud kaalutlusvigadest. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Riigikohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 määrus asjas nr 3-21-31-17, p 11 ja selles viidatud lahendid). Määruskaebuse lahendamisel arvestab kolleegium, et valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole avaldaja taotluse rahuldamata jätmisel diskretsiooni piire ületanud, samuti ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohus ei ole võtnud arvesse tee kasutamise tava. Maakohus arvestas nimetatud asjaolu menetlusosaliste vastandlike huvide kaalumisel ning leidis, et kuna Tominga kinnistu asub avaliku tee ääres, siis on avaldajal võimalik pääseda kinnistul asuvate hooneteni üle oma kinnisasja. Asjaolu, et uus tee tuleb avaldajal alles rajada, ei kaalunud praeguses asjas avaldaja huvi puudutatud isikute I ja II õiguste võimalikust kitsendusest üles. Riigikohus on 16. juuni 2016 asja nr 3-2-1-180-15 määruse p-s 48 pidanud tava säilitamise all silmas seda, et AÕS § 156 lg 1 eesmärgiks on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. Praeguses asjas tuleb tava arvesse võtmisel lähtuda sellest, et maakohus hindas juurepääsutee määramisel kahte võimalikku varianti – juurdepääs avaldaja enda kinnisasja piires või olemasolev ühendus üle puudutatud isiku I kinnisasja. Maakohus on lõppjärelduseni jõudnud kõiki tõendeid ja menetlusosaliste huve igakülgselt kaaludes ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asja lahendamisel lähtunud juurdepääsutee seisundist. Kohus ei saa juurdepääsu määrata nii, et selle tulemuseks on kahju tekkimine koormatava kinnisasja omanikule või kolmandatele isikutele (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 määrus asjas nr 3-2-1-31-17, p 12). Kolleegium ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et tal on õigus tee kordategemise kulusid kandmata kasutada tasuta olemasolevat juurdepääsuteed (hinnanguliselt 5 aastat), kuni see muutub läbimatuks (vt Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori arvamus). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et koormataval kinnisasjal asuva tee seisund ei võimalda juurdepääsu avaldaja taotletud viisil ning selle korda tegemise kulud on suuremad, kui uue tee rajamine üle avaldaja enda kinnisasja. Samuti nõustub 7 (9)

ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tee hooldamine avaldaja huvides on puudutatud isikuid I ja II liigselt koormav. Tori Vallavalitsuse seisukohast tulenevalt on uue tee rajamine üle avaldaja kinnisasja maakorralduslikult võimalik (tl 103–104). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud on uue juurdepääsutee rajamine üle avaldaja kinnisasja. Uue tee rajamise ja olemasoleva juurdepääsutee seisukorra osas kordab avaldaja määruskaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid avaldaja väiteid määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori arvamuse esitanud 26. oktoobri 2018 menetlusdokumendi lisana (tl 107–109). Kuigi maakohus on nimetatud tõendi vastu võtnud ja hinnanud, siis toimikus ei ole seda dokumenti paberkandjal. Ringkonnakohus saab nimetatud vea kõrvaldada ning võtab nimetatud menetlusdokumendi lisad füüsiliselt asja juurde (asjatundja arvamus ja menetlusosaliste esindajate kirjavahetus, tl 196–200). Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning leidnud, et Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori arvamus ei haaku teiste asjas esitatud tõenditega (fotod), mistõttu tuvastas tee seisukorra Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamuse ja fotode põhjal (vaidlustatud määruse p 5.3). Kolleegiumi hinnangul ei ole Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamus vastuolus tegeliku olukorraga, sest drenaažitorustiku olemasolu ei taga tee ohutut kasutamist, sest fotodelt nähtuvalt on tegemist madala pinnasteega (fotod, tl 83–84). Maakohus on esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kolleegiumi arvates kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi määruses TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Määruskaebuse väite kohaselt on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust. Kolleegiumi arvates on selline etteheide põhjendamatu. Esiteks, maakohus on määruses avaldaja poolt esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu avaldaja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid, samuti põhjendanud tõendi arvestamata jätmist (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal määruskaebuses väidetud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi tuvastanud. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata, ei muutu ka menetluskulude jaotus ega kindlaks määratud kulud esimese astme kohtus. Ringkonnakohtu määruskaebemenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Puudutatud isikute I ja II apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Puudutatud isikud I ja II palusid mõista apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 180 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt kulus puudutatud isikute I ja II esindajal õigusteenuse osutamiseks 2 tundi hinnaga 75 eurot (käibemaksuta) tunnis (määruskaebuse kohta seisukoha koostamine ja esitamine). Kolleegium leiab, et võttes arvesse avaldaja määruskaebuse mahtu, on taotluses esitatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Avaldajalt tuleb puudutatud isikute I ja II kasuks solidaarselt välja mõista 180 eurot (käibemaksuga). Lisaks tuleb puudutatud isikute I ja II taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskuludeltVÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. TsMS § 6186 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 8 (9)

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja