2-18-2296/21 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamise seisuga puudusid. Võlgnik on liikumispuudega invaliid ja tema sissetulekuks on riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused, millele ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikul puudub nii kinnis- kui ka muu teadaolev väärtust omav vallasvara. J M (pankrotis) pangakontol käesoleva aruande koostamise seisuga rahalised vahendid puuduvad (konto jääk on negatiivne -1.24 eurot). II Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksetest PankrS § 146 alusel J M (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur pankrotivara arvelt väljamakseid teinud, kuna vahendid selleks puuduvad. Menetluses on tasumata ka ajutise halduri tasu ja kulu koos maksudega kogusummas 447,60 eurot, mis on võlgnikult välja mõistetud Harju Maakohtu 09.03.2018.a. kohtumäärusega. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid pole pankrotimenetluses tehtud, kuna vara välistamise taotlusi menetluses ei esitatud. Jaotusettepanek antud menetluses on kohtule esitatud 08.08.2018.a. Kohus on kinnitanud halduri poolt esitatud jaotusettepaneku oma 04.09.2018.a. kohtumäärusega, mis on jõustunud 27.09.2018.a. J M (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tunnustatud nõuete alusel võlausaldajatele väljamakseid tehtud, kuna vahendid selleks puuduvad. IV Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nõuete esitamise tähtaeg J M (pankrotis) pankrotimenetluses oli 09.05.2018.a. Tähtaegselt esitas oma nõude 10 võlausaldajat, 1 nõue on esitatud hilinenult, kokku summas 14 466,56 eurot. 19.06.2018.a. peetud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 13 941,80 eurot, millest II rahuldamisjärgus 13 879,69 eurot ja III järgus 62,11 eurot. Järgmisena toob haldur ära nimekirja J M (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest: Võlausaldaja Registri-/isikukood Rahuldamata nõude summa EUR xxx OÜ xxx 2 585,93 xxx OÜ xxx 1 219,80 xxx AS xxx 1 332,30 xxx OÜ xxx 465,00 Kohtutäitur xxx xxx 284,90 xxx OÜ xxx 1 045,00 xxx AS xxx 3 709,07 OÜ xxx xxx 442,34 OÜ xxx xxx 1 552,95 OÜ xxx xxx 1 242,40

V Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja J M (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud pärandvara pankroti väljakuulutamisest kõiki võlausaldajaid, kogunud kokku nõuded ja viinud 19.06.2018.a. läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise. Haldur on koostanud ja 08.08.2018.a. esitanud kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille kohus on kinnitanud oma 04.09.2018.a. kohtumäärusega. Haldur on kohtule esitanud ka PankrS § 132 kohase aruande ning käesoleva lõpparuande. Sellega on kõik pankrotimenetluse toimingud lõpetatud ja menetlus tuleb lõpetada. Pankrotihaldur on menetluses viinud läbi toiminguid kokku 8,8 h ulatuses tunnihinnaga 96 eurot. Pankrotihaldur taotleb talle tasu määramist summas 844,80 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 168,96 eurot. Menetluses puuduvad rahalised vahendid taotletava halduri tasu väljamaksmiseks. Kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid kõigi pankrotimenetluse kulude katteks, siis taotleb haldur võlgnikule menetlusabi määramist halduri tasu katteks summas 397,00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks summas 79,40 eurot, mis lisandub). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur käesolevas menetluses täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist ei taotle ja kannab vastavad kulud omadest vahenditest. VI Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, andmed pankrotimenetluses esitatud hagide, kriminaal-, täitemenetluste jms kohta Võlgnik on oma maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks toonud asjaolu, et on liikumispuudega invaliid ja vajab kalleid ravimeid ning protseduure. Osad laenud on võetud ka jooksvate kommunaalkulude tasumiseks. Võlgniku abikaasa osas on samuti välja kuulutatud pankrot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks juba aastaid tagasi. Võlgnik on võtnud erinevatelt kiirlaenupakkujatelt krediiti, tasudes muuhulgas ka uue võetava laenuga vanu võlgnevusi. Pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole seega tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Haldur ei ole antud menetluses esitanud hagisid ega avaldusi kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks VII Järeldused ja taotlused kohtule Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Tulenevalt eeltoodust teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada J M (pankrotis) pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.

Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Haldur märgib, et talle ei ole teada selliste eelpool nimetatud tegude toimepanemist võlgniku poolt, mis otseselt takistaks kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik on liikumispuudega, mis ei võimalda tal enda väitel tööd leida. Võlgnikul puudub hetkel sissetulek, mille arvelt oleks võimalik edaspidiselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajad ettepanekuid usaldusisiku osas ei ole esitanud. Haldurile on võlgnik esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus J M (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 p 4 alusel. J M (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks J M (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest J M (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Taotluse kohaselt palub haldur kohtul määrata pankrotihaldurile tasu summas 844,80 eurot, millele lisandub käibemaks 168,96 eurot, kokku 1 013,76 eurot. Haldur palub tasu määrata büroole, mille kaudu

haldur tegutseb. Pankrotihaldur on menetluses teinud tööd kokku 8,8 tundi tunnitasuga 96 eurot. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 844,80 eurot (lisandub käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 11. PankrS § 150 lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku J M (pankrotis) kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule (844,80 eurot) käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1) summas 168,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J M (pankrotis) pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile tuleb määrata töötasuks 844,80 eurot, millele lisandub käibemaks 168,96 eurot. Haldur taotleb määrata pankrotivõlgnik J M ́le tagastamatu menetlusabi andmine summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmisega OÜ-le Lundet, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid J M (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest OÜ-le Lundet 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud osas kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnikult. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J M on 12.02.2018 Harju Maakohtule koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldajad ega pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Arvestades, et võlausaldajad ei ole usaldusisiku osas ettepanekuid teinud ning võlgnik on pankrotihaldurile esitanud enda nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta, leiab kohus, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et J M (pankrotis) usaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.