lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2296/101

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-2296/101
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1277
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Hannes Olev

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2296

Tsiviilasi

Z.F kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik Z.F (pankrotis, isikukood XXX, elukoht xxx, e-post XXX); Võlausaldajad: P G OÜ, E C AS, C, K H K, E I, B, osaühing A F, kohtutäitur K P

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Z.F kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Z.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 09.03.2018 määrusega kuulutati välja Z.F pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Andres Hermet. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.04.2018. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 04.09.2018 määrusega. 25.02.2019 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 19.03.2020, 10.05.2021, 05.03.2022, 30.03.2023 ja 17.03.2024 ning taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 20.05.2024.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kohus tegi päringud selgitamaks välja võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise perioodi vältel. Pankade poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul pangakonto AS-is S B, mujal pangakontod puuduvad. E T vastuse kohaselt saab võlgnik igakuiselt kojukandega töövõimetoetust. M T vastuse kohaselt ei ole võlgnikule väljamakseid deklareeritud. S-i vastuse kohaselt saab võlgnik igakuiselt puudega tööealise toetust. 20.06.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele K H K, kes tõi välja, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue (284,90 eurot) on täielikult tasumata. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise jätab võlausaldaja kohtu otsustada. 20.06.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele P G, kes tõi välja, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue (1219,80 eurot) on täielikult tasumata. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. 27.06.2024 seisukohas teavitas O K, et nõude katteks on kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud kokku üksnes 19,68 eurot. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 03.07.2024 esitas seisukoha C. Seisukoha kohaselt ei ole võlgnevuse katteks võlgnikult C-le laekunud ühtegi väljamakset ning seetõttu C hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud. 04.07.2024 teatas A F, et võlausaldaja palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale ei ole võlgnikult laekumisi kohustustest vabastamise menetluse kestel toimunud. 16.07.2024 esitas seisukoha võlausaldaja K (E C AS üldõigusjärglane). Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole K (registrikood XXX) esitatud nõude katteks laekunud ühtegi makset. 24.09.2024 toimunud ärakuulamisele võlgnik Z.F ei ilmunud. Võlgnikule on 24.09.2024 ärakuulamise kutse toimetatud kätte e-toimiku vahendusel 11.09.2024. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

25.02.2019 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohtu hinnangul on võlgniku püsiv töövõimetus aluseks, millest lähtuvalt saab kohus asuda

seisukohale, et menetluse jätkumine ei too tõenäoliselt kaasa võlausaldajate nõuete senises oluliselt suuremas ulatuses rahuldamist. Võlgnik on ratastoolis invaliid, kelle sissetulekud koosnevad vaid riiklikest ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud toetustest. Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud ja võlausaldajad ei ole kohtu ette toonud, et võlgnik oleks süüliselt talle pandud kohustusi rikkunud. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid minimaalselt. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud puuduva töövõimega ning tema sissetulek on olnud suuruses, millelt seaduse kohaselt ei pea, ega ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võimalikku täiendavat sissetulekut ei ole võimalik olnud teenida ka tervisest tulenevatel põhjustel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma sissetulekut varjanud ja/või kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus nõustub, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, vaid tal polegi objektiivselt võimalik loovutuskohustust täita. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja