Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1(4)

2-19-2196 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu valduse rikkumise lõpetamise ning edasisest rikkumisest hoidumise nõudes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja poeg. Alates 20. märtsist 1999 elavad hageja ja kostja munitsipaaleluruumis aadressil XXX munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel, mida oli korduvalt pikendatud. Viimane Munitsipaaleluruumi üürileping nr 319/ M-10 oli sõlmitud 24. novembril 2010 hageja ja Narva linna vahel. 27. novembril 2017 on poolte vahel sõlmitud kokkulepe selle kohta, et üürileping kehtib kuni 22. novembrini 2022. Üürilepingu pool on üürnik hageja. Üürilepingu kohaselt on üürnikul õigus majutada eluruumi oma alaealised lapsed ja registreerida nende elukohana. Seisuga 20. märts 1999 oli kostja alaealine laps ja hageja majutas teda eeltoodud eluruumi ja registreeris lapse elukohana aadressi XXX. Käesoleva ajani kostja faktiliselt elab koos hagejaga samas eluruumis ja kostja elukohana on registreeritud eelnimetatud aadress. Vaatamata sellele, et 07. augustil 2003 sai kostja täisealiseks, tema jätkab elama hageja poolt üüritud munitsipaaleluruumis. Samas selleks ei ole üürileandja ja üürniku nõusolekut ning Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsust. Seega, käesoleval ajal kostjal ei ole õiguslikku alust kasutada elamiseks munitsipaalruumi asukohaga XXX. Hageja ei ole nõus sellega, et kostja kasutaks elamiseks koos temaga eelnimetatud munitsipaalruumi ka järgmistel põhjustel. Kostja valdus on ebaseaduslik, kuna see ei põhine enam õiguslikul alusel. Üürnikul/hagejal on õigus nõuda, et kostja lõpetaks hageja valduse rikkumist ja vabastaks eluruumi. Kuna kostja ei vabasta eluruumi vabatahtlikult, siis hageja on sunnitud pöörduma kohtusse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 33 lg 2 alusel, isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Seega saab AÕS § 44 alusel valduse rikkumisest tuleneva nõude esitada ka üürnik. AÕS § 48 lg 1 kohaselt lõpeb AÕS §-des 44 ja 45 nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Kohus selgitab, et AÕS §-s 48 sätestatud üheaastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg ning AÕS §-s 48 sätestatud tähtaega kontrollib kohus omal algatusel ilma taotluseta. Tähtaeg hakkab kulgema alates valduse äravõtmisest või valduse rikkumisest. Kui valduse rikkuja alustab mingil ajahetkel kestva valduse rikkumisega, hakkab tähtaeg kulgema sellest hetkest, kui rikkumine esmakordselt toime pandi. 2(4)

2-19-2196 AÕS § 40 lg 3 alusel on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Seega on valduse rikkumine igasugune valdaja takistamine asja suhtes tegeliku võimu teostamisel. Kohtule esitatud hagiavaldusest selgub, et vaatamata sellele, et 07. augustil 2003 sai kostja täisealiseks, tema jätkab elama hageja poolt üüritud munitsipaaleluruumis ning alates 01. jaanuarist 2018 on kostja käitumine hageja suhtes teinud võimatuks nende ühise elamise korteris. Järelikult algas valduse rikkumine 01. jaanuarist 2018, s.o ajast, kui kostja hakkas takistama hagejal korteri valduse teostamist ehk pani toime valduse rikkumise. Hagi kohtule esitati 11. veebruaril 2019 ning seega hageja valduse rikkumisest on möödunud rohkem kui aasta. Hageja õigus esitada hagi valduse rikkumise kõrvaldamiseks on lõppenud ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik seetõttu saavutada. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et asja omanikul (s.o Narva linnal) on nõudeõigus AÕS § 80 alusel igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (s.o. kostja vastu) ning asja omanik saab esitada kohtule hagi asja väljanõudmiseks ebaseaduslikult valdusest oma valdusse. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetlusabi taotlus Hageja esitas koos hagiavaldusega menetlusabi taotluse. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning seega ei ole hageja menetluses osalemine edukas ja hagejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus leiab, et menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 17. jaanuari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-367 anti hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus seoses munitsipaaleluruumi kasutamise küsimustega ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 3(4)

2-19-2196 Kuna hagejale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.