Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hagejate nõue ja põhjendused R.-R. S. ja G. C. S. esitasid 5.04.2018 Tartu Maakohtule hagi Stekkor Transport OÜ (edaspidi: kostja I) ja Tartu Näitused AS-i (edaspidi: kostja II) vastu isiku surma põhjustamisest tuleneva varalise kahju hüvitamiseks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt palusid hagejad mõista kostjatelt välja solidaarselt R.-R. S. i kasuks kahjuhüvitise 7000 eurot ja alates hagi esitamisest 200 eurot kuni R.-R. S. i 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni 2.07.2022 või ühekordse summana 10 400 eurot ning G.C. S.i kasuks kahjuhüvitise 7000 eurot ja alates hagi esitamisest 200 eurot kuni G.-C. S.i 21aastaseks saamiseni, s.o kuni 8.09.2024 või ühekordse summana 15 600 eurot. Hagejad ja kostja I sõlmisid 7.11.2018 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt kostja I maksab kummalegi hagejale hüvitist 36,50 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel kuni nende 21aastaseks saamiseni. Kohus kinnitas kompromissi 7.11.2018 määrusega, millega ühtlasi lõpetas menetluse hagis kostja I vastu. Hagiavalduse kohaselt 9.04.2015 hukkus Tartus aadressil F. R. Kreutzwaldi 62 elektritrauma tagajärjel kostjale II kuuluval messiplatsil elektriliini lähedal tõstetöid teostanud kostja I töötaja L. S. . L. S. tõstis piirdeaedu veoauto kastist maha, kuid liikus kraana noolega kõrgepingeliinide lähedusse, mistõttu tekkis elektri ülekanne liinilt kraanale, kraanalt auto kerele ja sealt edasi juhtimispulti käes hoidnud töötajale. Hagejate sõnul tõstis L. S. piirdeaiad maha kõrgepingeliinide alusel maa-alal seetõttu, et kostja II poolt ei jagatud infot selle kohta, kes ja millal tuleb piirdeaedu maha tõstma, kuid kostja I töötajatel oli vaja järgmise töö jaoks veoautot, millel piirdeaiad asusid. Hagejate hinnangul vastutab kostja II L. S. a surma põhjustamise eest kui suurema ohu allikat valitsenud isik võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg 1 alusel. Hagejad leiavad, et kõrgepingeliin on suurema ohu allikas, kuna kõrgepingeliinist saadav elektrilöök võib olla surmav ja löögi võib saada isegi elektriliini puudutamata. Suurema ohu allikale iseloomulik risk realiseerus, kuna L. S. suri kõrgepingeliinist saadud elektrilöögi tagajärjel. Kuigi kostja II ei ole kahju tekitanud kõrgepingeliini omanikuks, saab teda pidada kõrgepingeliini kui suurema ohu allika valitsejaks, kuna kostjal II oli kohustus ohuala selgelt märgistada ning ära hoida kõrgepingeliinidest tuleneva ohu realiseerumine. Kohustus ära hoida kõrgepingeliinidele iseloomuliku ohu realiseerumine tulenes Vabariigi Valitsuse määrusest „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (ehitusmäärus) (§ 3 lg 1, § 25 lg 2, § 19 lg 6). Märgistatud oli küll liinide alune ala, kuid puudusid piirdeaiad, mis takistanuks kõrgepingeliinide lähedusse sõitmist. Mainitud kõrgepingeliin on määruse „Ehituspaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ (kaitsevööndi määrus) alusel 25 meetrit, mis korrektselt piiratud ei olnud. Samuti oleks kostja II pidanud tulenevalt Elektriohutusseaduse (ELOS) § 12 lg-st 3 taotlema Elering AS-ilt loa kaitsevööndis tegutsemiseks, kuid seda tehti alles pärast L. S. a hukkumist.

Hagejatel on tekkinud kahju, mis väljendub lähedase surma tagajärjel tekkinud varalises kahjus. Hukkunul olid lapsed, kes on kaotasid pärast isa surma ühe vanema poolse ülalpidamise ning saavad hetkel vaid toitjakaotuspensioni 127 eurot kuus. Hagejate sõnul peaks kostja II tasuma nii hagejale I kui hagejale II 2015. a eest 1600 eurot, 2016. a eest 2400 eurot, 2017. a eest 2400 eurot ning 2018. a eest lõplike seisukohtade esitamise aja seisuga 2200 eurot. Lisaks peaks kostja II tasuma kummalegi hagejale 200 eurot kuni 18. a saamiseni või õpingute jätkamisel kuni 21. a saamiseni. Kostja II seisukoht Kostja II leiab, et hagejate nõue tema vastu ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja II täpsustab, et tellis Ehitusmeister Rent OÜ-lt 9.04.2015 teenust, mis seisnes selles, et Ehitusmeister Rent OÜ pidi tooma kohale kostja II messikeskuse alale piirdeaiad ning bürookonteinerid. Teenuse tellimine sisaldas nii piirdeaedade/bürookonteineri transporti kui ka paigaldust. Kostja II teavitas Ehitusmeister Rent OÜ kontaktisikut, et piirdeaiad tuleb tõsta maha mööda territooriumi piiri käsitsi, mida teevad kostja II töötajad. 9.04.2015 asus kostja II poolt Ehitusmeister Rent OÜ-le tehtud tellimust täitma kostja I. L. S. läks tegema tellimustööd ning temaga läks kaasa ka Riivo Kiidjärv. 9.04.2015 hukkus Tartus aadressil F.R. Kreutzwaldi 63 elektritrauma tagajärjel kostjale II kuuluval messiplatsil elektriliini lähedal omavolilisi tõstetöid teostanud kostja I töötaja L. S. . Vastutuse osas VÕS § 1056 alusel leiab kostja II, et ei ole kõrgepingeliinide kui suurema ohu allika valitseja, vaid selleks on võrguettevõtja. Samuti eeldab suurema ohu allika regulatsiooni kohaldamine, et ohtu ei ole võimalik vältida ka kõige hoolsama käitumise puhul. Käesoleval juhul oleks L. S. saanud ohtu vältida kõrgepingeliinidest ohutus kauguses viibimisega. Vastutuse osas delikti üldkoosseisu alusel leiab kostja II, et ei olnud tegevusetu ning ei rikkunud kohustusi, mis oleks põhjustanud õigusvastase kahju. Puudub ka süü ning põhjuslik seos. Kostja II leiab, et tegemist ei olnud ehitusplatsiga, millele kohalduks ehitusmäärusest tulenevad kohustused, vaid messi välialal asuva ekspo alaga. Ehitustöid ei teostatud. Seega puudus kostjal II kohustus kõrgepingeliini alust tähistada. Vaatamata sellele oli kostja II markeerinud ohualad oranži aiaga. Kostja II rõhutab, et tõstetöid ei olnud liinialusel maal planeeritud. Kooskõlastus AS-ga Elering kõrgepingeliinide all töötamiseks ei olnud seega vajalik. Messikeskuse territooriumil ei ole ohualade tähistamine reguleeritud. Tehnilise järelevalve amet (TAJ) on selgel seisukohal, et ohualade tähistamine alal ei olnud reguleeritud. L. S. i poolt sooritatud tõste oli omavoliline. Keegi ei andnud L. S. ile töökäsku sooritada tõste seal, kus õnnetus juhtus. Kostja leiab, et põhjuslik seos on välistatud, sest tõste oli omavoliline ning L. S. oli teadlik kõrgepingeliinide olemasolust. Ehkki kostja II vaidleb hagile vastu täies ulatuses, peab ta oluliseks ära märkida, et tema sõnul ei ole hagis esitatud kahjunõue põhjendatud. Hageja saab toitjakaotuspensioni 127 eurot kuus, mida ei ole kahju hüvitise puhul arvestatud. Summast tuleb maha arvutada ka hagejate ja kostja I vahel sõlmitud kompromissi summa 36,5 eurot. Lisaks tuleb kahju hüvitist vähendada L. S. i hooletuse tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse tekitamise või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest. VÕS § 1056 lg 2 kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kohus leiab, et eeltoodu tähendab seda, et ohu allikast lähtuva ohu realiseerumist ei ole võimalik ära hoida ka kõige hoolikama käitumisega. Lisakriteeriumiks on kahju suurus või tekkimise sagedus (vt Riigikohtu 10.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 22). Viidatud asjas leidis Riigikohus, et asjas tuvastatu kohaselt ei oleks hageja käsi saanud kahjustada, kui ta ei oleks ennast ohtu seadnud. Küll oleks VÕS § 1056 kohaldamine võinuks kõne alla tulla näiteks siis, kui kostja seadme küljest oleks ootamatult eraldunud mingi osa ja tabanud hagejat. Varasemas asjas on Riigikohus leidnud, et rulltransportööri käitamine ei olnud suurema ohu allikas, kuivõrd hagejat ähvardanud oht (tema käe võimalik sattumine käitatud rulltransportööri liikuva keti ja hammasratta vahele) oli mõistlikult kõrvaldatav rulltransportöörist ohutus kauguses viibimisega või rulltransportööri seiskamisega enne selle tullide vahelt pinnu eemaldamist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et suurema ohu allikas on asi või tegevus, mis teatud tunnuse tõttu kätkeb endas kõrgendatud ohtu ümbruskonnale, mida ei õnnestu vastava asja kasutamise või tegevuse teostamise käigus vältida isegi kõrgendatud hoolsust ning ettevaatusabinõusid järgides. Ohu kõrgendatus väljendub seega objektiivses võimatuses selle realiseerumist täielikult ära hoida ning kahjulike tagajärgede saabumise suures tõenäosuses ja/või raskuses (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Komm vlj. Tallinn 2009, lk 691). Kohus nõustub kostjaga II, kõrgepingeliin ei olnud antud juhul suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 tähenduses, kuna kõrgepingeliinist lähtuv oht olnuks L. S. i poolt täielikult välditav, kui ta oleks laadinud piirdeaiad maha liinist ohutus kauguses.

Kikkuli kohtuistungil vande all antud ütluste (kd I tl 193) ja kriminaalasja raames antud ütluste kohaselt (kd I tl 100-102) tema ei käskinud aedasid maha tõsta konkreetsesse kohta. Soovis, et aiad laaditaks käsitsi maha piiri äärde.

Kuusiku e-kirjast nähtuvalt pärast õnnetuse toimumist kooskõlastas Elering AS kostja II taotluse, kus kostja II kirjutas, et kasutab kaitsevööndis 10 meetriseid autotõstukeid ja kraanasid. Kostja II taotles töötamise kaugust elektripaigaldisest kuni 5 m. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest (kd I tl 13) ja kriminaalasja raames Elering AS-i liinide käidukorraldaja Aivar Ilvese antud ütlustest nähtuvalt oli ta selgitanud kostjale II, et ohuala on liini äärmise juhtme projektsioonist 5 meetrit (kd I tl 94-96). Praegusel juhul oli kõrgepingeliini ala märgistatud oranži piirdeaiaga, 5 meetrit äärmise juhtme projektsioonist (Anders Urbeli ja Margus Kikkuli kriminaalmenetluse raames antud ütluste kohaselt 7,5 meetrit liini keskteljest (kd I tl 99, 102), Aivar Ilvese ütluste kohaselt 5 meetrit äärmiste juhtmete projektsioonidest maapinnal (kd I tl 95)). Seega saab kohus asuda seisukohale, et ohuala oli nõutavas ulatuses piiratud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus jätab hagi kostja II vastu rahuldamata, jäävad kostja II menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Hagejate ja kostja I vahelises suhtes kohustus kostja I vastavalt kompromissile hüvitama hagejate menetluskuludest 500 eurot ning muud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kostja II on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 3344 eurot (koos käibemaksuga). Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot ning ajakulu kokku 27 h ja 51 minutit. Lisaks lepingulise esindaja tasule nähtub kulude nimekirjast äriregistri väljavõtete saamise kulu 2 eurot. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse kestust ning tehtud toiminguid, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 13 tundi. Kostja II lepinguline esindaja on koostanud vastused ka hageja kohtueelsetele pretensioonidele, seega oli kostja II lepinguline esindaja vaidlusega tuttav juba enne kohtumenetluse algust. Sealjuures on esitatud hagiavaldus sisult sarnane kohtueelse pretensiooniga (kd I tl 28-39) ning kostja II vastus kattub osaliselt kohtueelselt esitatud vastustega (kd I tl 138-144). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagiavalduse analüüsi ja vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik 4 tunni ulatuses. Asjas toimus 10.09.2018 eelistung (kestus 1 tund ja 5 minutit) ja 07.11.2018 põhiistung (kestus 2 tundi ja 33 minutit). Kohus leiab, et kohtuistungitel osalemise ja nende ettevalmistamise, sh tunnistajatele küsimuste koostamise ajakulu on põhjendatud kokku 5,5 tunni ulatuses. 24.09.2018 kliendiga nõupidamise ning dokumendi koostamise ajakulu, arvestades selle sisu ja pikkust on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses, kompromissile vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik märgitud ulatuses (30 minutit) ning kohtuistungi protokolli analüüs ja kohtukõne teeside koostamine 2 tunni ulatuses. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu suurus on praktikas tavapärane. Eeltoodut arvestades määrab kohus kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejatelt kostja II kasuks välja 1562 eurot (13 tundi x 120 eurot + 2 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja II taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.