2-19-611
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.02.2019. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-19-611
Tsiviilasi
hagi osaühingu S. vastu reaalservituudi lõpetamiseks nõusoleku saamise nõudes
Hagihind
191,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: osaühing S. (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja: juhatuse liige xxxxxxxxxxxx (e-post:) Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
Menetluse liik
xxxxxxxxxxx) kinnistu (nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks seatud teeservituudi lõpetamiseks ja selle kohta tehtud kande kustutamiseks kinnistusraamatust.
2 (5)
Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte 16.01.2019. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb TsMS 407 lg 1 ja 2 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hageja K. K. taotleb hagis, et kohus nõuaks osaühingult S. kui valitseva kinnisasja (kinnistu nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx) omanikult nõusolekut, et kustutada kinnistusraamatusse hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxx) seatud teeservituut. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kinnistule reaalservituudi seadmisest möödunud üle 10 aasta ja valitseva kinnistu omanik on sellest tulenevate õiguste teostamise vastu huvi kaotanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ja seega saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 177 lg 2 näeb ette, et kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. AÕS § 622 kohaselt on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib 3 (5)
asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja loeb tuvastatuks kostja kohustuse anda nõusolek hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxx) kostja kinnistu (nimetusega xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks seatud teeservituudi lõpetamiseks ja selle kohta tehtud kande kustutamiseks kinnistusraamatust. Käesolev kohtuotsus asendab kostja nõusolekuid, mille andmise kohustuse on kohus tuvastanud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtule teadaolevalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Seega on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 25 eurot ettenähtust enam. Hageja taotlusel on võimalik enamtasutud riigilõiv talle tagastada. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks riigilõivu summas 75 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulu summas 75 eurot hageja kasuks välja kostjalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
4 (5)
Kristiina Kask Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.