Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-3219
Tsiviilasi
Scandinavian Real Estate OÜ hagi XX, YY ja CC vastu rahalise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja Scandinavian Real Estate OÜ apellatsioonkaebus tsiviilasja hind apellatsiooni- 43 777,70 eurot menetluses XX, YY ja CC vastuapellatsioonkaebus – 0 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
-
nende Hageja (apellant/ vastustaja): Scandinavian Real Estate OÜ (registrikood 12473198, asukoht Välja 20, 10616 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja I (vastuapellant I/ vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja II (vastuapellant II/ vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja III (vastuapellant III/ vastustaja III): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate I-III lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma
Istungi toimumise aeg
22.01.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.05.2018 otsus.
2.Jätta Scandinavian Real Estate OÜ hagi XX, YY ja CC vastu rahalise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata.
Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Scandinavian Real Estate OÜ kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Scandinavian Real Estate OÜ (hageja) esitas 01.03.2017 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I), YY (kostja II) ja CC (kostja III) vastu rahalise kohustuse täitmiseks ja viivise saamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 06.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-12539 Tallinn RE OÜ hagi kostjate ja hageja vastu ning kohustas kostjaid ja hagejat tegema tahteavaldused, millega kostjad, hageja ja Tallinn RE OÜ lepivad kokku Wismari 45, Tallinn asuva kinnistu kaasomandi lõpetamises, mõtteliste osade üleandmises, korteriomandite moodustamises ja kinnistamisavalduse tegemises. Kohtuotsuse p-i 2.3 kohaselt annab hageja üle talle kuuluva kinnistu mõttelise osa sel viisil, et teised kaasomanikud saavad korteriomandite omanikeks vastavalt resolutsiooni p-des 2.2.1– 2.2.8 märgitule, tingimusel, et hagejale hüvitatakse kaasomandiosa kaotus järgmiste osasummadena: Tallinn RE OÜ hüvitab 12 474,70 eurot, kostja I hüvitab 9095,24 eurot, kostja II hüvitab 7791,07 eurot ja kostja III hüvitab 23 648,60 eurot. Kohtuotsuse p-i
2.4.kohaselt antakse hageja tahteavaldused tingimusel, et talle on makstud resolutsiooni p-i 2.3 alapunktides 2.3.1–2.3.4 märgitud hüvitised.
3.Tallinn RE OÜ on kinnitanud hagejale, et annab kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse ja tasub kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.3.1. nimetatud summa hagejale viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.Hageja ei olnud varasemalt esitanud nõuet kaasomandi lõpetamisel omandi kaotamise eest hüvitise väljamõistmiseks, mistõttu on tekkinud olukord, kus kohus on otsustanud kaasomandi jagamise, kuid hageja kasuks määratud hüvitist kostjad hagejale koheselt ei ole tasunud ning hagejal ei ole võimalik ka kohtuotsust pöörata sundkorras täitmisele.
5.Hageja palub välja mõista kostjatelt rahalise hüvitise ja viivise seadusjärgses määras väljamõistetavalt rahaliselt hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni järgnevalt: kostjalt I 9095,24 eurot; kostjalt II 7791,07 eurot ja kostjalt III 23 648,60 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostjad kohustuvad tasuma hagejale tsiviilasjas nr 2-15-12539 kaasomandi jagamisel kohtu poolt määratud hüvitise. Siiski ei saa kostjatelt hüvitisi välja mõista ning veel vähem sellelt viivist arvestada, ilma et hageja omalt poolt omandi üle annaks.
8.Kostjad esitasid taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks TsMS § 445 lg 1 alusel selliselt, et kostjad täidavad hüvitiste tasumise kohustuse hüvitiste hoiustamisega notari deposiitkontole ning kohtuotsust hüvitiste sissenõudmiseks ei saa pöörata täimisele enne, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) täidetud on kõik korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) §-s 6 sätestatud eeldused kaasomandi lõpetamiseks, notarile on esitatud kõik KrtS §-s 7 sätestatud kinnistamisavaldusele lisatavad dokumendid; 2) notar on koostanud ja kõik kaasomanikud ja piiratud ajaõiguste omanikud on allkirjastanud kinnisasja jagamise kokkuleppe ja kinnistamisavaldused, mis näeb ette vähemalt järgneva: korteriomandite moodustamise, kostjatele võimaluse koormata moodustatavad korteriomandid krediidiandja kasuks hüpoteegiga, kostjate poolt hüvitiste tasumise notari deposiitkontole tingimusega, et hüvitised makstakse deposiitkontolt välja hagejale peale korteriomandite moodustamise kinnistusraamatu kande jõustumist; 3) hüvitis muutub sissenõutavaks pärast seda, kui kostjad ei ole hüvitisi tasunud notari deposiitkontole kolme kuu jooksul pärast kõigi eelnimetatud tingimuste täitmist /saabumist. Samuti peavad pooled tegema kõik endast oleneva, sh vajadusel andma täiendavaid tahteavaldusi ning tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada korteriomandite moodustamine ja kostjate ning Tallinn RE OÜ kandmine korteriomanikena kinnistusraamatusse. Hagejal on kohustus tagada, et vajalikud tahteavaldused annaks ja toimingud teeks ka Tallinn RE OÜ ning et kaasomanik Tallinn RE OÜ kaasomandi osa koormavate piiratud asjaõiguste omanikud annavad nõusoleku korteriomandite moodustamiseks selliselt, et nimetatud piiratud asjaõigused ei hakka koormama kostjatele kuuluvaid korteriomandeid.
9.Kostjate arvates ei ole 06.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-12539 täidetav, sest see ei kätke piiratud asjaõiguste omajate tahteavaldusi ega taga hüvitist tasuvale kaasomanikule krediidi võtmise võimalust, Tallinn RE OÜ hüvitise tasumine ei allu kostjate kontrollile ning hageja tahteavaldust ei ole kohtuotsuses asendatud. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohtu 18.05.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus mõistis hageja kasuks välja rahalise hüvitised kostjalt I 9095,24 eurot, kostjalt II 7791,07 eurot ja kostjalt III 23 648,60 eurot, tingimusel ,kui hageja on samaaegselt täitnud tsiviilasjas nr 2-15-12539 06.10.2016 kohtuotsusest tulenevad kohustused või kostjad on sattunud kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitusse. Maakohus jättis hagi rahuldamata viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis rahuldamata kostjate taotlused otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peaksid enne maksma hüvitise hagejale tema kaasomandi osa kaotamise eest ja siis on asendatud hageja tahteavaldus oma kaasomandi osa üleandmiseks kostjatele vastavalt tsiviilasjas nr 2-15-12539 otsusele või peab kõigepealt olema asendatud hageja tahteavaldus oma kaasomandi osa üleandmiseks kostjatele, et kostjad saaksid moodustada korteriomandid, pärast mida kostjad oleksid kohustatud tasuma hagejale hüvitise tema kaasomandi osa kaotuse eest. Kuna hageja tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks loetakse antuks siis, kui hagejale on makstud kohtuotsuses nimetatud hüvitised, siis on kohtu arvates tegemist vastastikuste kohustustega, mistõttu kostjatel on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest. Kohtu hinnangul saab poolte vastastikuste kohustuste võimalik samaaegne täitmine toimuda selliselt, et niipea, kui kostjad tasuvad hagejale hüvitise, saavad nad kohe ka hagejalt tahteavaldused hageja omandiosa üle andmiseks neile.
12.Põhjusel, et tsiviilasjas 2-15-12539 on kaasomand lõpetatud viisil, et hageja annab oma kaasomandi osa teistele kaasomanikele, kes on kohustatud tasuma selle eest hüvitise, millised kohustused tulevad täita võimalikult samaaegselt, ning selleks, et hageja ise saaks nõuda tsiviilasjas nr 2-15-12539 otsuse täitmist, on vajalik, et käesoleva kohtuotsusega mõistetaks kostjatelt välja varem kindlaks määratud hüvitised hageja kasuks. Kuna kostjatel on aga ka õigus keelduda oma kohustuste täitmisest kuni hageja on täinud oma kohustused kaasomandi lõpetamiseks, siis tuleb hüvitiste väljamõistmine siduda VÕS § 110 lg 5 kohaselt hageja kohustuste täitmisega või kui kostjad on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse.
13.Kuna hageja hüvitise nõue kostjate vastu muutub sissenõutavaks alates kaasomanike kokkuleppe sõlmimisest kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks, mitte käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, siis ei ole hageja viivise nõue tõendatud ja hagi viivise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
14.Käesolevas kohtuotsuses ei ole põhjendatud määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korda kostjate poolt soovitud viisil, sest käesoleva vaidluse raames ei saa muuta ei tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud jõustunud otsust ega selle otsuse täitmise korda, mistõttu jääb taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
15.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ning ka rahaline hüvitis hagejale kaasomandi lõpetamise eest mõistetakse kostjatelt välja käesoleva kohtuotsuse alusel vaid seetõttu, et hageja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-15-12539 vastavat nõuet ning kostjatel on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest kuni hageja täidab oma kohustused vastavalt tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud otsusele, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
16.Hageja palub tühistada maakohtu otsus: 1) osas, milles maakohus seadis kostjatelt väljamõistetavate hüvitiste tingimuseks, et hageja on samaaegselt täitnud tsiviilasjas nr 2-15-12539 06.10.2016 kohtuotsusest tulenevad kohustused või kostjad on sattunud kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitusse; 2) osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata viivise väljamõistmiseks; 3) osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras vastavalt hagiavalduses toodule otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles kostjatelt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis.
17.Maakohus on rikkunud TsMS § 5 lg-t 1. Maakohus on teinud üllatusliku otsuse, mõistest kostjatelt hageja kasuks välja nõutud summad tingimuslikult. Hageja ei ole sellist tingimuslikku nõuet esitanud. Samuti ei ole kostjad esitanud nõuet, et juhul, kui kohus rahuldab hageja nõuded, tehtaks seda tingimuslikult.
18.Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Maakohus ei ole arutanud pooltega võimalust, et tõlgendab tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud otsust viisil, mille kohaselt ei olegi hageja tahteavaldused viidatud kohtuotsusega asendatud. Ka viidatud kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus selgelt põhistanud just tahteavalduste asendamist. Seega ei saanud hagejal tekkida kordagi kahtlust, et maakohus võiks tõlgendada tsiviilasjas nr 215-12539 tehtud otsust hageja seisukohtadest erinevalt. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud otsusega on hageja tahteavaldused asendatud. Kostjad ei ole eeltoodud hageja seisukohale vastu vaielnud.
19.Hageja eesmärgiks oli muuta oma nõue kostjate vastu täidetavaks, et välistada kostjate võimalus venitada kaasomandi lõpetamisega ja korteriomandite moodustamisega. Olukorras, kus kohus on mõistnud kostjatelt hageja kasuks välja hüvitised
tingimuslikult, on kostjatel endiselt võimalus ühepoolselt kontrollida korteriomandite moodustamist. Kohtuotsusest jääb ka arusaamatuks, milles peaks väljenduma kostjate võimalik vatsuvõtuviivitus olukorras, kus hageja tahteavaldus on juba tehtud. Tsiviilasjas nr 2-15-12539 kohtuotsuse tegemisest möödub peagi juba kaks aastat. Kohus oleks saanud kostjatepoolset venitamist vältida, selgitades eelmenetluses selgelt ja arusaadavalt, kuidas tuleks tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud kohtuotsust tõlgendada.
20.Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 5. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioon ei ole täidetav ka põhjusel, et sellest ei nähtu, milliseid konkreetseid hageja kohustusi on kohus silmas pidanud, mida hageja peaks tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud kohtuotsusest tulenevalt täitma.
21.Tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud kohtuotsusega on hageja tahteavaldused juba asendatud. Seega kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Isegi, kui asuda seisukohale, et kaasomanike kokkulepet ei ole veel sõlmitud, juhib hageja tähelepanu, et ta on soovinud viiviste väljamõistmist kuni hüvitise täieliku tasumiseni kostjate poolt (TsMS § 367). Vastava taotluse on hageja ka esitanud ning maakohus ei ole põhjendanud, miks on viivisenõue jäetud täielikult rahuldamata.
22.Maakohus jättis eeltoodust tulenevalt ka ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus on väljunud otsuse tegemisel hageja nõude piiridest, kuid on rahuldanud hageja esitatud nõude siiski täies ulatuses (mõistes kostjatelt hüvitised välja), on menetluskulude jaotus ebaõige. Kostjate vastuapellatsioonkaebus
23.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostjate taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Alternatiivselt paluvad kostjad täiendada maakohtu otsuse resolutiivosa või motiveerivat osa avaldusega, milles on sedastatud: kostjatel on õigus täita tsiviilasjas nr 2-15-12539 määratud hüvitiste tasumise kohustus hüvitiste hoiustamisega notari deposiitkontol. Hüvitised tuleb hoiustada hiljemalt kaasomandi lõpetamise notariaalse tehingu allkirjastamise hetkeks. Hüvitisi hoiustaval notaril on kohustus hüvitised välja maksta hagejale korteriomandite kinnistamise kandeotsuse jõustumisel. Kostjad paluvad jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Kostjad on läbi kogu menetluse esitanud põhjendusi, miks peaks hüvitiste tasumine toimuma läbi notari deposiitkonto. Lisaks ootab notaribüroos hageja allkirja juba alates veebruarist Wismari 45 kaasomandi jagamise leping. Kostja I on oma hüvitise summa notari deposiitkontole juba kandnud ning Coop pank soovib laenulepingu alusel kostjate II ja III hüvitised tasuda kaasomandi jagamise tehingu allkirjastamise päeval. Hageja on keeldunud kaasomandi jagamise ja korteriomandite seadmise lepingu allkirjastamisest kahel põhjusel: hageja on nõudnud käesoleva tsiviilasja menetluskulude kandmist kostjate poolt ning hüvitiste tasumist lepingu allkirjastamisel, kuid enne korteriomandite kinnistamist ja omandikaotust. Just viimase osas oleks vaja kohtu abi ja seisukohta, et saaks kaasomandi jagamise lõpule viia.
25.Kohtuotsuses tuleks vähemalt märkida, et vastuapellantidel on õigus täita hüvitiste tasumine notari deposiitkontole tingimusega, et hüvitised makstakse notari poolt hagejale välja koheselt korteriomandite kinnistamisel, millega ühtlasi kaasneb hageja omandikaotus.
26.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Kostjad on kogu menetluse vältel pakkunud hagejale võimalust tulla tema soovitule vastu ja muuta hüvitised täitemenetluses sissenõutavaks, kehtestades täitmise korra kompromissiga. Samuti on kostjad teinud kõik selleks, et oleksid loodud eeldused hageja poolt omandi loovutamiseks ja korteriomandite kinnistamiseks (kohaliku omavalitsuse kinnituste
hankimine plaanidel ja asjatundja arvamuse hankimine). Samuti alustasid kostjad juba enne tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud otsuse jõustumist krediidi taotlemist hüvitiste tasumiseks. Kostjad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastustaja seisukoht
27.Kostjad paluvad jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
28.Hageja palub jätta kostjate vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. TsMS § 657 lg 3 järgi kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse.
30.Hageja palub välja mõista kostjatelt rahalise hüvitise, mis on kindlaks määratud Harju Maakohtu 06.10.2016 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-15-12539. Nimetatud otsusega kohustati kaasomanikke tegema tahteavaldused kaasomandi lõpetamiseks, mõtteliste osade üleandmiseks, korteriomandite moodustamiseks ja kinnistamisavalduste tegemiseks. 06.10.2016 kohtuotsuse kohaselt kaasomand hageja suhtes lõpeb sel viisil, et ta annab üle talle kuuluva kinnistu mõttelise osa teistele kaasomanikele, kes maksavad talle selle eest hüvitist. Otsuse resolutsiooni p-i 2.4. kohaselt antakse hageja tahteavaldused tingimusel, et talle on makstud resolutsiooni p-i 2.3 alapunktides 2.3.1–2.3.4 märgitud hüvitised. Kostjad ei ole hüvitisi tasunud, mistõttu hageja leiab, et hüvitiste summad tuleb kostjatelt välja mõista, mis on käesoleva hagi esemeks.
31.Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). VÕS § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust või seadusest tulenevast alusest.
32.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjatelt kohustuse täitmist kohtuotsuse alusel. Sellist alust seadus ette ei näe. Jõustunud kohtuotsuse puhul saab nõuda üksnes otsuse täitmist. 06.10.2016 otsusega ei ole teistelt kaasomanikelt hageja kasuks hüvitisi välja mõistetud, kuna hageja ei esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks ja omandi kaotuse eest hüvitise saamiseks. Vaatamata jõustunud kohtuotsusele, on kaasomand poolt vahel seni lõpetamata, see tähendab hageja on endiselt vaidlusaluse kinnistu 3817472/2048000 mõttelise osa omanik ja saab teostada oma kaasomaniku õigusi.
33.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Selle sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv.
34.Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 5 lg-t 1, mille kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole esitanud sellist tingimuslikku nõuet, nagu maakohus rahuldas.
35.Samuti nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioon ei ole täidetav, kuna sellest ei nähtu, milliseid konkreetseid hageja kohustusi on kohus silmas pidanud, mida hageja peaks tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud kohtuotsusest tulenevalt täitma. Tsiviilasjas nr 2-15-12539 tehtud kohtuotsusega on hageja tahteavaldused juba asendatud.
36.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus muudab käesoleva määrusega maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, juhindub kolleegium menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
37.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
38.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.