Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

kokkuleppele oli esindusõigus hagejal I. Hagejale II kuulus korteriomand asukohaga Tuulemaa 10-23, Tallinn. Hagejad olid korteriühistu liikmed. 12.10.2016 toimus korteriühistu üldkoosolek. Üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1) korteriühistu tegeva juhatuse koosseisu volituste kinnitamine registri jaoks (V, A, I, L, N); 2) initsatiivgrupi ebaseadusliku tegevuse teave, mille tulemuseks on korteriühistu ettenägematud kulusd, planeeritud avariiremondi takistused, laim, ebamäärasuste külvamine, elanike lahkhelid, laimu levitamine ühistu liikmelt jt; 3) ühistu põhikirja muutmine. Hageja I koosolekul ei osalenud, kuna ta ei saanud koosoleku toimumisest õigeaegselt teada. Hageja I sai 12.10.2016 otsustest teada hiljem registriosakonnast saadud üldkoosoleku protokollist ja selle lisadest. Hageja II võttis osa vaidlustatud üldkoosolekust ning tal lubati suuliselt ette kanda oma eriarvamus (kirjalikku eriarvamust keelduti vastu võtmast). Koosoleku kokkukutsumise teade postitati e-kirjaga 05.10.2016 kell 23.39. Põhikirja p 6.4. kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette ja teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodades. Teates peab olema näidatud üldkoosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Tavaliseks edastamiseks ei saanud lugeda kell 23.39 saatmist. Kuna teadet sai lugeda alles 06.10.2016, siis ei olnud koosoleku toimumise aeg kooskõlas põhikirjaga. Teateid trepikodades väljas ei olnud, ka mitte 05.10.2016 õhtul. Koosoleku kokkukutsumise teates oli päevakord nii segaselt ja arusaamatult kirjas või osaliselt ei olnud koosolekul arutatud küsimusi päevakorras näidatud, et hagejatel oli võimatu aru saada, mida üldse koosolekul arutama hakatakse või mille poolt hääletatakse. Üldkoosoleku kutsusid kokku ennast juhatuse liikmeteks nimetanud V, A, I, L, N. Koosoleku kokku kutsunud isikutel puudus õiguslik alus juhatuse liikmena tegutsemiseks. 29.08.2016 toimus kostja liimete (kordus)üldkoosolek. Sellel koosolekul kutsuti juhatusest tagasi (selguse huvides) registrikaardil juhatuse liikmetena kirjas olevad isikud N, V, L, A ja I (kuigi nende volitused olid tegelikult juba lõppenud). Samal koosolekul valiti kostjale uus juhatus, kelleks oli Z, X, K, H ja J. Üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuivõrd üldkoosolekul puudus põhikirjas ettenähtud kvoorum. Seega ei saanud üldkoosolek otsuseid vastu võtta. Põhikirja kohaselt oli tarvilikuks kvooruminõudeks vähemalt 21 korteriomaniku osavõtt koosolekust. Protokollis oli kirjas, et koosolekust võttis osa 29 korteriomanikku. 12 häält olid tühised. Seega puudus koosolekul nõutav kvoorum (29-12=17). Tagantjärgi heakskiit otsustele ei saanud muuta üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks. Kostja vastuväited

Hagejate väide, et juhatuse liikmete volitused olid juba enne 29.08.2016 lõppenud, oli vale, sest juhatuse liikmete volitusi pikendati üldkoosolekul (vt näiteks 27.03.2015). Maakohtu määrus

otsuse p 1, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatusse V, A, I, L ja N, otsuse p 2, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatuse esimeheks N, otsuse p 3, mille kohaselt valiti revisjonikomisjoni liikmeteks O, B, P, otsuse p 4, millega kinnitati 12.10.2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud puudutatud isiku põhikiri,

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, siis ei olnud käesolevas asjas enam võimalik hagiga hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Kohtuasjas nr 2-18-17922 jõustunud kohtumäärus hõlmas käesolevas tsiviilasjas vaidlustatava 12.10.20216 üldkoosoleku otsuseid, st vaidlustatavad otsused olid kinnitatud 28.09.2018 üldkoosoleku protokolliga, mis tulenevalt kohtuasjas nr 2-18-17922 tehtud lahendist, ei olnud tühised ega kehtetud. Hagejate määruskaebus

läbivaatamata jätmise alusena. Selline kohtu käitumine oli lubamatu ning vastuolus TsMS sätetega ja ausa kohtupidamisega. Kohtu seisukoht, et hagejatel ei saanud olla enam õigustatud huvi vaidlustaud koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, oli ebaõige. Hagejatel oli jätkuvalt õigustatud huvi asja lahendamiseks. Kaebajad soovisid õigusselgust. Korteriomanikel oli õigus olla kindel selles, et koosolekute otsused võetakse vastu seaduslikult. Kaebajatel oli tarvilik teada, kas vaidlustatud koosolekul juhatusse kinnitatud isikud said juhatusse seaduslikult. Eeltoodust võis sõltuda kahjunõuete esitamine. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

Maakohus lähtus hagi läbivaatamata jätmisel asjaolust, et hagejate lepinguline esindaja avaldas 20.01.2021 kohtuistungil, et juhul, kui kohtuasjas nr 2-18-17922 vaidlustatud 28.09.2018 üldkoosoleku otsused jäävad kehtivaks, siis tegelikkuses ei ole käesolevas asjas midagi arutada. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagejate sellise avalduse esitamise osas hagejate tegeliku tahte välja selgitamata. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hagejad avaldasid selle selgituse järgselt järgmist: „Seetõttu hagejad nõustuvad menetluse peatamise taotlusega“. Seega ei pruukinud hagejate tahe seisneda hagi mitte menetlemises. Kohus oleks pidanud enne hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel välja selgitama, mis oli hagejate avaldatu eesmärk, kas hagejate poolt istungil avaldatut sai käsitleda haginõude osalise või täieliku tagasivõtmisena või hagist osalise või täieliku loobumisena. Kohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, kuidas 12.10.2016 üldkoosoleku päevakorra p 2 kattus 28.09.2018 üldkoosoleku punktidega. Praegusel juhul nähtub, et kohus ei täitnud piisavalt eelmenetluse ülesandeid (TsMS§ § 392 lg 1 p-d 1-4). Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus olulisel määral selgitamiskohustust ning jättis eelmenetluses olulised asjaolud välja selgitamata. Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse menetluse jätkamiseks. Sellises olukorras puudub vajadus hinnata hagejate vastuväiteid menetluskulude jaotusele. Ringkonnakohus selgitas 03.07.2019 maakohtule asja lahendamise võimalikkust hagita menetluses. Menetluse jätkamisel saab maakohus otsustada menetluse liigi osas.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.