RY ja VR avaldus Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriomanike 28. septembri 2018 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 8. detsembri 2020 määrus
Kaebuse esitajad ja liik
RY ja VR määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad (määruskaebuse esitajad): RY ja VR, ühine lepinguline esindaja Sulev Mander Puudutatud isik I (vastustaja määruskaebemenetluses): Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudtatud isikud II–IX: VM, AH, IJ, AP, NB, JL, IC (T) ja MB
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada puudtatud isikute VM, AH, IJ, AP, NB, JL, ICi (T) ja MB
23.märtsi 2021 taotlus ning võtta tsiviilasja toimikusse sama kuupäeva menetlusdokumendile lisatud 2. oktoobri 2020 üldkoosoleku kutse ja protokoll. Samuti võtta toimikusse puudtatud isiku Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu
Harju Maakohtu 8. detsembri 2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta ja täiendada selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktidele 9–11 koos nende alapunktidega.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldajate kanda.
5.Rahuldada puudutatud isiku Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning määrata tema põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 936 eurot. Mõista Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu kasuks avaldajalt RY-lt välja 468 eurot ja avaldajalt VR-lt 468 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldajad esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse
tegemisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. AVALDAJATE NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.RY (avaldaja I) ja VR (avaldaja II, koos: avaldajad) esitasid 27. novembril 2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (puudutatud isik I, edaspidi: korteriühistu) vastu samal aadressil asuva elamu korteriomanike 28. septembri 2018 üldkoosoleku (edaspidi: vaidlusalune koosolek) otsuste vaidlustamiseks.
1.1.Avaldajad märkisid, et nad vaidlustavad vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused järgmises sõnastuses ja ulatuses (edaspidi: vaidlusalused otsused või vastavalt otsus 1 jne): 1) Juhatuse valimine: Otsus, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatusse VM, AH, IJ, AP ja NB. Protokolli kohaselt hääletas poolt 28 liiget, vastu oli 1 liige ja erapooletu oli 1 liige. 2) Juhatuse esimehe valimine: Otsus, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatuse esimeheks NB. Otsuse poolt hääletas 29 liiget, vastu oli 1 liige ja erapooletuid hääli ei olnud. 3) Revisjonikomisjoni valimine: Otsus, mille kohaselt valiti puudutatud isiku revisjonikomisjoni liikmeteks JL, IT, MB. Otsuse poolt hääletas 29 liiget, vastu oli 1 liige, erapooletuid hääli ei olnud. 4) 12. 10. 2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud Tallinn, Tuulemaa 10 korteriühistu põhikirja redaktsiooni kinnitamine: Otsus, millega kinnitati 12. 10. 2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud puudutatud isiku põhikiri. Otsuse poolt hääletas 29 liiget, vastu oli 1 liige ja erapooletuid hääli ei olnud.
1.2.Vaidlusaluste otsuste puudustena väitsid avaldajad kokkuvõtvalt järgmist: (a) päevakord oli ebaselge – päevakorra järgi sooviti valida juhatus, aga korteriühistul oli sel ajal juhatus, st tuluks kas olemasolev juhatus enne tagasi kutsuda või otsustada senise juhatuse volituste pikendamine; (b) põhikirja ei saanud kinnitada – selle uut redaktsiooni korteriomanikele ei saadetud ega tehtud kättesaadavaks varem või koosolekul, samuti ei nähtu koosoleku teatest, milliseid põhikirja punkte on kavas muuta, mis omakorda haakub väitega (a); (c) koosolekul osalema õigustatud korteriomanikud olid korrektselt määratlemata: (c.1) juhatus ei määranud koosolekul osalema õigustatud korteriomanikke kindlaks vaidlusaluse koosoleku päeval, st ei küsinud ega võtnud nimekirja koostamisel aluseks kinnistusraamatu andmeid, mille tulemusel ei saa kontrollida, kas osalenud korteriomanikele kuulus üle poole kaasomandi osadest; (c.2) nii toimides soovis juhatus manipuleerida hääleõiguslike korteriomanike arvu; (d) avaldajate suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda sellega, et neile ei saadetud koosoleku kutset ega dokumente e-postiga, kuigi e-posti aadressid olid korteriühistule teada; 2 (18)
(e) puudus kvoorum – koosolekul osales ainult 12 korteriomanikku 40-st, mitte aga protokollis märgitud 31, sest ülejäänud osalenuks märgitud korteriomanike puhul: (e.1) osa lahkus kohe pärast registreerimist; (e.2) koosoleku juhatajal oli põhikirjaga lubatust rohkem volikirju; (e.3) volikirju anti ja ühiste omanike kokkuleppeid vormistati tagantjärele; (e.4) volikirjad ei olnud vormistatud kooskõlas põhikirjaga; (e.5) mõne volikirja sõnastus ei võimaldanud hääletada; (e.6) volitati ja koosolekust osavõtjatena märgiti isikuid, kes ei ole ühistu liikmed; (e.7) kaas- või ühisomandis korteriomandite osas puudusid omanike kokkulepped; (f) koosoleku läbiviimisel esines mitmeid rikkumisi: (f.1) juhatus mõjutas koosolekul osalejaid hääletama juhatuse tahte poolt, mh turvameeste kohalolekuga; (f.2) avaldaja II eemaldati koosolekult enne hääletamist; (f.3) koosolek toimus ja selle dokumendid vormistati vene keeles; (f.4) sõna anti võõrale inimesele, millega rikuti mh päevakorda.
1.3.Neil põhjustel nõudsid avaldajad esimese võimalusena vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist ja teise võimalusena nende kehtetuks tunnistamist.
1.4.Tühisuse alusena käsitlesid avaldajad eelkõige väiteid (a)–(d), samuti võivad nende hinnangul tühisusele viidata seoses väidetega (f.1) ja (f.2) esile toodud asjaolud.
1.5.Otsuste kehtetuks tunnistamise peamise alusena tuginevad avaldajad kvoorumi puudumisele ehk väitele (e), lisaks osundasid nad otsuste vastuvõtmise võimalikele puudustele väidetega (f.3) ja (f.4).
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, tema peamised vastuväited on järgmised: -
-
-
vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, päevakord on selge ja arusaadav ning kõigile korteriomanikele pandi kutse ja muud dokumendid (sh põhikiri) tähtaegselt postkasti; e-kirja ei pidanud korteriühistu juhatus avaldajatele saatma, sest avaldajad ei ole ühistule oma e-posti aadresse teatanud; vaidlusalusel koosolekul osales ise või esindaja vahendusel 31 korteriomanikku, selleks esitati ühistule kohased volikirjad ja ühis-või kaasomanike kokkulepped; koosoleku juhataja NB esindas kolme korteriomanikku (korterid nr 5, 29 ja 36), mis on kooskõlas põhikirjaga; avaldaja II lahkus ise koosolekult pärast seda, kui oli koosolekut korduvalt häirinud ja tal paluti lahkuda.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis avalduse 8. detsembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et korteriühistu hallatavas elamus on 40 korteriomandit, vaidlusalusel koosolekul võeti vastu eespool p-s 1.1 märgitud otsused 1 – 4 samas kajastatud hääletamistulemustega.
3.2.1.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike 3 (18)
kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
3.2.2.TsÜS § 38 lg 1 esimene lause sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
3.2.3.KrtS § 20 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et sama seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks viidatud seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-des 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lg-s 31 ja lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 sätestatut. Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
3.3.Vaidlusaluse koosoleku protokolli ning sellele lisatud osalejate nimekirja ja volikirjade alusel tuvastas maakohus, et koosoleku algul osales 31 korteriomanikku ja peale avaldaja II lahkumist jäi osalema 30 korteriomanikku. Seega on KrtS § 20 lg-te 1 ja 2 nõuded täidetud ning koosolek oli otsustusvõimeline. Koosoleku läbiviimine ja vastuvõetud otsused on protokollitud, protokoll nõutavas vormis vormistatud ja allkirjastatud ning protokollile on lisatud kõik nõutavad lisad. Maakohus ei nõustunud avaldajate väidetega esindatuse puuduste kohta.
3.3.1.TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. KrtS § 22 lg 5 näeb esindaja esindusõiguse olemasolu tõendamiseks ette esindusõiguse kirjaliku dokumendiga tõendamise nõude.
3.3.2.Tõendamata on avaldajate väited, et volikirjade puudused tingisid üldkoosoleku kvoorumi puudumise. Avaldajad ei esitanud volikirjade tõlkeid ja võõrkeelsed tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Eestikeelsetest tõenditest puudusi ei nähtu. IP (krt 18) volikiri saadeti e-kirjaga digitaalselt allkirjastatuna ja on kehtiv. RI (krt 21), VS (krt 6), IP (krt 27), IT (krt 31) ja KL (krt 40, kes võttis koosolekust ka isiklikult osa) volikirjad on kirjalikud ja seega kehtivad. Osalejate nimekirja ja volikirjadega on tõendatud, et NB esindas IG (krt 5), KR (krt 29) IV (krt 36). Seega ei ületa NB volitatud korteriomanike arv põhikirja p-s 6.6 ette nähtud kolme esindatava piirmära.
3.3.3.Põhikirja kehtiv redaktsioon võeti vastu 12. oktoobri 2016 üldkoosolekul ja selle p 3.1 alapunkt 2 näeb mh ette, et esindajaks saab olla vaid ühistu liige. Samal ajal kehtinud korteriühistuseaduse § 101 sätestas, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Järelikult oli põhikirja p 3.1 alapunkt 2 vastuolus seadusega osas, mis sätestas esindajana ainult korteriühistu liikme. KrtS § 22 lg 5 ei näe samuti ette võimalust piirata esindaja valikut ainult korteriühistu liikmetega, st põhikirja p 3.1 alapunkt 2 ei muutunud KrtS jõustumisega kehtivaks. Kokkuvõttes ei ole seaduslikku alust piirata korteriomaniku õigust esindaja valikul.
3.3.4.Põhikirja p 6.6 loetleb täiendavad vorminõudeid (volikiri peab olema kirjutatud omakäeliselt, sinise pastapliiatsiga kirjatähtedega ja sisaldama samas loetletud andmeid). Põhjendatud pole avaldajate arusaam, et nende tingimuste järgimata jätmine tõi kaasa volikirja andnud korteriomanike mitteesindatuse ja sellest tulenevalt nii koosoleku läbiviimiseks kui 4 (18)
otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi puudumise. Volikirjade võimalik vastuolu põhikirja p-ga 6.6, ei tähenda volituse puudumist, sest seda ei näe tagajärjena ette seadus ega põhikiri.
3.3.5.KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Käesoleval juhul on eelmistes alapunktides 3.3.3 ja 3.3.4 märgitud põhikirja tingimused vastuolus seadusega, mistõttu jäävad need kohaldamata.
3.3.6.Korteriomandi ühised omanikud ei pea vaatamata KrtS § 15 lg-le 1 osalema koosolekul ühiselt, sest asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 4 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Korteriomandite ühis- ja kaasomanike kokkuleppeid tuleb käsitleda volitusena esindada neid üldkoosolekul. Maakohus tuvastas kinnistusraamatu väljatrüki ja krt-te 9, 10, 22, 25, 30, 37 ja 39 omanike kokkulepete põhjal, et esindamiseks vajalikud kokkulepped on olemas.
3.3.7.Vaidlusalusel koosolekul oli esindatud 31 korteriomanikku, mistõttu ei muutnud avaldaja II koosolekult lahkumine koosolekut otsustusvõimetuks, sest vajalik kvoorum säilis.
3.4.Maakohtu hinnangul ei rikkunud korteriühistu koosoleku kokkukutsumise korda.
3.4.1.KrtS § 20 lg 4 kohaselt tuleb korteriomanikule üldkoosoleku teade ja koosoleku dokumendid edastada e-posti teel juhul, kui korteriomanik on korteriühistule oma elektronposti aadressi teatanud. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et seadusandja on korteriühistu kohustuse sidunud korteriomaniku tahtega saada teavitusi e-posti teel ja tema tahte väljenduseks on korteriühistule e-posti aadressi teatamine. KrtS § 20 lg 4 ei näe ette korteriühistu kohustust materjale edastada e-posti teel olukorras, kus korteriühistule on saanud teatavaks korteriomaniku e-posti aadress, vaid korteriomanik peab olema korteriühistule oma aadressi e-posti saatmiseks teatanud. Teatamine on tegu ja tahte avaldamine saada materjale e-posti aadressile.
3.4.2.Tunnistajate JL ja RJ (D) ütlustega on maakohtu hinnangul tõendatud korteriühistu vastuväited, et juhatusel oli nimekiri korteriomanike e-posti aadressidest, kes olid ühistule teatanud oma e-posti aadressi ja sellega avaldanud tahet saada ühistult teavitusi ja materjale e-posti teel. Avaldajad ega nende e-posti aadressid selles nimekirjas ei sisaldunud. Seega ei saa lugeda, et nad oleksid avaldanud tahet saada materjale e-posti teel. Tunnistaja RJ ütlustega on tõendatud, et avaldajatele pandi teade üldkoosoleku toimumisest koos 2016. aastal vastu võetud põhikirja tekstiga ja varasema põhikirja kavandatud muudatustega paberkandjal postkastidesse.
3.4.3.Koosoleku kutsega on tõendatud, et päevakorras oli 12. oktoobri 2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud põhikirja kinnitamine. Märkusena oli kutsel selgitatud põhjus, et avaldajad olid 12. oktoobri 2016 otsused vaidlustanud. Järelikult ei muudetud vaidlusalusel koosolekul 12. oktoobril 2016 vastu võetud põhikirja, mis oli kõigile korteriomanikele, sh avaldajatele, varasemast ajast teada. Avaldajad on 12. oktoobril 2016 vastu võetud põhikirja vaidlustanud Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-17-500, mistõttu pidid nad olema põhikirja redaktsioonist teadlikud. Seega ei rikutud koosoleku kokku kutsumisel KrtS § 20 lg 3 nõudeid.
3.5.Põhjendatud ei ole avaldajate väide, et senine juhatus oleks tulnud esmalt tagasi kutsuda ja seejärel valida uus juhatus. Selle asemel uue juhatuse valmimine ei muuda koosoleku otsust tühiseks ega anna alust tunnistada seda kehtetuks. Samuti ei riku juhatuse liikmete valimine ilma eelneva tagasikutsumise protseduurita avaldajate õigusi.
3.6.Kokkuvõttes leidis maakohus, et vaidlusalused otsused ei ole kehtetud, sest puuduvad KrtS § 29 sätestatud kehtetuks tunnistamise alused. Häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi otsuse tühisuse alus, vaid kehtetuks tunnistamise nõude alus. Järelikult tuleb avaldus jätta täies ulatuses rahuldamata. 5 (18)
3.7.Menetluskulude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda jätmist põhjendas maakohus sellega, et lahend tehti avaldajate huvides ja nende kahjuks. Korteriühistu menetluskulu on tasu õigusabiteenuse eest 13 t ulatuses tunnitasu määraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks – kokku 1872 eurot. See kulu on põhjendatud ja vajalik ning tuleb avaldajatelt välja mõista TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades ehk kummaltki 936 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUSE KÄIK
4.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja avalduse rahuldada või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Teise võimalusena taotlevad avaldajad menetluskulude jaotuse muutmist.
4.1.Avaldajad järgivad suures osas samu väiteid, millega nad kohtusse pöördusid. Vaidlustatud määrus on avaldajate hinnangul vastuoluline, ebapiisavalt põhjendatud ja üllatuslik. Maakohus rajas lahendi praktiliselt ainult tunnistajate ütlustele, aga need polnud õiged. Avaldajate väited jäid tähelepanuta ja määruses puuduvad nendega mittenõustumise põhjendused. Maakohus ei rakendanud asja läbivaatamisel hagita menetluses nõutavat uurimisprintsiipi.
vaidlusaluse otsusega 4 kinnitatud põhikirja avaldajatele enne koosolekut kättesaadavaks ei tehtud, sh ei saadetud seda e-kirjaga, kuigi korteriühistule on avaldajate e-posti aadressid teada ja neid on varem ka suhtlemiseks kasutatud; korteriühistu ei määranud korrektselt kindlaks koosoleku osalema õigustatud korteriomanikke, sh ei lähtunud kinnistusraamatu andmetest ega järginud esindajatele seatud piiranguid (volikirjade vormistamine, võõrkeelsus, osaline piiratus ja ühises omandis olevate korteriomandite puhul ühise esinduse või kokkuleppe puudumine); avaldaja II sunniti koosolekult lahkuma, samuti lahkusid krt 32 ja 40 omanikud; avaldajad soovisid neid väiteid tõendada vaidlusaluse koosoleku videosalvestisega, mille korteriühistult väljanõudmise taotluse jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata; koosoleku päevakord ei olnud selge, eelkõige oli arusaamatu, kas senine juhatus kutsutakse tagasi, valitakse uus ja kas valimised toimuvad üksikute kandidaatide või kogu juhatuse koosseisu kohta; koosoleku dokumentide tõlgete osas käitus maakohus vastuoluliselt: ta arvas kvoorumi hulka ka need korteriomanikud, kelle esindatuse kohta oli esitatud võõrkeelseid dokumente, aga keeldus samas kontrollimast avaldajate väiteid samade dokumentide põhjal; kui mitte nõustuda avaldajate väidetega, et osa volikirju oli vormipuudustega ega vastanud põhikirja p-le 6.6, siis poleks üldse saanud põhikirja alusel koosolekut kokku kutsuda ega otsuseid vastu võtta, sest põhikirja ptk 6 on arusaamatu ja eksitav; maakohus jättis tähelepanuta avaldajate väite, et KrtS § 21 lg 3 järgi on otsuse vastuvõtmiseks vajalik enam kui pool korteriomanike häältest, st vähemalt 21 häält – see tingimus ei ole vaidlusaluste otsuste puhul täidetud, sest mitmed korteriomandid ei olnud koosolekul kohaselt esindatud või ei saanud nende häältega arvestada.
4.3.Korterite (2) – (40) kaupa toovad avaldajad esile seisukohad vaidlusalusel koosolekul osalemise või selle tuvastamise takistuste kohta järgmiselt: (2) (5)
ainuomanik AH oli isiklikult kohal; ainuomaniku IG volikiri võõrkeelne ja on loetamatu, juba algselt puudus originaal, vaid see saadeti e-postiga pdf-formaadis ja peale väljatrükki tehti juurdekirjutusi, mistõttu ei 6 (18)
saa kontrollida vastavust põhikirja p-le 6.6; esindaja on NB, kelle esindatavate arv ületas põhikirjaga ette nähtud piirmäära – korteriomand oli koosolekul esindamata; (6) ainuomaniku VS volikiri ei vasta põhikirja p-le 6.6 – korteriomand oli koosolekul esindamata; (8) ainuomaniku NP volikiri on võõrkeelne ja volitatu (tütar) ei ole ühistu liige, mis on vastuolus põhikirja p 3.1 alapunktiga 2 – korteriomand oli koosolekul esindamata; (9) ühisomanike VL ja JL kokkulepe puudub, kuigi VL on volitanud teist ühisomanikku teda esindama; lisaks on volikiri võõrkeelne – korteriomand oli koosolekul esindamata; (10) osalejate nimekirja märgitud ühis- või kaasomanikest IU, KM ja LU osales koosoleku vaid üks, aga allkirja järgi ei saa kindlaks teha, kes neist; kinnistusraamatu andmetel olid kaasomanikud IU ja KM, kelle kokkulepe ühe esindaja määramiseks puudub – korteriomand oli koosolekul esindamata; (12) ainuomanik TG oli isiklikult kohal; (13) ainuomanik VP oli isiklikult kohal; (14) ainuomanik PK oli isiklikult kohal; (16) ainuomaniku MM volikiri oli võõrkeelne ja esindaja (tütar) pole ühistu liige – korteriomand oli koosolekul esindamata; (17) ainuomanik NB oli isiklikult kohal; (18) ainuomaniku IP digitaalne volikiri on allkirjastamata ega vasta põhikirja nõuetele ja sellele on tehtud juurdekirjutusi; esindajaks on AP, kes ei ole ühistu liige – korteriomand oli koosolekul esindamata; (20) ainuomanik VB oli isiklikult kohal; (21) ühisomanikud avaldaja I ja RY pole kokku leppinud, kes neist on ühistu liige – korteriomand oli koosolekul esindamata; (22) ainuomaniku RD nimi on märgitud ekslikult, aga ta osales isiklikult; (23) ainuomanik avaldaja II osales koosoleku algul isiklikult, st temaga saab algse kvoorumi hindamisel arvestada, aga ta sunniti lahkuma enne hääletamist, mistõttu otsuste vastuvõtmise kvoorumi osas jällegi ei saa teda arvesse võtta; (25) ühisomandikest VC ja IC osales koosolekul IC, kes oli nimekirjas ekslikult märgitud ainuomanikuna; ühisomanike kokkulepe puudub – korteriomand oli koosolekul esindamata; (26) ainuomanik VS oli isiklikult kohal; (27) ainuomaniku IP volikiri on vastuolus põhikirjaga, sh puudub volitatava allkiri ja viide, millisel üldkoosolekul esindamiseks volikiri anti; esindaja MB, on krt 37 üks ühisomandikest; kuna ühisomanikud saavad õigusi teostada vaid ühiselt, siis saavad nad olla ka esindajad vaid ühiselt; osalejate nimekirja allkirja järgi osales esindajana siiski keegi AP – korteriomand oli koosolekul esindamata; (28) ainuomaniku NK volikiri on vastuolus põhikirjaga, sh puudub volitatava isikukood ja allkiri; esindajaks on AK, kes ei ole ühistu liige – korteriomand oli koosolekul esindamata; (29) ainuomaniku KR võõrkeelse volikirja originaali pole olemas olnud, volikirjale on tehtud hiljem juurdekirjutusi; esindaja NB esindatavate arv ületas põhikirjas ettenähtud piirmäära – korteriomand oli koosolekul esindamata; (30) ühisomanikest AI ja OI osales koosolekul vaid üks, aga allkirja järgi ei saa kindlaks teha, kumb neist; puudub ühisomanike kokkulepe – korteriomand oli koosolekul esindamata;
7 (18)
(31) ainuomaniku IT volikiri on vastuolus põhikirjaga; esindajaks on märgitud RJ, aga isikukoodi kaudu on võimalik tuvastada, et tegemist on krt 22 omaniku RD-ga – korteriomand oli koosolekul pigem esindamata; (32) ainuomanik OA viibis isiklikult koosolekul alguse juures, aga hiljem lahkus, st hääletamisel temaga arvestada ei saanud; (33) ainuomaniku AMi võõrkeelsel volikirjal oli algselt märgitud esindaja NB, kuid seejärel krt 35 omanik IJ; volikirja järgi on NB esindus maha tõmmatud, aga osalejate nimekirja allkirjade järgi esindasid AM siiski mõlemad esindajad; parandused volikirjal on õiendamata, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kes need tegi; esindaja NB puhul on ületatud põhikirjaga ette nähtud esindatavate piirmäär; volikirja tekst on arusaamatu ja volitus on antud esindamiseks ainult ühes päevakorrapunktis – korteriomand oli koosolekul esindamata; (34) ainuomanik FS oli isiklikult kohal; (35) ainuomanik IJ oli isiklikult kohal; (36) ainuomaniku IV volikirja originaal koosolekul puudus, sest see saadeti e-postiga fotona, millele tehti juurdekirjutusi; esindaja NB esindatavate arv ületas põhikirjas ettenähtud piirmäära – korteriomand oli koosolekul esindamata; (37) ühisomanikest MB ja AK osales koosolekul vaid üks, aga allkirja järgi ei saa kindlaks teha, kumb neist; puudub ühisomanike kokkulepe – korteriomand oli koosolekul esindamata; (39) ühisomanikest KR ja VJ osales koosolekul vaid üks, aga allkirja järgi ei saa kindlaks teha, kumb neist; puudub ühisomanike kokkulepe – korteriomand oli koosolekul esindamata; (40) ainuomanik KL osales nii isiklikult kui ka esindaja kaudu, sest algul ta ilmus koosolekule, kuid pidi lahkuma; kui NB esindanuks KL, pidanuks osalejate nimekirjal olema tema allkiri, kui aga KL osales ja hääletas ise koosolekul (mida ei toimunud), siis polnuks tarvilik volikirja lisada; volikirjal puudub viide, millisel üldkoosolekul esindamiseks see anti; esindaja NB esindatavate arv ületas põhikirjas ettenähtud piirmäära – korteriomand oli koosolekul esindamata.
4.4.Menetluskulud jaotas maakohus igal juhul ekslikult. Maakohtu põhjenduse järgi tehti lahend avaldajate huvides, aga tegelikult ei olnud avaldajatel huvi avalduse rahuldamata jätmiseks. Avaldus oleks tulnud rahuldada ja jätta kulud korteriühistu kanda. Teise võimalusena tulnuks kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, sest avaldajad ei esitanud põhjendamatut avaldust, väiteid ega tõendeid. Maakohus eksis võõrkeelsete tõendite hindamisel ja avaldajatele tõlkimiskohustuse panemisel. Kulude rahalisel kindlaksmääramisel tulnuks juhinduda TsMS § 172 lg 8 esimese lause piirangust, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriühistule tähtaja sellele vastamiseks. Korteriühistu vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu asi saabus 1. veebruaril 2021.
6.Ringkonnakohus kaasas 19. veebruari 2021 määrusega menetlusse vaidlusalusel koosolekul otsustega 1 ja 3 valitud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed (puudutatud isikud II– IX). Kaasatud isikud esitasid 23. märtsil 2021 ühise menetlusdokumendi, milles toetasid korteriühistu seisukohti ja palusid jätta kaebuse rahuldamata. Ühtlasi esitasid nad korteriomanike 2. oktoobri 2020 koosoleku kutse ja protokolli, millega soovisid tõendada, et otsuste 1 ja 3 tühisus või kehtetus ei oma praeguseks enam ei avaldajate väidetavalt rikutud õiguste kaitseks tähendust. Teised menetlusosalised ei esitanud taotlusele vastuväiteid.
8 (18)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, aga täiendab põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja avaldajad kannavad sellega seonduvad menetluskulud.
8.Puudutatud isikute II–IX taotluse 2. oktoobri 2020 koosoleku materjalide vastuvõtmiseks saab ringkonnakohus TsMS § 662 lg 3 alusel rahuldada. Samuti tuleb toimikusse võtta korteriühistu esitatud tõlked.
9.Avalduse eesmärk on vaidlusalustest otsustest vabanemine, st nende tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine.
9.1.Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Teise lõike esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 1 ja lg 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget (vt nt Riigikohtu
30.jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14 kolmas lõik ja 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.2).
9.2.Korteriomanike üldkoosoleku otsuseid käsitlevad eriseadustena KrtS ning teatavas osas selles omakorda viidatud MTÜS. Neis kummaski ei nähta ette otsuse tühisusele ja kehtetuks tunnistamisele eelmises alapunktis kirjeldatust erinevat vahekorda. Seega kehtib korteriomanike üldkoosoleku otsuste puhul sama põhimõte: tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada.
9.3.Eelnevast tuleneb, et korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel on otsus tühine. Alles tühisuse eitamise järel saab kontrollida, kas esineb alus tunnistada otsus kehtetuks.
9.4.Käesoleval juhul eksis maakohus nende põhimõtete vastu, kui asus esmalt kontrollima kvooruminõuete täidetust. Hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega (TsMS § 477 lg 5), aga ka üldisemalt pole kohtul takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude korral tuvastada selle tühisus (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.1, vt korteriühistu üldkoosoleku otsuse kohta Riigikohtu
3.märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 27, kusjuures sama põhimõte kohaldub alates
1.jaanuarist 2018 korteriomanike üldkoosoleku suhtes). Kirjeldatud puuduse saab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel kõrvaldada.
9.5.Eeltoodud kaalutlustel alustab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamist kontrollist, kas vaidlusalused otsused on tühised (järgenvas p 10 ja selle alapunktid). Kui tühisuse alus esineb, siis pole kehtetust vaja enam kontrollida, st avaldajad saavutavad niigi juba avaldusega taotletud tulemuse. Kui aga otsused ei ole tühised, siis tuleb käsitleda kehtetuks tunnistamisele suunatud väiteid (p 11 koos alapunktidega).
10.Vaidlusaluste otsuste tühisuse kohta tegi maakohus õige lõppjärelduse, et otsused pole tühised. Vastuseks kaebusele ning osaliselt ka maakohtu põhjenduste täiendamiseks ja muutmiseks märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes 9 (18)
kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Lisaks võib korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine TsÜS § 38 lg 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
10.2.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt peab tühisuse aluse sätestama seadus. Maakohus viitas vaidlusaluste otsuste tühisuse kontrollimisel MTÜS § 241 lg-le 1, aga see ei kohaldu praegusel juhul. Korteriühistu ei ole mittetulundusühing ja MTÜS sätted kohalduvad ainult ulatuses, milles KrtS neile selgelt viitab (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 218-12983, p 12.1). MTÜS § 241 lg-le 1 sellist viidet pole.
10.3.Hagita menetluses rakendub uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7). See ei vabasta avaldajat kohustusest tuua selgelt esile asjaolud, mis viitavad vaidlusaluste otsuste tühisusele (vrd Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Avaldajad käsitlevad tühisuse alusena eelkõige väiteid (a)–(d), samuti võivad nende hinnangul tühisusele viidata seoses väidetega (f.1) ja (f.2) esile toodud asjaolud. Seega tuleb tühisuse alustena kontrollida esiteks koosoleku kokkukutsumise korra väidetavat rikkumist (järgnevas p 10.4) ja teiseks võimalikku vastuolu heade kommetega (p 10.5).
10.4.Koosoleku kokkukutsumise korda käsitlevad peamiselt KrtS § 20 lg 4 ning sama paragrahvi esimese lõike kaudu kohalduvad MTÜS § 20 lg-d 5–7. Vaidlusalusel koosolekul otsustati mh põhikirja (korduv) muutmine, st kohaldub KrtS § 20 lg 3. Lisaks võib korteriühistu põhikiri näha ette täiendavaid tingimusi korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumiseks, aga sellele ei ole menetlusosalised selgelt tuginenud.
10.4.1.Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tühisuse alusena näeb ette KrtS § 29 lg 1. Selle sätte sõnastuse järgi peab rikkumine olema oluline. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (vt osanike koosoleku kohta Riigikohtu 12. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 13 teine lõik, aga sama kehtib vastavalt ka teiste juriidiliste isikute, samuti korteriomanike üldkoosoleku kohta). Neil kaalutlustel ei saa põhikirja ebaselgus või osaline kehtetus tuua kaasa korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisust.
10.4.2.Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib olla kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine ka siis, kui otsustati küsimust, mis ei olnud märgitud varem teatatud päevakorras (Riigikohtu 13. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik). Selles osas on asjakohane sama põhimõte nagu kajastatud eelmises alapunktis. Nimelt tuleb hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (ibid).
10.4.3.Väite (a) järgi oli päevakord ebaselge eelkõige juhatuse valimise osas. Seoses sellega ei toonud avaldajad siiski esile, et neil või teistel ühistu liikmetel oli teadmata juhatuse liikmete volituste tähtajalisus ja sellega kaasnev vajadus teatava ajavahemiku möödumise järel uuesti otsustada, kes edaspidi korteriühistut juhivad. Riigikohus on leidnud, et juhatuse liikmete ametiaja pikendamine ja samade isikute juhatusse valimine on sisuliselt samatähenduslikud (10. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4121, p 17 teine lõik). Seda põhjendas ta otsuse kui tehingu (TsÜS § 67 lg 1 mõttes) tõlgendamise võimalustega vastavalt võlaõigusseaduse §-le 29, st eelkõige tuleb lähtuda osapoolte ühisest tegelikust tahtest või selle kindlakstegemise võimatuse korral arusaamast, kuidas osapooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (ibid esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Samuti on Riigikohus möönnud, et erandlikult võib kõne alla tulla mõne muu otsuse lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega tunnustakse 10 (18)
isikut juhatuse liikmena ja otsus vastab formaalsetele tingimustele (25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-08, p 12 viies lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei pea juhatuse liikme valimise ja ametiaja pikendamine olema koosoleku päevakorras tingimata eristatud. Eelmises lõigus viidatud kohtupraktika toetab seda seisukohta. Sama kinnitab tõsiasi, et koosoleku kokkukutsujale pole teada, kas osalejad otsustavad senise juhatuse jätkamise või uue juhatuse valimise kasuks. Sarnaselt ei muuda päevakorda arusaamatuks hääletuse läbiviimine kõigi juhatuse liikmete kohta korraga. Järelikult ei rikkunud korteriühistu vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt, kui märkis koosoleku teates (dtl 89), et kavas on juhatuse valimine.
10.4.4.Väite (b) järgi ei olnud muudetud põhikirja tekst (dtl 216 jj) enne koosolekut kättesaadav. KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on mh põhikirja muutmine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja eelnõuga, samuti tutvumise kord. Korteriühistu ei väida, et koosoleku teade neile tingimustele vastaks, aga peab piisavaks põhikirja teksti panemist korteriomanike postkasti koos kutsega ja põhikirja muudatuste teatavaks tegemist juba eelmisel, 2016. aasta koosolekul. Maakohus tuvastas tunnistajaütluste alusel õigesti, et põhikirja tekst pandi koos koosoleku teatega mh avaldajate postkastidesse. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tunnistajate ütluseid ebausaldusväärseks. Asjakohatu on avaldaja I väide tema elukoha kohta, sest korteriomanik peab ise korraldama posti (sh postkasti pandud korteriühistu teadete) temani jõudmise. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et sama põhikirja teksti kinnitati juba 12. oktoobri 2016 koosolekul, mille otsused on avaldajad kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-17-500). Määruskaebuse väited ei lükka ümber maakohtu järeldust, et hiljemalt viidatud tsiviilasja raames sai põhikirja tekst avaldajatele teatavaks. Seega rikkus korteriühistu KrtS § 20 lg 3, kui ei märkinud koosoleku teates kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirja eelnõuga ega tutvumise korda. See rikkumine ei ole avaldajate suhtes oluline, sest neil oli tuvastatud asjaoludel tegelikult võimalik põhikirjaga aegsasti tutvuda. Korteriühistul ei ole kohustust põhikirja muudatusi eelnevalt liikmetega arutada ega märkida päevakorras või mujal põhikirja muudatuste võrdlust varasema redaktsiooniga.
10.4.5.Väitega (c) heidavad avaldajad ette eksimusi korteriomanike ringi määratlemisel. Ringkonnakohus leiab, et osalejate määratlemist ei saa hinnata osana koosoleku kokkukutsumisest. Üldjuhul võiks osalejate ringiga seotud rikkumine avalduda näiteks seeläbi, et koosolekust teatatakse valedele isikutele, aga niisuguseid asjaolusid pole esile toodud ega nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Neil kaalutlustel saab osaväidet (c.1) hinnata seoses kvoorumi määratlemise ja vajaduse korral ka häälte arvu tuvastamisega, aga osaväidet (c.2) heade kommete kontekstis, aga koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele need ei viita.
10.4.6.Väitega (d) heidavad avaldajad korteriühistule ette, et neile ei saadetud koosoleku teadet ega materjale e-postiga, kuigi e-posti aadressid olid teada ja KrtS § 20 lg 4 näeb ette sel juhul tuleb üldkoosoleku teade ja sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Maakohus tõlgendas KrtS § 20 lg 4 nii, et teatamine viidatud sätte tähenduses eeldab selget tahteavaldust saada edaspidi teated ja dokumendid kätte e-posti teel. Ringkonnakohus selle õiguskäsitlusega ei nõustu. TsÜS § 68 lg 3 näeb ette võimaluse avaldada tahet ka kaudselt, st teoga, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, siis saab sellest mh järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks. Kui korteriühistu juba saadab arveid või teavet korteriomanikule e-kirjaga, siis saab korteriomanik lähtuda eeldusest, et tema aadress on teada ja seda pole vaja täiendavalt teatada. Käesoleval juhul nähtub 2016. aasta kirjavahetusest (dtl 298 jj), et korteriühistu juhatuse liikme NB e-posti aadressilt NNN on saadetud korteriühistu tegevuse kohta teavet avaldajate e-posti 11 (18)
aadressidele RRR ja VVV. Seega olid korteriühistule avaldajate e-posti aadressid teada ja avaldajad võisid mõistlikult eeldada, et neid kasutatakse teabe edastamiseks. Sellises olukorras ei pidanud avaldajad tegema täiendavat tahteavaldust. Järelikult rikkus korteriühistu KrtS § 20 lg 4, kui ei saatnud vaidlusaluse koosoleku teadet ega materjale avaldajatele e-kirjaga. Samas ei osutu KrtS § 20 lg 4 eiramine alati oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Eespool p-s 10.4.1 märgitud kaalutlustel on esmatähtis, et korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ja tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused on täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud (vt sarnaselt nt Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9699, p 10). Järelikult ei ole eelmises lõigus tuvastatud rikkumine oluline.
10.4.7.Väide (f.2) sisaldab argumenti, et avaldaja II sunniti koosolekult lahkuma. Põhimõtteliselt on võimalik, et koosoleku kokkukutsumise korda rikutakse nii, et korteriomanikul takistatakse füüsiliselt koosolekul osalemist. Vaidlusaluse koosoleku protokolli (dtl 177–181) järgi tehti avaldajale II ettepanek koosolekult lahkuda ja seejärel avaldaja II lahkus. Avaldaja II heidab küll ette lahkuma sundimist, aga see väide on tõendamata. Kui maakohtus
26.veebruari 2020 ärakuulamisel arutati koosoleku videosalvestuse väljanõudmise taotlust, siis ei tuginenud avaldajad sellele, et nad soovivad salvestisega tõendada avaldaja II koosolekult lahkumise üksikasju, vaid taotluse lahendamise vajaduse tingis vaidlus OA (krt 32) väidetava lahkumise üle (dtl 236–237). Avaldajad väitsid, et neil on vaidlusaluse koosoleku helisalvestis, aga seda tõendina ei esitanud. Nii jäi avaldaja II sunniviisilise lahkumise väide tõendamata avaldajate endi menetlusliku otsustusena.
10.4.8.Kokkuvõtvalt ei tuvastanud maa- ega ringkonnakohus selliseid vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi, mis kvalifitseeruks oluliseks KrtS § 29 lg 1 tähenduses.
10.5.TsÜS § 38 lg 2 teise alternatiivi järgi on tühine heade kommetega vastuolus olev otsus. Avaldajad tuginevad ka sellele tühisuse alusele.
10.5.1.Heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on leitud, et ühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn, 2015, lk 207, äärenr 1002; Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 27). Sama põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul üle kantav korteriomanike üldkoosoleku otsusele. Neil kaalutlustel ei oma otsuste tühisuse hindamisel tähtust väide (f.1) selle kohta, et juhatus mõjutas koosolekul osalejaid hääletama juhatuse tahte poolt, mh turvameeste kohalolekuga.
10.5.2.Avaldajad ei väida, et vaidlusaluste otsuste sisu oleks vastuolus heade kommetega. Viidatud vastuolu ei saa sisustada juhatuse soovidega jätkata korteriühistu juhtimist. Seetõttu ei mõjuta väide (c.2) vaidlusaluste otsuste tühisusele antavat hinnangut ka heade kommete kontekstis. Ühtlasi ei saa otsuste sisu vastuolu heade kommetega järeldada põhikirja võimalikest puudustest. Juhatuse, selle esimehe ja revisjonikomisjoni valimine ega varasema põhikirja kinnitamise otsuse kordamine ei ole ükski sisuliselt heade kommetega vastuolus.
11.Vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel jõudis maakohus kokkuvõttes samuti õige lõppjärelduseni, et otsuste kehtetuks tunnistamise alus puudub. Selles osas tuleb vastuseks kaebusele ning osaliselt maakohtu põhjenduste täiendamiseks ja muutmiseks märkida järgmist.
11.1.KrtS ei sisalda erisätteid korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste kohta, samuti ei kohaldu vastava viite puudumise tõttu MTÜS § 24 (vt eespool p 10.2). Järelikult näeb võimalikud kehtetuks tunnistamise alused ette eelkõige TsÜS § 38 lg 1 esimene lause. Selle 12 (18)
järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Avaldajad ei toonud esile ja tsiviilasja toimikust ei nähtu sama sätte teises lauses nimetatud asjaolusid. Ringkonnakohus kontrollib järgmiseks, kas rikutud on kvooruminõuet (järgmine p 11.2) ja hindab seejärel avaldajate ülejäänud väiteid (p-d 11.3–11.6).
11.2.Avaldajate keskne väide (e) on suunatud kvooruminõude rikkumisele.
11.2.1.Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda juriidilise isiku põhikirjast (Riigikohtu 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik). KrtS § 20 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirjast ei tulene sellest erinevat kvooruminõuet.
11.2.2.Vaidlustamata asjaoludel ja kinnistusraamatu (dtl 478 jj) andmetel on elamus 40 korteriomandit. Neile vastavate mõtteliste osade summa moodustab 100% ehk ühe terve. Seega oli kvooruminõude täitmiseks tarvilik, et vaidlusalusel koosolekul osalenuks vähemalt 21 korteriomanikku, kelle kaasomandiosade suurust kajastavate murdude summa on suurem kui 1⁄2. Elamu korteriomandite mõttelise osas suurused on väljendatud harilikes murdudes, mille nimetaja kinnistusraamatu järgi on 23926. Kvoorumi kontrollimiseks tuleb tuvastada, et koosolekul osalenud 21 või enama korteriomaniku mõtteliste osade suurust kajastavate murdude lugejate summa ületab 11963 (= 23926 : 2). Siinjuures pole oluline, kas osalejate nimekirjas märgiti korteriomanikud täiesti veatult. Piisav on isikute ja korterite tähistamine viisil, mis hiljem võimaldab nende tuvastamist ja kvoorumi kontrollimist. Need tingimused on käesoleval juhul täidetud, aga maakohtu põhjendusi tuleb osaliselt muuta ja täiendada. Nimelt on õige avaldajate kaebuse väide, et maakohus lähtus vastuoluliselt venekeelsetest volikirjadest kvoorumi tuvastamisel ja jättis sisuliselt kontrollimata esindajate volitused; samuti eksis maakohus õigusliku hinnangu andmisel ühiste omanike esindamisel.
11.2.3.Ringkonnakohus tuvastab vaidlusalusel koosolekul isiklikult või esindaja vahendusel osalenud korteriomanike arvu. Kvoorumi saavutamisega seonduvad asjaolud pidi esile tooma ja tõendama korteriühistu, st erinevalt maakohtu arusaamast tuli just korteriühistul esitada ja tõlkida tõendid selle kohta, et koosolekul osalemiseks olid antud kohased volitused. Ühtlasi oli korteriühistu kanda risk, kui tõend ei ole loetav või säilinud. Ringkonnakohus saab lähtuda neist dokumentidest, mis on toimikus, loetavad ja vajaduse korral ka tõlgitud. KrtS § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduv MTÜS § 21 lg 31 näeb ette, et üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimed, häälte arv, osalemise viis, samuti liikme esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige või liikme esindaja. Seega saab kvooruminõude täidetust kontrollida eelkõige osalejate nimekirja (dtl 183–184) ja esindusõigust tõendavate dokumentide alusel. Avaldajad heidavad krt 27 ja 40 esindajate osas ette allkirja puudumist vastava korteriomandi real, aga see ei ole oluline, sest samade esindajate allkirjad on nimekirjas olemas ja MTÜS § 21 lg 31 ei nõua korduvat allkirjastamist. Isiklikult osalesid vähemalt koosoleku alguses 12 korteriomandi ainuomaniku (krt 2, 12, 13, 14, 17, 20, 22, 23, 26, 32, 34 ja 35). Kinnistusraamatu andmetel on neile korteriomanikele kuuluvate mõtteliste osade summa 7300/23926. Volituse olid andnud 9 korteriomanikku (krt 8, 16, 18, 27, 28, 29, 31, 33 ja 40, vastavalt (dtl 67, (tõlge 662), 98 (665), 327–328, 58, 60 (664), 62 (661), 55, 91 (660), 94)), kellest kahte (krt 29 ja 40) esindas NB. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista krt 27 ainuomaniku IP volikirja alusel krt 37 ühise omaniku MB esindajana tuvastamist see, et osalejate nimekirjas on krt 27 reale 13 (18)
andnud allkirja keegi teine isik. Vaidlust pole, et MB koosolekul osales. Samuti ei takista esindamist MB roll oma korteriomandi ühisomanikuna, sest seadus ei takista ühise omaniku nimetamist esindajaks. Ühtlasi pole oluline, et IP (krt 27) ja KL (krt 40) volikirja teksti sisulises osas pole viidet koosoleku kuupäevale, sest volikirja dokumendil on kuupäev märgitud ja volituse andmine selgelt nähtav. Neile üheksale korteriomanikule kuuluvate mõtteliste osade summa on 5300/23926. Ühisomandis korteriomanditest on tõendatud 4 korteriomandi puhul omanike kokkulepe määrata esindaja suhetes korteriühistuga (krt 9, 30, 37 ja 39, vastavalt dtl 332, 329, 331 ja 330). V. ja JL (krt 9) leppisid, et neid esindab VL, kes omakorda volitas vaidlusalusel koosolekul esindajaks JL (dtl 54, tõlge 663). Selline edasivolitamine on lubatud ka ühiste omanike puhul. Ülejäänud kolme korteriomandi omanikest osales protokollile lisatud allkirjalehe järgi koosolekul see, kes kokkuleppega oli määratud ühisomanike esindajaks. Nende nelja korteriomandi mõtteliste osade suuruste summa on 2449/23926. Eelmise kolme lõigu kokkuvõttes tuvastab ringkonnakohus, et vaidlusalusel koosolekul oli vähemalt osalejate registreerimise ajal kohal ise või esindaja vahendusel 25 (= 12 + 9 + 4) korteriomanikku, kelle mõtteliste osade suurust kajastavate murdude summa lugeja on 15049 (= 7300 + 5300 + 2449). Seega oli nii osalejate arv kui ka neile kuuluvate omandiosade summa suuremad, kui eespool p-s 11.2.2 märgitud piirmäärad.
11.2.4.Järgmiseks põhjendab ringkonnakohus avaldajate osaväidete (e.1) – (e.7) põhjal, miks pole alust arvata mõnda neist korteriomanikest kvoorumist välja. Väitega (e.1) heidavad avaldajad nende korteriomanike arvamist kvoorumi hulka, kes lahkusid koosolekult enne hääletamist. Õiguskirjanduses on leitud, et vähemalt kapitaliühingu puhul määratakse kvoorum koosoleku alguses ja hiljem lahkunud liikmed riskivad sellega, et koosolekule jäänud isikud võivad võtta vastu otsuseid vastuolus nende huvidega (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn, 2015, lk 195, äärenr 938). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus käsitleda korteriomanike üldkoosolekult lahkumist sellest erinevalt. Nii ei mõjuta koosolekult pärast registreerimist lahkumine hinnangut kvoorumile. Väide (e.2) NB poolt esindatud korteriomanike liiga suure arvu kohta pole samuti põhjendatud. Maakohus tuvastas õigesti, et põhikirja p 6.6 teine lõik piirab esindatavate arvu kolmega. Eelmise p 11.2.3 kolmanda lõigu järgi on tõendatud NB õigus esindada kahte korteriomanikku. Seega vastuolu põhikirjaga ei esine. Väide (e.3) volikirjade ja ühiste omanike kokkulepete hilisema vormistamise kohta on ainetu ega pole ka tõendatud. Korteriühistu üldkoosolekul osalemise ja seal antud hääle saab hiljem heaks kiita. Vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (Riigikohtu 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10; vt esindaja tegevuse heakskiidu võimaluse kohta nt 15. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-165-10, p 9 teine lõik). Seetõttu pole oluline, kas volikirjad ja kokkulepped vormistati enne või pärast koosolekut. Siiski ei viita miski nende dokumentide hilisemale vormistamisele, mh on volikirjadele lisatud viited protokollis ja korteriühistu väitel olid ühiste omanike kokkulepped talle teada juba enne koosolekut. Väide (e.4) volikirjade vormipuuduste kohta pole samuti põhjendatud. Maakohus otsustas õigesti, et põhikirja p 6.6 neljanda lõike vormitingimused ei kohaldu osas, milles need ei ole kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. KrtS § 22 lg 5 esimese lause järgi peab esindusõigust tõendama kirjaliku dokumendiga. Kuigi volikirjade originaalid pole säilinud, siis pole ka kahtlust selles, et need saadeti registripidajale, kes pidi ametiülesannete korras neid niigi kontrollima. Volikirjadele tehtud võimalikud juurdekirjutused ei mõjuta volituse kehtivust.
14 (18)
Väide (e.5), et mõne volikirja sõnastus ei võimaldanud hääletada, ei oma tähtsust kvoorumi määramisel. Avaldajad ei põhjendanud ja volikirjadest ei nähtu, et volitus oleks olnud ühelgi juhul nii oluliselt piiratud, et esindajat ei saaks lugeda korteriomaniku nimel üldse osalenuks. Väitega (e.6) tuginevad avaldajad sellele, et osa volitatud isikuid ei ole korteriomanikud ega seega korterühistu liikmed. Maakohus otsustas õigesti, et põhikirja p 3.1 alapunkti 2 teine lause on selles osas seadusega vastuolus ja jääb KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel kohaldamata. Väite (e.7) järgi jättis korteriühistu kvoorumi määramisel tähelepanuta KrtS § 15 lg 1, mis sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt, aga see ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Kõnealuse väite osas on kaebus õiguslikult asjakohane, sest maakohus kohaldas ekslikult AÕS § 71 lg 4 ja KrtS § 15 lg 3 tuletades neist sisuliselt, et korteriomanike üldkoosolekul on piisav ühe kaasomaniku osalemine. KrtS § 15 lg 1 on erinorm AÕS § 71 lg 4 suhtes ja võimaldab ühistel korteriomanikel teha korteriühistu suhtes kehtivaid tahteavaldusi kas ühiselt või määrata selleks ühine esindaja. Korteriomandite puhul tuleb kohaldada eelkõige asjaomast eriseadust (KrtS), aga AÕS-i kaasomandi sätteid (kui üldnorme) üksnes juhul ja ulatuses, mis on erinormidega reguleerimata (Riigikohtu
7.aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15391, p 10 esimene lõik). Avaldajad leiavad, et ühiste omanike kokkulepet ei saa väljendada kas nende ühine või koosolekult puudunud omaniku volikiri osalejale. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Seadusest ei tulene nõudeid, millises vormis ja tingimustel peavad korteriomanikud sõlmima kokkuleppe või andma volituse, et korteriomanike üldkoosolekul esindab neid kõiki üks omanik või esindaja. Ringkonnakohus kontrollis eespool p 11.2.3 neljandas lõigus ühiste omanike kokkuleppeid ja volitusi lähtudes käesolevas alapunktis märgitud tingimustest.
11.2.5.Avaldajad heidavad väitega (c.1) ning kaebuses konkreetselt krt 10, 22 ja 25 osas korteriühistule ette eksimusi korteriomanike nimekirja koostamisel, sh lähtumist muudest andmetest peale kinnistusraamatu. KrtS § 22 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul osalemiseks õigustatud korteriomanike ring määratakse üldkoosoleku päeval enne koosoleku algust. Põhimõtteliselt on õige avaldajate arusaam, et KrtS § 6 ja § 15 lg 1 teise lause mõtte kohaselt tuleb aluseks võtta kinnistusraamatu andmed. Ringkonnakohus kontrollis kvoorumit just nende andmete põhjal. Korteriühistu lähtumine veidi erinevatest nimekujudest ja ühiste omanike ringist pole seetõttu oluline sisuliselt ega kvalifitseeru ka MTÜS § 21 lg 31 rikkumiseks (vt eespool p 11.2.3 teine lõik). Lisaks ei mõjuta eksimused krt 10 ja 25 omanike osas asja lahendamist, sest ringkonnakohus ei tuvastanud toimiku materjalide põhjal, et need korteriomandid olnuks vaidlusalusel koosolekul kohaselt esindatud.
11.2.6.Vahekokkuvõttena saab märkida, et kvoorumi nõue oli täidetud ja avaldajate väite (e) ükski osaväide ega ka väide (c.1) ei anna alust tunnistada vaidlusaluseid otsuseid kehtetuks.
11.3.Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus avaldajate väiteid, mis seonduvad otsuste poolt antud häälte arvuga.
11.3.1.Põhjendatud ei ole avaldajate arusaam, et KrtS § 21 lg 3 järgi on korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalik enam kui pool korteriomanike häältest, st vähemalt 21 häält. Viidatud säte käesoleval juhul ei kohaldu, sest KrtS § 21 käsitleb otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata.
11.3.2.Kui otsused võetakse vastu koosolekul, siis on KrtS § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduva MTÜS § 22 lg 1 järgi vajalik kohal olevate korteriomanike häälteenamus, aga isikute valimisel loetakse sama paragrahvi lõike 11 alusel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. See on kooskõlas põhikirja p-ga 6.7, aga põhikirja muutmiseks on vajalik enam kui pool kõigi häälte üldarvust. Järelikult oli otsuste 1 – 3 vastuvõtmiseks vajalik, et otsuses märgitud kandidaadid oleks saanud teistest rohkem hääli, aga otsus 4 vajas 21 poolthäält. 15 (18)
11.3.3.Avaldajad tuginevad krt 32 ja 40 omanike lahkumisele enne otsuste vastuvõtmist. Ringkonnakohus tuvastas eespool p 11.2.3 kolmandas lõigus, et krt 40 omanikku esindas koosolekul NB. Esindaja ja esindatava ühine osalemine on KrtS § 22 lg 5 teise lause järgi lubatud ja esindatava lahkumise järel saab esindaja jätkuvalt tema eest hääletada.
11.3.4.Lisaks tuginevad avaldajad AM (krt 33) antud volituse piiratusele. Kõnealuse korteriomaniku volikirjast (krt 33, dtl 91, tõlge 660) nähtub, et volitus anti hääletada juhatuse valimisel. Seega ei saa nimetatud korteriomaniku häält võtta arvesse otsuste 3 ja 4 osas. Samas ei takista volikirjal tehtud parandus häälega arvestamist otsuste 1 ja 2 osas, sest nii algselt kui hiljem märgitud esindajad mõlemad osalesid koosolekul ja hääletasid otsuste poolt. Kui arvata lisaks AM nende korteriomanike hulka, keda esindas NB, siis koostoimes eespool p 11.2.4 kolmandas lõigus väite (e.2) hindamisel märgituga ei ületa tema esindatavate arv ikkagi põhikirjaga ette nähtud piirmäära.
11.3.5.Maakohus tuvastas vaidlusaluse koosoleku protokolli järgi õigesti, et otsusele 1 anti 28 poolthäält, 1 vastuhääl ja 1 korteriomanik jäi erapooletuks. Ülejäänud otsuste 2 – 4 osas anti 29 poolthäält ja 1 vastuhääl. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 11.2.3, et koosolekule registreeriti 25 korteriomanikku. Kui arvata nende arvust maha üks vastuhääl ning avaldaja II ja krt 32 omaniku lahkumise tõttu nende hääled, aga otsuste 3 ja 4 osas ka krt 33 hääl, siis anti otsusele 1 vähemalt 21 poolthäält (arvates lisaks maha ühe erapooletu), otsusele 2 vähemalt 22 poolthäält ning otsustele 3 ja 4 vähemalt 21 poolthäält. Kuna isikuvalimistel teisi kandidaate ei olnud ja põhikirja muutmiseks põhikirjaga ette nähtud häälte arv saavutati, siis said kõik vaidlusalused otsused vastuvõtmiseks vajalikul arvul poolthääli.
11.4.Väitega (f.3) tuginevad avaldajad sisuliselt keeleseaduse (KeeleS) § 8 lg 1 rikkumisele.
11.4.1.Viidatud sätte järgi on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele nii ametiasutustes kui ka Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv õigus käsitleb korteriühistut eri liiki juriidilise isikuna, mida KeeleS § 8 lg 1 ei nimeta. KrtS eelnõu seletuskirjas (462 SE, XII koosseis) selgitatakse küll korteriühistu eristamist muudest juriidilise isiku liikidest (lk 15–16), aga ei põhjendata KeeleS § 8 lg 1 muutmata jätmist ega korteriühistu puhul mingite muude keelenormide rakendamist. KeeleS eelnõu seletuskirja (808 SE, XI koosseis) järgi soovis seadusandja kehtestada võimalikult üldise eestikeelse asjaajamise kohustuse ja eestikeelset suhtlemist ei pea tagama üksnes asutused või isikud, kes ei ole Eestis registreeritud (lk 4–5). Neil kaalutlustel tõlgendab ringkonnakohus KeeleS § 8 lg 1 nii, et sellega on hõlmatud ka asjaajamine korteriühistus, mh korteriomanike üldkoosoleku läbiviimine. Seadusest tulenev keelenõude rikkumine võib olla otsuste kehtetuks tunnistamise alus (vrd Riigikohtu
27.märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 15 neljas lõik; 3. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 32).
11.4.2.Avaldajate väitel olid võõrkeelsed nii koosoleku dokumendid kui ka selle suuline läbiviimine. Eelmises alapunktis märgitud kaalutlustel saab korteriomanik nõuda korteriühistult suulist ja kirjalikku asjaajamist eesti keeles. Tsiviilasja toimikus on eespool juba hinnatud eestikeelne protokoll, eesti- ja venekeelne osalejate nimekiri, eestikeelne põhikiri ja koosoleku teated mõlemas keeles. Seega on dokumendid olemas mh eesti keeles. Koosoleku läbiviimisel kasutatud keele kohta tõendeid ei esitatud, aga samuti ei nähtu tõenditest pöördumist korteriühistu poole sooviga eestikeelsele asjaajamisele.
11.4.3.KrtS § 12 lg 2 kohustab korteriomanikke omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sarnase kohustuse näeb ühinguõiguses üldisemalt ette TsÜS § 32. Eespool p-s 11.4.1 viidatud KeeleS § 8 lg 1 sätestab õiguse eestikeelsele asjaajamisele, aga see ei ole sõnastatud otseselt kohustavana. Neist normidest teeb ringkonnakohus järelduse, et korteriomanike üldkoosolek tuleb viia läbi eesti keeles eelkõige juhul, kui vähemalt üks korteriomanik seda nõuab. Kohtus 16 (18)
saab nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist KeeleS rikkumise alusel eelkõige korteriomanik, kellele ei tagatud koosoleku võõrkeeles pidamise korral võimalust koosolekul toimuvast aru saada (vt ka selle kohta Riigikohtu 3. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 32).
11.4.4.Asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis jaotus sarnaselt muude koosoleku nõuetekohasust käsitlevate väidetega nii, et avaldajad peavad nimetama konkreetse rikkumise ja korteriühistu peab tõendama tegevuse seaduspärasust. Avaldajad vastasid ringkonnakohtu küsimusele väga üldiselt, et nad on süstemaatiliselt nõudnud nii koosolekute läbiviimist riigikeeles kui ka dokumentide koostamist riigikeeles, aga ei viidanud vastavasisulisele taotlusele vaidlusalusel koosolekul või enne seda. Avaldajad ei väida, et neil oleks takistusi vene keelest arusaamisel. Koostoimes eelmistes alapunktides viidatud sätetega tähendab see, et korteriühistule ei saa ette heita vaidlusaluse koosoleku läbiviimist ja sellega seotud dokumentide paralleelset vormistamist vene keeles.
11.5.Väitega (f.4) kritiseerivad avaldajad kõrvalise isiku vaidlusalusel koosolekul osalemist ja talle päevakorraväliselt kõnelemise võimaluse andmist. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduv MTÜS § 201 lg 6 lubab üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada eelnevalt päevakorda võtmata muid küsimusi. Avaldajad ei toonud esile, kuidas oleks päevakorraväline sõnavõtt vastuolus seaduse või põhikirjaga. Seetõttu ei anna nimetatud toiming põhjust tunnistada vaidlusaluseid otsuseid kehtetuks.
11.6.Otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka need ülejäänud väited, mida ringkonnakohus kontrollis eespool p 10 alapunktides tühisuse alustena. Puudused päevakorras, põhikirjas ega osalejate määratlemisel polnud sellised, mis osutuks sisuliseks vastuoluks seaduse või põhikirjaga. Üldsõnaline ja tõendamata on avaldajate väide, et juhatus mõjutas korteriomanikke hääletama teataval kindlal viisil.
12.Maakohus jaotas menetlus kulud õigesti ja põhjendas sellekohast otsustust piisavalt. Lahendi tegemine avaldajate huvides TsMS § 172 lg 1 esimese lause tähenduses hõlmab ka olukorda, kus avaldus jääb rahuldamata. Samuti pole põhjendatud avaldajate etteheited kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiline kriteerium on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (Riigikohtu 9. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus järgis neid põhimõtteid ega ületanud kaalumispiire. Kaebus ei sisalda põhjendusi, et maakohus oleks eksinud korteriühistu esindaja toimingute või tasumäära hindamisel.
13.Kokkuvõtvalt jääb maakohtu määruse resolutsioon kõigis otsustustes muutmata ja määruskaebus seega rahuldamata. Vaidlusaluste otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise aluseid ei esine, mistõttu ei ole vaja eraldi käsitleda puudutatud isikute II–IX väidet, et avaldajad on vähemalt osade otsuste puhul kaotanud huvi nende vaidlustamiseks.
14.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
15.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata korteriühistu kulunimekirja alusel. Teised puudutatud isikud menetluskulu nimekirja ei esitanud ja nende kulusid ei nähtu tsiviilasja toimikust.
15.1.Korteriühistu taotles 936 euro hüvitamist, mis on tasu 6 t 30 min (sh tutvumine kaebusega, analüüs ja vastuse koostamine 3 t ning täiendava seisukoha koostamine ja esitamine 3 t 30 min) õigusteenuse eest tasumääraga 120 eurot/t (lisandub käibemaks). Avaldajad ei esitanud kulude osas vastuväiteid.
15.2.Ringkonnakohtu hinnangul on korteriühistu esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud Ringkonnakohus võtab arvesse, et kaebus oli küllaltki mahukas ja ringkonnakohtu selgitused 17 (18)
eeldasid esindajatelt täiendavate toimingute tegemist. Korteriühistu esindaja tunnitasu määr on kohane. Korteriühistu kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane.
15.3.Neil kaalutlustel tuleb avaldajatel korteriühistule kokku hüvitada määruskaebemenetluse kuluna 936 eurot (= 6,5 × 120 + 20%). Maakohus jagas hüvitatava kulu avaldajate vahel võrdselt, mis on kooskõlas TsMS § 165 lg 1 esimese lausega. Ringkonnakohtul pole alust jaotada kulu avaldajate vahel teisiti. Seega tuleb kummaltki avaldajalt mõista välja 468 eurot (= 936 : 2).
15.4.Viivise väljamõistmise taotlust korteriühistu menetluskulude nimekiri ei sisalda.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saavad avaldajad kaevata TsMS § 660 lg 3 esimene lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel. Teistel menetlusosalistel TsMS § 660 lg-te 1 ja 4 järgi kaebeõigus puudub, sest määrusega nende õigusi ei kitsendata. (allkirjastatud digitaalselt)
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.