Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Sulev Mander Puudutatud isik Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (registrikood 80067917), esindaja vandeadvokaat Leino Biin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2019 määruse resolutsiooni punktid 3.1, 3.2, 3.4, 3.7, 3.8, 3.10, 3.11, 5.3, 5.4 ja 5.6 tervikuna; samuti punkt 3.3 küsimuse osas, kes otsustasid kaamera paigaldamise; punkt 3.5 viite osas isikuandmete kaitse seadusele; punkt 5.1 osas, mis käsitleb 26.07, 29.08, 12.10 ja 10.12.2016 ning 28.09.2018 üldkoosolekute dokumente; punkt 5.11 osas, milles kohustati esitama väljavõte nii, et selles on nähtavad füüsiliste isikute andmed (nimi, kontonumber ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus eelmises lauses loetletud küsimustele vastamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks rahuldamata.
2.Tühistada maakohtu määrus menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise ja väljamõistmise osas (resolutsiooni punktid 6–10) ning jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.3.Kohustada Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu juhatust andma XX-le ja YYle järgmist teavet:
5.3.1.milline dokument on olemas XX korteri välisukse kohale kaamera paigaldamise otsustamise kohta;
5.3.2.kes vastutab turvakaamera salvestise säilitamise ja selle eest, et salvestist ei kasutata vastuolus seadusega;
5.3.3.kuidas arvestatakse majandamiskulusid korterite kaupa (sh küttekulud, remondifond, turvakaamerad jne);
5.3.4.mitu korteriomandit on üle läinud gaasiküttele ning millised konkreetsed korterid need on;
5.3.5.kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised ei ole gaasiküttele üle läinud, ning kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised on gaasiküttele üle läinud;
5.3.6.millise dokumendiga on kindlaks määratud küttekulude arvestus olukorras, kus pooled korterid on elamus üle läinud gaasiküttele ehk siis kuidas jagatakse korterite vahel küttekulud;
5.3.7.kes tegi turvakaamera salvestusest foto XX külalistest, mis avaldati ETV+ saates „Q“?
5.4.Jätta avaldus rahuldamata nõude osas kohustada Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu juhatust andma XX-le ja YY-le korteriühistu dokumentidest koopiaid.
5.5.1.kõik üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtede ja volikirjadega alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019, välja arvatud:
5.5.1.1.26.07.2016 üldkoosoleku protokoll, registreerimisleht ja volikirjad;
5.5.1.2.29.08.2016 üldkoosoleku protokoll, registreerimisleht ja volikirjad;
5.5.1.3.12.10.2016 üldkoosoleku protokolli, registreerimisleht ja volikirjad;
5.5.1.4.10.12.2016 üldkoosoleku protokoll, registreerimisleht ja volikirjad;
5.5.1.5.28.09.2018 üldkoosoleku protokoll, registreerimisleht ja volikirjad;
5.5.2.korteriühistule väljastatud küttearved alates 01.01.2013 (AS Utilitas) kuni 01.01.2019;
5.5.3.28.09.2018 ja 12.10.2016 üldkoosolekute videosalvestised;
5.5.4.dokument, millega on otsustatud küttekulude jaotamine nendes korterites, kus on keskküte ja dokument, millega on otsustatud, kuidas jagatakse küttekulud neile korteritele, kus on gaasiküte;
5.5.5.alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019 kuude lõikes andmed kõigi korterite küttekulude jaotamise kohta, sh gaasiküttele üle läinud korterites;
5.5.6.korteriühistu lepingud Advokaadibürooga Vindex (advokaat Jevgeni Tverdohlebov), Stanislav Tšerepanoviga, Maria Samosonovaga või
nende õigusteenust osutavate isikute äriühingutega; samuti Advokaadibürooga „Biin ja Biin“;
5.5.7.kõik õigusteenust osutanud isikute (AB Vindex, Maria Samsonova, Stanislav Tšerepanov, AB Biin ja Biin) poolt korteriühistule esitatud arved ja andmed arvete tasumise kohta;
5.5.8.Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is asuvate korteriühistu Tuulemaa 10 arveldusarvete tervikväljatrükid alates 01.01.2014 kuni 05.03.2019, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike).
5.6.Ülejäänud osas jätta rahuldamata avaldus teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks vastavalt avaldajate 05.03.2019 pöördumises märgitule.
5.7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II) esitasid 19.03.2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) juhatuselt teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustamiseks. Avaldajad taotlesid menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Avaldajad palusid kohustada korteriühistut andma avaldajatele või esindajatele teavet, millega vastataks järgnevalt loetletud küsimustele.
1.1.Kuidas ja millise dokumendiga on kindlaks määratud majandamiskulude arvestamise alused? Miks korteriühistu ei koosta kunagi majanduskavasid?
1.2.Mitu korteriomandit on üle läinud gaasiküttele ning millised konkreetsed korterid need on?
1.3.Kas gaasiküttele üle läinud korteriomanikel on olemas kõigi kaasomanike nõusolek gaasiküttele üleminekuks ning enda korteri eraldamiseks ühtsest küttesüsteemist?
1.4.Kas on olemas seaduse nõuetele vastav projekt selle kohta, et pooled korteriomanikud on autonoomsele gaasiküttele üle läinud seaduslikult ?
1.5.Kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised ei ole gaasiküttele üle läinud ning kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised on gaasiküttele üle läinud?
1.6.Millise dokumendiga on kindlaks määratud küttekulude arvestus olukorras, kus pooled korterid on elamus üle läinud gaasiküttele ehk siis kuidas jagatakse korterite vahel küttekulud?
1.7.Miks on avaldaja I korteri nr 21 välisukse kohale paigaldatud kaamera?
1.8.Kes otsustasid kaamera paigaldamise avaldaja I korteri välisukse kohale ning milline dokument selle otsustamise kohta olemas on?
1.9.Kuhu ja kelle arvutisse salvestatakse trepikojas saadav turvakaamera salvestis?
1.10.Kes vastutab turvakaamera salvestise säilitamise ja selle eest, et salvestist ei kasutatakse vastuolus seadustega, sh IKS-ga?
1.11.Kes tegi turvakaamera salvestusest foto avaldaja I külalistest ja esitas selle ETV+ saates „Q“ avaldamiseks? Avaldajad palusid lisaks kohustada korteriühistut andma avaldajatele koopiad ja võimaldada tutvuda järgmiste dokumentidega:
2.1.kõik üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtede ja volikirjadega alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019;
2.2.kõik majanduskavad alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019;
2.3.dokumendid, millised on aluseks korterite vahel majandamiskulude arvestamiseks, sh küttekulud, remondifond, turvakaamerad jne;
2.4.nende korterite poolt koostatud projektid, kaasomanike nõusolekud jne, kes on üle läinud gaasiküttele;
2.5.dokument, millega on otsustatud küttekulude jaotamine nendes korterites, kus on keskküte ja dokument, millega on otsustatud, kuidas jagatakse küttekulud neile korteritele, kus on gaasiküte;
2.6.alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019 kuude lõikes andmed kõigi korterite küttekulude jaotamise kohta, sh gaasiküttele üleläinud korterites;
2.7.korteriühistule väljastatud küttearved alates 01.01.2013 (AS Utilitas) kuni 01.01.2019;
2.8.lepingute koopiad Advokaadibürooga Vindex (advokaat Jevgeni Tverdohlebov), Stanislav Tšerepanoviga, Maria Samosonovaga või nende õigusteenust osutavate isikute äriühingutega; samuti lepingu koopia Advokaadibürooga „Biin ja Biin“;
2.9.kõik õigusteenust osutanud isikute (AB Vindex, Maria Samsonova, Stanislav Tšerepanov, AB Biin ja Biin) poolt korteriühistule esitatud arved ja andmed arvete tasumise kohta;
2.10.Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-s asuvate korteriühistu Tuulemaa 10 arveldusarvete tervikväljatrükid alates 01.01.2014 kuni 18.03.2019. Kui väljatrükkide andmine on mahukuse tõttu raskendatud, siis võimaldada avaldajail nendega tutvuda;
2.11.juhatuse liikme/esimehe WW ja korteriühistu vahel sõlmitud käsundusleping ning andmed WW.le makstud tasu (sh riigimaksud) kohta alates 01.01.2013 kuni 18.03.2019;
2.12.andmed selle kohta, kas avaldajal I on võlgnevusi korteriühistu ees seisuga 18.03.2018 ja kui võlgnevusi on, siis esitada dokumendid võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta;
2.13.andmed selle kohta, kas avaldajal II on võlgnevusi korteriühistu ees ja kui on, siis esitada dokumendid võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta;
2.14.[andmed selle kohta,] miks korteriühistu ei ole tagastanud avaldajatele summasid, millise korteriühistu meile võlgneb ehkki neid summasid on nõutud ka kirjalikult;
2.15.viimase kahe üldkoosoleku videosalvestused (28.09.2018 ja 12.10.2016).
2.Avaldajad on korteriühistu liikmed. Avaldaja I on korteri nr 21 kaasomanik ja avaldajale II kuulub korteri nr 23. Avaldajad edastasid 05.03.2019 korteriühistule taotluse teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Korteriühistu keeldus sellest 13.03.2019. Avaldajad täpsustasid ärakuulamisel, et taotlus 2.14 raha tagastamata jätmise kohta oli nõue teabe saamiseks. Samuti olid teabenõuded taotlused 2.3 (kuidas arvestatakse majandamiskulud korterite kaupa); 2.11 (osas, mis puudutas andmeid WW.le makstud tasu kohta) ning 2.12 ja 2.13 (võlgnevuste olemasolu kohta). Korteriühistu seisukoht
3.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldajate kanda. Korteriühistu taotles mh avalduse läbivaatamata jätmist.
Seaduses sätestatud eeldused kohtusse pöördumiseks ei olnud täidetud. Kohtu kaudu teabe saamise üks eeldus on eelnev pöördumine korteriühistu poole. Käesoleval juhul esitati 05.03.2019 korteriühistu juhatuse liikmetele segase sisuga e-kiri, millest nähtuvalt teavet ja dokumentidega tutvumise võimalust nõuti füüsiliselt isikult, keda ei peetud juhatuse liikmeks. Arusaadavat nõuet korteriühistule ei esitatud. Juhatus ei keeldunud teabe andmisest ega dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Juhatuse liige selgitas teabe saamise ja dokumentidega tutvumise võimalusi 13.03.2019 e-kirjas ja palus pöörduda juhatuse poole. Avaldajatel pole õigust nõuda dokumentide koopiaid. Küttesüsteemi ja gaasiküttega seotud taotlusi ei saa rahuldada, sest korteriühistu kahjustaks enda ja korteriomanike huve tsiviilasjas nr 2-18-12045. Menetlusosalist ei saa kohustada enda ja korteriomanike huve kahjustama. Kui avaldajatel oli kahtlusi korteriühistu lepingute või väljamaksete õiguspärasuse kohta, sai nende kontrollimist nõuda põhikirjas sätestatud korras. Avaldaja on viimastel aastatel vaidlustanud pahatahtlikult praktiliselt kõiki ühistu üldkoosoleku otsuseid. Neile ei pea andma ainest uute vaidluste tõstatamiseks. Õigusteenuse osutamise lepingud on konfidentsiaalsed ja nende avaldamine avaldajatele läheb vastuollu advokatuuriseadusega (AdvS). Pangakontode väljavõtetega tutvumise võimaldamine tähendab pangasaladuse avaldamist. Avaldajatel on juba olemas kõikide üldkoosolekute otsused alates 2016.a, sest nad olid need kohtus vaidlustanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis rahuldamata korteriühistu taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks (resolutsiooni p 1). Kohus rahuldas avalduse osaliselt (p 2) ja jättis menetluskulud korteriühistu kanda (p 6) ning mõistis korteriühistult avaldajate kasuks välja 1 049,60 eurot koos kohustusega tasuda viivist (p-d 7–9). Lisaks määras kohus määruse täitmise korra menetluskulude osa selliselt, et korteriühistu tasub 50 eurot avaldajale II ja 999,60 eurot Afford Õigusbüroo OÜ-le (p 10). Kohus kohustas korteriühistu juhatust andma avaldajatele järgmist teavet (resolutsiooni p 3 alapunktid):
3.1.Kuidas ja milliste dokumentidega on kindlaks määratud majandamiskulude arvestamise alused? Miks korteriühistu ei koosta kunagi majanduskavasid?
3.2.Miks on avaldaja I korteri nr 21 välisukse kohale paigaldatud kaamera?
3.3.Kes otsustasid kaamera paigaldamise avaldaja I korteri välisukse kohale ning milline dokument selle otsustamise kohta olemas on?
3.4.Kuhu ja kelle arvutisse salvestatakse trepikojas saadav turvakaamera salvestis?
3.5.Kes vastutab turvakaamera salvestise säilitamise ja selle eest, et salvestist ei kasutata vastuolus seadusega, sh isikuandmete kaitse seadusega?
3.6.Kuidas arvestatakse majandamiskulusid korterite kaupa (sh küttekulud, remondifond, turvakaamerad jne)?
3.7.Kas avaldajal I on võlgnevusi korteriühistu ees?
3.8.Kas avaldajal II on võlgnevusi korteriühistu ees?
3.9.Mitu korteriomandit on üle läinud gaasiküttele ning millised konkreetsed korterid need on?
3.10.Kas gaasiküttele üle läinud korteriomanikel on olemas kõigi kaasomanike nõusolek gaasiküttele üleminekuks ning enda eraldamiseks ühtsest küttesüsteemist?
3.11.Kas on olemas seaduse nõuetele vastav projekt selle kohta, et pooled korteriomanikud on autonoomsele gaasiküttele üle läinud seaduslikult?
3.12.Kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised ei ole gaasiküttele üle läinud ning kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised on gaasiküttele üle läinud?
3.13.Millise dokumendiga on kindlaks määratud küttekulude arvestus olukorras, kus pooled korterid on elamus üle läinud gaasiküttele ehk siis kuidas jagatakse korterite vahel küttekulud?
3.14.Kes tegi turvakaamera salvestusest foto avaldaja I külalistest, mis avaldati ETV+ saates „Q“? Kohus jättis avalduse rahuldamata nõude osas kohustada korteriühistu juhatust andma avaldajatele korteriühistu dokumentidest koopiaid (p 4), aga kohustas korteriühistu juhatust võimaldama avaldajatel tutvuda järgmiste dokumentidega (p 5 alapunktid):
5.1.üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtede ja volikirjadega alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019;
5.2.korteriühistule väljastatud küttearved alates 01.01.2013 (AS Utilitas) kuni 01.01.2019;
5.3.dokumendid avaldaja I võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta korteriühistu ees;
5.4.dokumendid avaldaja II võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta korteriühistu ees;
5.5.28.09.2018 ja 12.10.2016 üldkoosolekute videosalvestised;
5.6.nende korterite poolt koostatud projektid (ehitusprojektid gaasiküttele ülemineku kohta) ja kaasomanike nõusolekud, kes on üle läinud gaasiküttele;
5.7.dokument, millega on otsustatud küttekulude jaotamine nendes korterites, kus on keskküte ja dokument, millega on otsustatud, kuidas jagatakse küttekulud neile korteritele, kus on gaasiküte;
5.8.alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019 kuude lõikes andmed kõigi korterite küttekulude jaotamise kohta, sh gaasiküttele üle läinud korterites;
5.9.korteriühistu lepingud Advokaadibürooga Vindex (advokaat Jevgeni Tverdohlebov), Stanislav Tšerepanoviga, Maria Samosonovaga või nende õigusteenust osutavate isikute äriühingutega; samuti Advokaadibürooga "Biin ja Biin";
5.10.kõik õigusteenust osutanud isikute (AB Vindex, Maria Samsonova, Stanislav Tšerepanov, AB Biin ja Biin) poolt korteriühistule esitatud arved ja andmed arvete tasumise kohta;
5.11.Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is asuvate korteriühistu arveldusarvete tervikväljatrükid alates 01.01.2014 kuni 05.03.2019.
5.Kohus lahendas avalduse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Menetlusosalised vaidlesid, kas on järgitud seaduses sätestatud tähtaega nõude esitamiseks. Maakohus tuvastas 05.03.2019 e-kirja (lk 30–31p, lk 78–79p) põhjal, et avaldajad saatsid 05.03.2019 e-posti aadressidele NNN ja TTT korteriühistu juhatuse liikmetele adresseeritud nõude teabe ja dokumentide koopiate saamiseks või nendega tutvumise võimaldamiseks. Pöördumisele vastas 13.03.2019 WW, kes märkis, et ärakirju või koopiaid on õigus saada ainult üldkoosoleku otsuste protokollidest, teavet ega dokumente ei saa anda WW füüsilise isikuna. Korteriühistu dokumentidega tutvumiseks ja teabe saamiseks korteriühistu tegevuse kohta tuleb vastava nõudega pöörduda korteriühistu juhatuse poole (lk 32). Äriregistri järgi oli WW 05.03.2019 puudutatud isiku juhatuse liige, korteriühistu kehtiv sidevahend oli e-posti aadress NNN (lk 70-72). Kuivõrd 05.03.2019 e-kiri saadeti korteriühistu isiku registrisse kantud e-posti aadressile, ei ole põhjendatud etteheide, et teabenõudega ei pöördutud juhatuse poole. Juriidilise isikuga suhtlemiseks oli kohane kasutada tema registrisse kantud sidevahendite
andmeid. E-kiri oli adresseeritud korteriühistu juhatuse liikmetele. Siinjuures pole oluline, kas avaldajate hinnangul oli WW tegelikult juhatuse liige. Teabenõude esitamisel lähtusid avaldajad äriregistri andmetest. Kohus nõustus avaldajatega, et 13.03.2019 vastusega korteriühistu keeldus teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Kui asuda seisukohale, et 13.03.2019 vastuse andis üksnes WW enda ja mitte korteriühistu juhatuse nimel, siis jättis korteriühistu teabenõudele üldse vastamata. Mõlemal juhul järgisid avaldajad 19.03.2019 kohtule avaldust esitades KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Kohus ei nõustunud korteriühistuga, et avaldus polnud tähtaegne, kuna avaldajad olid ka varasemalt korduvalt esitanud puudutatud isikule samasisulisi taotlusi. Seadus ei näe ette, et nõude teabe saamiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks võiks esitada vaid ühe korra (Riigikohtu 04.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 19).
6.Avaldajate küsimused 1.1, 1.7–1.10, samuti taotlused 2.3, 2.12–2.13 kajastusid 05.03.2019 e-kirjas. Kohus ei nõustunud korteriühistuga, et e-kiri oli ebaselge. Kirjast nähtus, millist teavet taotleti varem, ning jämeda kirjaga tähistati küsimused, millele nüüd vastust sooviti. Avaldaja I võlgnevuste osas sooviti teavet nõude esitamise aja seisuga. Kohus sai aru, et avaldajad soovisid teada, kas neil oli korteriühistu ees võlgnevusi. Avaldajate nõue tuli rahuldada osas, milles avaldajad nõudsid korteriühistu teabe andmiseks kohustamist nimetatud küsimuste osas. Avaldajate küsimused 1.2–1.6 kajastusid samuti 05.03.2019 e-kirjas. Korteriühistu leidis, et vastamine kahjustaks korteriühistu ja teiste korteriomanike huve tsiviilasjas nr 2-18-12045, kus avaldajad nõudsid küttesüsteemi endise olukorra taastamist. Kohus nõustus avaldajatega, et KrtS § 45 lg 2 ei näe ette teabe andmisest keeldumise õigust korteriühistu huvide kaitseks. Korteriomaniku õigustatud huvi ei saa olla teise korteriomaniku eest korteriühistu tegevust puudutava teabe varjamine eesmärgiga saavutada eelis kohtumenetluses. Avaldajate takistamine oma õiguste kaitsmisel kohtus ei olnud õiguspärane eesmärk. Korteriühistu ei toonud esile täiendavaid asjaolusid, mis viitaks teiste korteriomanike õigustatud huvide võimalikule kahjustamisele. Järelikult polnud tal alust keelduda teabe andmisest ja avaldajate nõue tuli kõnealuses osas rahuldada. Avaldajate küsimuse 1.11 osas leidis kohus järgmist. Korteriühistu väitel pole küsimusarusaadav, sest avaldajad ei tõendanud saate sisu. Kohus sellega ei nõustunud, vaid hindas küsimuse sisu poolest arusaadavaks. Korteriühistu ei eitanud saate toimumist. Avaldajad tõid esile, et saade oli internetis avalikult kättesaadav. Nii ei ole veenev, et korteriühistule ei olnud arusaadav, millisele saatele avaldajad viitavad. Korteriühistu oli nõus, et avaldaja I korteri ukse kohal oli kaamera, mille kohta oskas selgitusi anda korteriühistu. Sellises olukorras pole usutav, et ühistule pole teada asjaolud seoses salvestisest tehtud fotoga. Avaldajate 05.03.2019 e-kirjas oli väide, et foto videosalvestusest esitas avaldamiseks saatele „Q“ WW, millele järgnes küsimus, kes selle foto tegi. Kuivõrd kohtult sai nõuda teabe andmiseks kohustamist üksnes teabe osas, mida oli varasemalt korteriühistult nõutud ning 05.03.2019 e-kiri ei sisaldanud küsimust selle kohta, kes esitas foto saates avaldamiseks, rahuldas kohus avaldajate nõude seoses küsimusega 1.11 osas, kes tegi salvestusest saates avaldatud foto. Seoses taotlustega 2.11 ja 2.14 avaldas korteriühistu, et neis viidatud ajavahemikul tasu ei makstud ja avaldajatele võlgnetavaid summasid ei olnud. Teabe andmise tõttu jättis kohus avalduse selles osas rahuldamata.
7.Avaldajad soovisid, et korteriühistu annaks neile dokumentide koopiaid või alternatiivselt võimaldaks dokumentidega tutvuda. KrtS § 45 ei näe ette õigust nõuda koopiaid. Samuti ei näe sellist õigust ette võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015. Avaldajate viidatud KrtS § 20 lg 4 ei ole asjakohane. Kohus jättis rahuldamata nõude koopiate andmiseks kohustamiseks.
8.Avaldajad nõudsid puudutatud isiku kohustamist dokumentidega tutvumise võimaldamiseks (taotlused 2.1, 2.2, 2.7, 2.11, 2.12, 2.13 ja 2.15). Sama taotlus sisaldus 05.03.2019 e-kirjas. Seadus ei näe ette õigust keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamisest põhjusel, et dokument on korteriomanikul endal olemas. Majanduskavade kohta väitsid avaldajad, et majanduskavasid ei koostata, ja ka korteriühistu ei toonud esile, et majanduskavad oleks koostatud. Korteriühistu avaldas, et WW-ga kirjalikku käsunduslepingut ei sõlmitud. Avaldust ei saa rahuldada olematute dokumentide osas, st majanduskavad ja käsundusleping. Ülejäänud nimetatud dokumentide osas tuli avaldus rahuldada. Samuti nõudsid avaldajad taotlustes 2.4–2.6 ja 2.8–2.10 nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamist. Nõue samade dokumentidega tutvumise võimaldamiseks oli esitatud 05.03.2019 e-kirjas. Sarnaselt teabe andmisega pole korteriühistul õigust keelduda gaasikütet puudutavate dokumentidega tutvumise võimaldamisest kaalutlusel, et avaldajad ei saaks kasutada neid kohtumenetluses. Avaldajate takistamine oma õiguste kaitsmisel kohtus ei olnud õiguspärane eesmärk, mille kaitsmiseks saaks olla teistel korteriomanikel õigustatud huvi. Korteriühistu ei saa keelduda õigusteenuse osutamise lepingutega tutvumise võimaldamisest tuginedes AdvS §-le 45. Nimetatud säte kohustab kutsesaladuse hoidmiseks üksnes advokaati. Korteriühistu ei toonud esile, milline oluline kahju võiks tekkida teistele korteriomanikele, kui avaldajad saavad tutvuda õigusteenuse osutamise lepingutega. Korteriomanikel on õigustatud huvi pangasaladuse kaitse suhtes, kuid korteriühistu ei toonud esile, milline oluline kahju võib teistele korteriomanikele tekkida, kui avaldajatele saavad teatavaks nende pangakontode numbrid ning nendelt korteriühistule tehtud maksete aeg ja suurus. Seetõttu asus kohus seisukohale, et avaldus tuli rahuldada ka kõnealuses osas. Korteriühistu määruskaebus
9.Korteriühistu esitas määruskaebuse. Kohus eksis tõendite hindamisel ja õiguse kohaldamisel, mis tõi kaasa väära lahendi. Lisaks on määruse resolutsioon ja põhjendav osa vastuolus. Korteriühistu märkis, et vaidlustab kohtumääruse kogu ulatuses, v.a resolutsiooni p 4. Avaldajad esitasid korteriühistule identseid korduvaid avaldusi. KrtS § 45 lg 3 järgi tulnuks avaldajatel kohtusse pöörduda samas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mille kulgu tuli lugeda esmase avalduse esitamisest. KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on kohtusse pöördumise õigust lõpetav tähtaeg. Seadus ei anna õigust lõpetava tähtaja möödumisel avaldajatele õiguskaitset ja avaldus tulnuks jätta läbi vaatamata. Aina uute samasisuliste avalduste esitamisega ei saanud luua uut alust kohtusse pöördumise tähtaja arvutamiseks. KrtS § 45 lg-te 1 ja 3 eeldused kohtusse pöördumiseks ei ole täidetud. Avaldajad saatsid allkirjastamata e-kirja puudutatud isiku registrisse kantud e-posti aadressile. E-kirjas sisalduv teabenõue oli esitatud korteri nr 17 omanikule WW-le. Teda ei peetud teabenõudes korteriühistu juhatuse liikmeks. Kohtusse pöördumise eeldus on juhatuse keeldumine teabe andmisest. Käesoleval juhul ei ole juhatus selgesõnaliselt ega vaikivalt keeldunud. Juhatuse liige, kes seadusest tulenevalt korteriühistut esindas, selgitas teabe saamise ja dokumentidega tutvumise võimalusi 13.03.2019 e-kirjas ning palus pöörduda juhatuse poole. Kohtumääruses hinnati aga 13.03.2019 vastust sisutuks. Kuna korteriühistu vastas ärakuulamisel taotlustele 2.11 ja 2.14 ning avaldajad said soovitud teabe, siis tuli avaldus selles osas jätta rahuldamata. Nii maakohus ka põhjendas, aga vaidlustatud määruse resolutsioon selles osas avalduse rahuldamata jätmist ei kajasta. Kohus rahuldas avaldajate nõude tutvuda korteriühistu pangakontode tervikväljatrükkidega ajavahemikul 01.01.2014–05.03.2019. Need dokumendid sisaldavad korteriühistuga arveldanud isikute pangakontode andmeid. Asjaomased andmed on hõlmatud pangasaladusega, mida avaldajatele ei ole õigust ilma konto omaniku nõusolekuta avaldada.
Korteriühistu leiab jätkuvalt, et nii tema kui ka korteriomanike huvide kaitseks oleks tulnud jätta rahuldamata nõuded seoses küttesüsteemi ja gaasiküttega. Avalduse osalise rahuldamise korral ei olnud õige jätta menetluskulusid korteriühistu kanda. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel.
11.Ringkonnakohus küsis korteriühistult, milliseid maakohtu lahendi resolutsioonis märgitud dokumente oli korteriühistu avaldajatele erinevate nendevaheliste kohtumenetluste raames esitanud. Korteriühistu 12.02.2021 vastusele (lk 151) võimaldas ringkonnakohus avaldajatel esitada seisukoha. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt ning teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse selles osas rahuldamata. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas ning avalduse osalise rahuldamise tõttu jätta menetluskulud osaliste endi kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja jätab ka määruskaebemenetluse kulud osaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.
13.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult korteriühistu. Seega on maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Esiteks jäi rahuldamata dokumentidest koopiate saamise taotlus (määruse resolutsiooni p 4). Teiseks jäid rahuldamata dokumentidega tutvumise taotlused 2.2 (majanduskavad), 2.11 (käendusleping ja andmed tasu kohta) ning 2.14 (raha tagastamata jätmise põhjendus). Taotlusega 2.10 soovisid avaldajad pangakontode väljavõtetega tutvumise võimaldamist kuni 18.03.2019, aga maakohus kohustas tutvumist võimaldama väljavõtetega kuni 05.03.2019. Kolmandaks on jõustunud maakohtu otsustus, et küsimuse 1.11 osas ei ole vaja korteriühistul enam vastata, kes esitas foto saates avaldamiseks. Neljandaks kitsendas maakohus teataval määral avaldust, kui kohustas korteriühistut andma teavet küsimustes, mille kohta avaldajad nõudsid andmete või dokumentidega tutvumiseks kohustamist (taotlused 2.3, 2.12 ja 2.13, vt selle kohta järgmise p 14 viimane lõik).
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õigusliku aluse moodustavad KrtS § 45 lg-d 1 ja 3. Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (Riigikohtu 17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12). Maakohus tuvastas õigesti nende normide kohaldamise üldiste eeldustena, et avaldajad on korteriühistu liikmed ja nad pöördusid 05.03.2019 e-kirjaga korteriühistu poole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kiri saadeti korteriühistu e-posti aadressile ja see oli adresseeritud korteriühistu juhatusele. See nähtub ka e-kirja sisust (lk 30). Lisaks nähtub
e-kirjast, et avaldajad käsitlesid WW korteriühistu juhatuse liikmena (lk 30p). Seega on korteriühistu etteheited alusetud, et 05.03.2019 kiri oli adresseeritud vaid WW-le kui korteriomanikule. WW suunas 13.03.2019 e-kirjaga avaldajaid pöörduma uuesti korteriühistu poole, samas jättes arvestamata, et avaldajate kiri oli edastatud korteriühistule nõuetekohasel viisil. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et WW 13.03.2019 kirjaga sisuliselt keeldus korteriühistu nimel teabenõudele vastamast. Maakohus leidis, et dokumentidega tutvumiseks kohustamise taotluse alusel saab kohus teataval juhul panna korteriühistule teabe andmise kohustuse. Seda järeldust ei ole kaebusega vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 477 lg 5 võimaldab vähemalt KrtS § 45 alusel lahendatavas asjas teatavas ulatuses muuta seda, kuidas korteriühistu juhatus peab teavitamiskohustust täitma. Käesoleval juhul kitsendas maakohus avaldajate päringute sisu ja seda ei saa korteriühistu kaebuse alusel muuta.
15.Ringkonnakohus nõustub korteriühistuga, et KrtS § 45 lg 3 sätestab õigust lõpetava tähtaja. See ei anna siiski alust avalduse läbivaatamata jätmiseks. Maakohus leidis õigesti, et seadus ei näe ette, et nõude teabe saamiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks võiks esitada vaid ühe korra. Kui korteriomanik laseb kohtusse pöördumise tähtaja mööda, saab ta esitada korteriühistule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ja pärast seda pöörduda kohtusse. Käesoleval juhul pöördusidki avaldajad 05.03.2019 korteriühistu poole, korteriühistu keeldus 13.03.2019 teabenõudele vastamast ja avaldajad pöördusid kohtusse 19.03.2019. Määruskaebuses pole väiteid, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale.
16.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus avaldajate taotlusi teemade kaupa. Esmalt analüüsib kohus korteriühistu juhtimise ning avaldajate ja korteriühistu vaheliste rahaliste kohustustega seonduvaid taotlusi (p 17), seejärel küttesüsteemi muudatustest tingitud taotlusi (p 18) ning lõpuks andmekaitse valdkonnaga seotud küsimusi (p 19).
17.Korteriühistu juhtimise ning avaldajate ja korteriühistu vaheliste rahaliste kohustustega seonduvad küsimus 1.1 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.1) ning dokumentidega tutvumise taotlused 2.1, 2.3 ja 2.8–2.15 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 5.1, 3.6, 5.9– 5.11 ning p 3.7 koos p-ga 5.3 ja p 3.8 koos p-ga 5.4, samuti p 5.5).
17.1.Küsimus 1.1 koosneb tegelikult kahest küsimusest. Esiteks soovivad avaldajad teada, kuidas ja millise dokumendiga on kindlaks määratud majandamiskulude arvestamise alused. Teiseks küsivad avaldajad, miks korteriühistu ei koosta kunagi majanduskavasid. Maakohus rahuldas avalduse ja sisuliselt kohustas korteriühistut neile küsimustele vastama. Ringkonnakohus selles osas maakohtuga ei nõustu. KrtS § 45 lg 1 alusel ei ole põhjendatud nõuda korteriühistult teavet, mis tuleneb seadusest (esimene küsimus) või mis eeldab hinnangu andmist (teine küsimus). Riigikohus on leidnud ÄS § 166 tõlgendamisel, et osanik ei saa juhatuselt nõuda teabe korras hinnangute andmist mingile olukorrale (14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.1; 21.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 31). Sama seisukoht kohaldub KrtS § 45 tõlgendamisel. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.1 tühistada ja jätta avaldus küsimuse 1.1 osas rahuldamata.
17.2.Taotlusega 2.1 soovisid avaldajad tutvuda üldkoosolekute protokollide, registreerimislehtede ja volikirjadega alates 01.01.2013–01.01.2019. Maakohus rahuldas selle taotluse, aga ringkonnakohtu hinnangul puudub avaldajatel õiguskaitsevajadus nende dokumentide osas, mis neil endal olemas on või kättesaadavad muul viisil (Riigikohtu 19.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 31). Korteriühistu avaldas määruskaebemenetluses, et avaldajatel on olemas järgmised dokumendid: 29.08.2016 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (tsiviilasja nr 2-16-15153 menetlusdokumendid e-toimikus nr 1, 2 ja 3) – kohus kontrollis, et need dokumendid vastavad
käesolevas asjas taotletud ulatusele ja on avaldajatele nähtavad avalikus e-toimikus. Lisaks tuvastas kohus TsMS § 477 lg-st 7 juhindudes, et ka tsiviilasja nr 2-17-500 raames esitasid avaldajad ise kohtule 29.08.2016 üldkoosoleku protokolli ja registreerimislehe (hagi lisas, e-toimikus dokument nr 1); 12.10.2016 üldkoosoleku protokolli, registreerimislehe ja volitused esitasid avaldajad samuti ise koos hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-17-500; 26.07.2016 üldkoosoleku protokoll, osavõtjate nimekiri ja volikirjad on sarnaselt esimeses taandes märgituga nähtavad tsiviilasjas nr 2-16-15153; 10.12.2016 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (tsiviilasja nr 2-16-15153 menetlusdokument e-toimikus nr 57) – kohus kontrollis, et viidatud dokument on korteriühistu e-kiri, mis oli tehtud nähtavaks avaldajate esindajale Sulev Mandrile ja avaldajale II, kuid mitte avaldajale I. Nimetatud e-kirjas edastas korteriühistu kohtule mh 10.12.2016 üldkoosoleku protokolli, registreerimislehed ja volikirjad. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajal I võimalus ise nende dokumentidega tutvuda läbi esindaja või paluda kohtult juurdepääsu avalikus e-toimikus nimetatud dokumendile; 28.09.2018 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (esitatud avaldajate poolt tsiviilasjas nr 2-18-17922 – menetlusdokumendid e-toimikus nr 9 ja 27) – kohus kontrollis ja tuvastas, et avaldajad esitasid parandatud hagi koos järgmiste lisadega (e-toimikus dokument nr 9): korteriühistu 28.09.2018 koosoleku protokoll koos selles sisalduvate otsuste ja hääletamistulemustega, korteromanike registreerimise leht ja volikirjad (avalduse lisad nr 2–4). Avaldajad esitasid sama koosoleku kohta dokumente veel ka 18.02.2020 menetlusdokumendi lisadena (e-toimikus dokument nr 27). Loetletud dokumentide osas puudub avaldajatel õiguskaitsevajadus. Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 5.1 osaliselt tühistada ja jätta taotlus 2.1 rahuldamata 26.07, 29.08, 12.10 ja 10.12.2016 ning 28.09.2018 üldkoosolekute osas.
17.3.Taotlusega 2.3 soovisid avaldajad tutvuda korterite majandamiskulude arvestamise alusdokumentidega (küttekulud, remondifond, turvakaamerad). Maakohus leidis, et sisuliselt soovivad avaldajad teavet, kuidas arvestatakse majandamiskulu korterite kaupa, ning rahuldas avalduse selles osas teabenõudena (määruse resolutsiooni p 3.6). Ringkonnakohus märkis eespool p-s 14, et kirjeldatud viisil avalduse kitsendamine on lubatav. Korteriomanikul on põhjendatud huvi saada ülevaade korteriühistu kuludest, aga ka sellest, kuidas need kulud konkreetselt korteriomanike vahel jaotatakse. Maakohtu rahuldatud viisil vastab teabe andmise kohustus sellele huvide. Neil kaalutlustel jääb maakohtu määrus kõnealuses osas muutmata.
17.4.Taotlustega 2.8 ja 2.9 soovisid avaldajad tutvuda korteriühistule osutatud õigusteenust käsitlevate dokumentidega. Nende taotluste osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vaidlustatud määrus jääb muutmata.
17.5.Taotlusega 2.10 soovisid avaldajad tutvuda pangakontode väljavõtetega. Eespool p-s 13 sedastas ringkonnakohus, et avaldajad ei vaidlustanud avalduse rahuldamist taotletust lühema ajavahemiku kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajatel on õigus tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõtetega, aga maakohus jättis tähelepanuta, et need väljavõtted võivad sisaldada kolmandate isikute andmeid, mille edastamise õigus korteriühistul puudub (vt selle kohta järgnevas p 19.6).
17.6.Taotlustega 2.12 ja 2.13 soovisid avaldajad andmeid selle kohta, kas neil on võlgnevusi korteriühistu ees, ning tutvuda võla suurust ja tekkimist kajastavate dokumentidega. Maakohus rahuldas need taotlused veidi muudetud kujul oma määruse resolutsiooni p-dega 3.7 ja 5.3 (avaldaja I osas) ning p-dega 3.8 ja 5.4 (avaldaja II osas). Ringkonnakohus seevastu leiab, et
kõnealused taotlused tuleb jätta rahuldamata. Avaldajad ei väida, et korteriühistu ei esitaks neile korrapäraselt arveid või et arved ei kajastaks nõudesumma kujunemist. Korteriomanik ei saa nõuda KrtS § 45 lg 1 alusel korteriühistult igakuiste arvete koostamise ja esitamise dubleerimist, st sisuliselt sama teavet, mis on arvete kaudu korteriomanikul niigi juba olemas. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.7, 3.8, 5.3 ja 5.4.
17.7.Taotlusega 2.15 soovisid avaldajad tutvuda kahe koosoleku videosalvestistega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhjendustega, et avaldus selles osas tuli rahuldada.
18.Korteriühistu hallatava elamu küttesüsteemi osalisest muutmisest on ajendatud küsimused 1.2–1.6 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3.9–3.13) ning dokumentidega tutvumise taotlused 2.4–2.7 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 5.6–5.8 ja 5.2).
18.1.Küttesüsteemiga seotud küsimuste kohta tuleb esmalt märkida, et küttesüsteemi muutmise otsuseid saab teatavatel tingimustel teha korteriomanike häälteenamusega, st need kuuluvad vähemalt osaliselt korteriühistu pädevusse. Riigikohus on enne 01.01.2018 kehtinud õiguse osas leidnud, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul pole tegemist kaasomandis oleva asja olulise muutmisega asjaõigusseaduse § 74 lg 1 mõttes, mistõttu korteriühistu üldkoosolek võis häälteenamusega otsustada elektriküttelt kaugküttele ülemineku ning see otsus on kõigile korteriomanikele kui korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (22.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15, p 10). Järelikult võib korteriomanik küsida juhatuselt teavet ja dokumente seoses küttesüsteemi muutusega, aga seda eelkõige osas, mis käsitleb elamu kui terviku küttesüsteemi ja sellest tingitud kulu.
18.2.Kõnealuse teabe andmisest ega dokumentidega tutvumise keeldumise kohane alus ei ole ühistu väidetav vajadus kaitsta enda ja ülejäänud korteriomanike huve teises kohtuasjas või laiemalt. Korteriühistu teave ja dokumendid elamu küttesüsteemi ega küttekulu kohta ei ole olemuselt sellised, mille avaldamine võiks kahjustada ühistu või korteriomanike huve.
18.3.Ringkonnakohtu hinnangul on korteriomanikul põhjendatud huvi andmete ja dokumentide suhtes, mille alusel ta saab hinnata, kas korteriühistu majandamiskulude nõue tema vastu on põhjendatud (vt eespool p 17.3). Neil kaalutlustel rahuldas maakohus õigesti avalduse küsimuste 1.2, 1.5 ja 1.6 ning taotluste 2.5–2.7 osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.9, 3.12 ja 3.13 ning 5.7, 5.8 ja 5.2). Korteriühistu küll väidab, et ta esitas selgitused küttekulude arvestuse kohta tsiviilasjas nr 2-18-1205 dokumendina nr 108, aga kohtute infosüsteemi andmetel ei puuduta selle numbriga kohtuasi käesoleva menetluse osalisi. Sarnase numbriga on asi nr 2-18-12045, milles on kaks dokumenti nr 108, aga neist kummaski ei kajastata küttekulude arvestust.
18.4.Samas ei tulene eespool p-s 18.1 märgitust, et korteriühistu peaks korraldama küttesüsteemi muudatusi korteriomandite kaupa ega jälgima, kas igas korteris tehtud muudatuste projektid on nõuetekohased. Korteriühistu pädevusse kuulub elamu küttesüsteemi kui terviku projekteerimine ja ehitamine. Neil kaalutlustel ei pea korteriühistu juhatus vastama küsimustele 1.3 ega 1.4 ning maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.10 ja 3.11 tuleb tühistada. Samuti ei pea korteriühistu koguma ega säilitama korterites tehtavate ehituslike muudatuste projekte ja selleks vajalikke kaasomanike nõusolekuid. Seetõttu pole alust rahuldada taotlust 2.4 ja maakohtu määruse resolutsiooni p 5.6 tühistatakse.
18.5.Küttesüsteemi ja -kuluga seotud ülejäänud taotlused põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub nende osas maakohtu põhjendustega.
19.Andmete kogumist ja sellega seoses ka andmekaitse valdkonda puudutavad küsimused 1.7– 1.11 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3.2–3.5 ja 3.14) ning osaliselt ka dokumentidega tutvumise taotlus 2.10 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5.11).
19.1.Küsimusega 1.7soovivad avaldajad teada, miks on avaldaja I korteri juurde paigaldatud kaamera. Lisaks soovitakse küsimusega 1.8 teavet, kes otsustasid kaamera paigaldamise ja milline dokument on selle otsustamise kohta. Maakohus kohustas juhatuse vastavat teavet andma. Ringkonnakohus seevastu leiab, et küsimusele 1.7 kui „miks“-küsimusele ei pea juhatus vastama (vt eespool p 17.1). Samuti ei tulene seadusest korteriühistule kohustust pidada arvet selle üle, kes korteriomanikest otsustas otsuse poolt, st ka küsimuse 1.8 esimesele poolele ei pea juhatus vastama. Kõnealuses osas on avaldus põhjendatud ainult küsimuse 1.8 teise poole osas, st maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2 tühistatakse tervikuna ja p 3.3 osaliselt.
19.2.Küsimused 1.9–1.11 käsitlevad elamu trepikojas asuva turvakaamera salvestisi. Maakohus rahuldas nende osas avalduse, v.a küsimuse 1.11 osa foto esitaja kohta (vt eespool p 13). Turvakaamera salvestiste kohta tuleb esmalt märkida, et videovalve, mis seisneb isikutest pidevsalvestusseadmesse (sh kõvakettale) videosalvestuse tegemises on isikuandmete automatiseeritud töötlemine (vt Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus kohtuasjas C-212/13, p 25). Isikuandmete töötlemise reeglistik tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Korteriühistu on turvakaamera salvestise kui andmete vastutav töötleja viidatud üldmääruse art 4 p 7 tähenduses.
19.3.Küsimusega 1.9 soovivad avaldajad teada turvakaamera salvestise asukohta. Vastutava töötleja teavitamiskohustuse ulatus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art-test 12–14 ja art 15 näeb ette andmesubjekti õiguse andmetega tutvuda. Üheski neis sätetes ei märgita vastutava töötleja kohustust teavitada andmesubjekti sellest, kus andmeid säilitatakse. Sama teave ei ole hõlmatud korteriomaniku põhjendatud huviga, mis võimaldaks esitada teabenõude KrtS § 45 lg 1 alusel, ega õigustatud huviga VÕS § 1014 ja 1015 tähenduses. Kokkuvõttes puudub õiguslik alus selleks, et korteriühistu peaks avaldama turvasalvestise säilitamise asukoha. Küsimuse 1.9 osas tuleb avaldus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni p 3.4 tühistada.
19.4.Küsimusega 1.10 soovivad avaldajad sisuliselt teada sama salvestise säilitamise eest vastutavat isikut, kes võib ühtlasi olla volitatud töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 8 tähenduses. Sarnaselt eelmises p-s 19.3 märgituga ei tulene viidatud üldmäärusest ka kohustust teavitada andmesubjekti igast isikust, kes andmetöötluse eest vastutab, vaid piisav on teave vastutava töötleja kohta. Siiski on avaldajatel KrtS § 45 lg 1 alusel õigus saada korteriühistult teavet selle kohta, kuidas on töö ja vastutus ühistus jaotatud. Avaldajatel on ka asjakohane teabehuvi, sest nad võivad korteriomanikena kontrollida, kas ühistu järgib oma töö korraldamisel isikuandmete kaitse üldmäärust mh osas, et ei tee turvasalvestisi nähtavaks liiga paljudele isikutele. Seega on avaldus küsimuse 1.10 osas põhimõtteliselt õigesti rahuldatud. Siiski tuleb jätta maakohtu resolutsiooni p-st 3.5 välja viide isikuandmete kaitse seadusele, sest korteriühistu tegevus turvasalvestiste töötlemisel ei kuulu alates isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest enam selle seaduse kohaldamisalasse.
19.5.Küsimusele 1.11 kohustas maakohus juhatust vastama osas, mis puudutab salvestisest foto tegemist. Sarnaselt eelmises p-s 19.4 esitatud põhjendustega on avaldajatel põhjendatud huvi saada teada, kellel on piisav juurdepääs salvestisele sellest foto tegemiseks. Maakohtu määrus jääb kõnealuses osas muutmata.
19.6.Taotluse 2.10 osas leidis ringkonnakohus eespool p-s 17.5, et põhimõtteliselt on avaldajatel korteriomanikena õigus tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega. Korteriühistu viide pelgalt pangasaladuse hoidmise kohustusele ei anna alust käesoleval juhul jätta pangakonto väljavõtted esitamata. Pangasaladuse kohustus kehtib krediidiasutuste suhtes (krediidiasutuste seaduse §-d 2 ja 88). KrtS § 45 lg 2 näeb ette, et juhatus võib keelduda teabe
andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Maakohus leidis õigesti, et korteriühistu ei toonud esile, milline oluline kahju võib teistele korteriomanikele tekkida, kui avaldajatele saavad teatavaks nende poolt korteriühistule tehtud maksete aeg ja suurus. Avaldajad selgitasid vastuses määruskaebusele, et päringu eesmärk oli saada teavet ühistu liikmete poolt makstud summade kohta korteriühistule ning samuti ühistu tehtud ülekanded (nimede, kuupäevade ja summadega). Avaldajad kinnitasid, et isikute pangakontonumbrid ei ole nende huvi eesmärk ja korteriühistu võib soovi korral pangakonto numbrid kinni katta. Samas jäi maakohtul tähelepanuta, et KrtS § 45 lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve. Eelkõige on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötuse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Neil kaalutlustel täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5.11 sõnastust. Korteriühistul peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike).
20.Kaebuses leiti, et maakohus jättis ebaõigesti resolutsiooni märkimata, millises osas jäi avaldus rahuldamata dokumentide puudumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu ei ole määruse tühistamise aluseks. Kohtumääruse täitmise seisukohalt on oluline, millises osas avaldus rahuldati. Asja lahendamise selguse huvides täiendab ringkonnakohus resolutsiooni otsustusega, et ülejäänud osas jääb 05.03.2019 pöördumise sisule vastav avaldus rahuldamata.
21.Maakohtu määrus tuleb tühistada menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise osas. Ringkonnakohus muudab kulude jaotust maakohtus ja jaotab määruskaebemenetluse kulud järgmiselt. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel seega lähtudes õiglusest (vt nt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29 teine lõik). Kuna avaldajate kohtusse pöördumine oli põhjendatud osaliselt, st oli esitatud ka nõudeid, mille osas korteriühistul polnud kohustust teavet anda või avaldajatel puudus õiguskaitsevajadus, on õiglane jätta menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus samuti menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Seetõttu puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
22.Käesoleva määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 3 alusel, aga üksnes ulatuses, milles vaidlustati ka maakohtu määrust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.