K.K. hagi Sõiduauto OÜ vastu töötasu ja hüvitise saamiseks. Sõiduauto OÜ vastuhagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. 2165,49 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. augusti 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sõiduauto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: OÜ Sõiduauto (kostja, vastuhagis hageja), rk 12371380; esindaja Tanel Rooma
Menetlusosalised ja nende esindajad
K.K. (hageja, vastuhagis kostja), ik xxx; esindaja Maarika Kutser
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 otsus hüvitise suuruse ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja hüvitis 916,17 eurot ja jätta vastuhagi läbi vaatamata. Muus osas jätta maakohtu otus muutmata.
2.Lugeda kohtulahendi resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.1.Rahuldada K.K. hagi. 2.2.Lugeda K.K. ja Sõiduauto OÜ vahel 03.10.2016.a. sõlmitud tööleping ülesöelduks 15.06.2017.a. erakorraliselt töötaja algatusel tööandja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 alusel.
2.3.Mõista Sõiduauto OÜ-lt välja K.K. kasuks 2017.a juuni töötasu summas 333,15 eurot. 2.4.Mõista Sõiduauto OÜ-lt välja K.K. kasuks hüvitis 916,17 eurot. 2.5.Jätta OÜ Sõiduauto vastuhagi läbi vaatamata.
2.6.Jätta poolte menetluskulud maakohtus Sõiduauto OÜ kanda. 2.7.Välja mõista OÜ-lt Sõiduauto K.K. kasuks menetluskulud summas 300.- eurot.
2.8.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.K.K. (kostja, vastuhagis hageja) esitas hagi Sõiduauto OÜ (kostja, vastuhagis hageja) vastu, milles palus: a) tuvastada, et poolte sõlmitud töölepingu ütles üles töötaja erakorraliselt 15. juunil 2017 põhjusel, et tööandja rikkus oluliselt töölepingut; b) mõista kostjalt välja hageja kasuks keskmine töötasu töö mitteandmise tõttu ja TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses, s.o 2165,49 eurot. Töövaidluskomisjon tegi 1. augustil 2017 otsuse, millega rahuldas töötaja avalduse osaliselt, luges töölepingu ülesöelduks erakorraliselt töötaja algatusel 15. juunist 2017 TLS § 91 lg 2 alusel, mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks 2017. a juunikuu keskmise töötasu töö mitte andmisel 333,15 eurot ning TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitise töötaja 1,5 kuu keskmise töötasu määras 916,17 eurot. Töötaja leidis, et töövaidluskomisjon tegi iseenesest õige arvutuskäigu, kuid välja tuleb mõista lisaks kolme kuu eest hüvitis 1832,34 eurot ja 2017. a juunikuu keskmine töötasu töö mitteandmise tõttu 333,15 eurot. Lühiajaline töötamine ei ole piisav alus väiksema hüvitise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt ei andnud tööandja hagejale tööd kokkulepitud mahus. Alates 22. maist 2017 puudus hagejal koht töö tegemiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
Puudusid töölepingu ülesütlemise alused TLS § 91 lg 2 järgi. Ülesütlemine on TLS § 104 lõike 1 järgi tühine. Pooled leppisid tasu kokku sooritatud töö mahust lähtuvalt. Töölepingu punktis 3.2. sätestatud 40 tundi nädalas tulenes seadusest, mille järgi tööaeg ei tohi ületada 40 tundi. Pole viiteid, et tööandja oleks keeldunud klienti vastu võtmast ja osutamast neile teenuseid. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel 31. mail 2017. Lõpparve 741,57 eurot kanti töötaja kontole 5. juunil 2017. Töötaja lõpetamise kokkuleppele allkirja ei andnud põhjendusel, et tema eksemplar ei ole kaasas. Töövaidluskomisjoni pöördumine oli ootamatu.
3.Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus tuvastada töötaja 3. oktoobri 2016 erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus rahuldas 30. augusti 2018 otsusega töötaja hagi, luges töölepingu ülesöelduks töötaja avaldusega erakorraliselt, mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja 2017. a juuni töötasu 333,15 eurot ning hüvitise 1832,34 eurot. Tööandja vastuhagi jäeti rahuldamata. Menetluskulud jäeti tööandja kanda. Tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Tööandja esitas kohtule töölepingu originaali (tl 88-90), mille punktis 10.1 on märgitud, et tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel 31. mail 2017. Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et töötaja ei ole töölepingu lõppemist poolte kokkuleppel enda allkirjaga kinnitanud. Tööandja on ka ise märkinud, et töötaja keeldus töölepingu lõpetamisel allkirja andmast, viidates, et tal ei ole tema eksemplari kaasas. Seega ei ole tõendatud töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel. Pooltevahelist kokkulepet ei saa tuletada kaudselt Maksu- ja Tolliametile edastatud teabe alusel või töötajale edastatud lõpparve alusel. TLS § 91 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Tegemist on avatud loeteluga ning aluseks võivad olla ka muud olulised asjaolud, mis takistavad töösuhte jätkamist. Poole vahel ei ole olnud vaidlust selle üle, et tööandja ei ole töötajale andnud tööd ulatuses, mis on lepinguga kokku lepitud. Nimetatud asjaolu nähtub ka poolte kirjavahetusest (tl 54-57). Töötajale töö mitteandmine ja ühtlasi töötasu mittemaksmine on tööandja kohustuse oluline rikkumine ning töötaja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda. Tööleping tuleb lugeda erakorraliselt üles öelduks töötaja algatusel 15. juunist 2017. Töölepingu p 3.2 kohaselt algas töö kell 9.00 ja lõppes 18.00, laupäeval 10.00-15.00, vastavalt meistri korraldatule ning graafikule, kokku 40 tundi nädalas. Punkti 4.1 kohaselt moodustas töötaja põhipalga 6 eurot tunnis teenustöö eest katseajal, 8 eurot pärast katseaja lõppu, koristustööde eest 4 eurot tunnis. Lepingu sõnastus ei viita sellele, et pooled oleks kokku leppinud, et tööd tasustatakse teenustöö tundide alusel. Tööandja on viidanud palgateatistele (tl 63-70), mille kohaselt oli pooltevaheline praktika selline, et töötasu maksti tegelikult tehtud tükitöö alusel. Määrav on siiski sõlmitud
tööleping. Sellega on kokku lepitud tööaeg ning töötasu. Sellest tuleneb tööandjale kohustus anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Töö kokkulepitud ulatuses andmata jätmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale töötasu. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud tükitöö tegemises. Seega ei saa palgateatiste alusel lugeda lepingus kokkulepitut muudetuks. Töötaja esitas töötasu nõude töö mitteandmisel 15 päeva eest 1. juunist 2017 kuni 15 juunini 2017 summas 333,15 eurot. Tööandja on töötaja arvestuskäiguga nõustunud (tl 116). Poolte vahel ei ole vaidlust, et tööandja ei ole töötajale tööd andnud. Töötaja on keskmise palga arvestamisel lähtunud talle tegelikult tasutud töötasudest ega ole esitanud täiendavat töötasu nõuet 2017. a. juunile eelneva perioodi eest. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 (keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord) § 2 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Palgateatiste alusel on töötaja kuue kuu töötasuks kokku 3664,05 eurot. Arvestuse aluseks olevaid kalendripäevi oli samal perioodil 165. Keskmine kalendripäeva tasu oli seega 22,21 eurot ning 15 päeva tasu 333,15 eurot. TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Tööandja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse hüvitise suuruse muutmiseks. Seega kuulub tööandjalt töötaja kasuks välja mõistmisele ülesütlemise hüvitis kolme kuu ulatuses, s.o summas 1832,03 eurot (3664,05 eurot/6x3). Töötaja nõude summa 1832,34 euro arvutamisel on töötaja teinud arvutusvea ning tegelik summa on 1832,03 eurot. Asjaolu, et töötaja on hagiavalduses nõueteks märkinud suuremad summad, kui töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud osad, ei välista nõuete rahuldamist. Kuivõrd tööandja on palunud tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, mille rahuldamine välistaks ka hüvitise nõuded, ei saanud töövaidluskomisjoni otsus ka osaliselt jõustuda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tööandja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta töötaja hagi rahuldamata ja rahuldada tööandja vastuhagi, millega tuvastada tööandja erakorralise töölepingu ülesütlemise tühisus. Menetluskulud palutakse jätta töötaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus vääralt tõendeid ja rikkus sellega TsMS § 232 ja § 442 lg 8. Kuigi töötaja ei kinnitanud allkirjaga töölepingu kokkuleppelist lõpetamist, ei tähenda see seda, et kokkulepet
ei olnud. Allkirja mitte andmisest ei saa järeldada, et töötaja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega kokkuleppel; 2) tunnistas töötaja 12. novembri 2017 selgituses kohtule, et tööandja rikkumine toimus 05.06 või 31.05, kui ta sai teada, et tööleping lõpetati ilma töötaja nõusolekuta. Töötaja märkis, et talle öeldi, et ta võetakse tööle tagasi ja ta ei avaldanud soovi TLS § 79 alusel töölepingu lõpetamiseks. See näitab, et tööleping lõpetati kokkuleppeliselt; 3) on väär maakohtu seisukoht, et puudus vaidlus selle üle, et tööandja ei andnud töötajale tööd kokkulepitud ulatuses. Tööaeg põhines teostatud töö hulgal, kokku lepiti tükitöö.
5.Töötaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada hüvitise suuruse osas, selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab töötaja hüvitise nõude summas 916,17 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka vastuhagi rahuldamata jätmise osas, selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab tööandja vastuhagi läbi vaatamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
7.Asja materjalidest nähtub, et töötaja sai töövaidluskomisjoni 08.08.2017 tehtud otsuse kätte 08.08.2017. Töötaja ei esitanud ITVS § 24 lg 1 alusel ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamisest avaldust maakohtule taotlusega vaadata tema avaldus rahuldamata jäänud osas läbi hagimenetluses. Maakohtusse esitas avalduse tööandja, kes palus läbi vaadata tööandja avalduse ja töötaja avalduse.
8.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui vaatas töötaja nõude läbi ka osas, milles töövaidluskomisjon jättis töötaja nõude rahuldamata. ITVS § 25 lg 1 teise lause kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. ITVS § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenevate erisustega. Ringkonnakohus leiab, et kui töövaidluskomisjon rahuldab töötaja nõude osaliselt ja kohtule esitab avalduse üksnes tööandja, siis on töövaidluskomisjoni otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause alusel jõustunud osas, millega jäeti töötaja avaldus rahuldamata. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse piirid ja antud juhul soovis tööandja, et kohus vaataks läbi vaidluse küsimuses, kas töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles ja kas tal oli õigus saada töötasu summas 333,15 eurot ja hüvitist summas 916,17 eurot. Kui töötaja ei olnud rahul töövaidluskomisjoni otsusega talle määratud hüvitise suuruse osas, siis pidi ta esitama otsuse kättesaamisest arvates ühe kuu jooksul kohtule avalduse(hagi), et kohus vaataks asja läbi osas, milles töötaja nõue jäeti rahuldamata. Töötaja nõuet ei esitanud. Asjaolu, et maakohus kohustas töötajat oma avalduse esitama hagiavalduse vormis, ei andnud maakohtule alust töötaja nõuet läbi vaadata jõustunud osas.
Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hüvitise suuruse osas. Kuna asjas on õigesti tuvastatud töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel, siis oli töötajal õigus saada hüvitist. Töövaidluskomisjon määras hüvitise suuruseks 916, 17 eurot, ning kuna töötaja hüvitise suurust ei vaidlustanud, siis tuleb nimetatud summas hagi rahuldada.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega töölepingu lõpetamise aluse ja kuupäeva osas ning osas, millega määrati saamata jäänud töötasu suurus, ning ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6. Maakohus leidis õigesti, et asjas puuduvad tõendid, mille alusel tuvastada töölepingu lõppemine kokkuleppel. Töötaja eitab kokkulepet ning kirjalik dokument kokkuleppe kohta puudub. Tööandja poolt tehtud ühepoolsed kanded ja toimingud ei anna alust kokkuleppe tuvastamiseks.
10.Ringkonnakohus märgib, et tööandjal puudub õiguslik huvi töötaja poolt esitatud töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks. Töötaja esitas nõude, tuvastada töölepingu ülesütlemise kehtivus, seega on sama nõue juba menetluses, samuti on ülesütlemise kehtivuse tuvastamine faktiline asjaolu, mida asja läbivaataja peab tuvastama ka töötaja rahaliste nõuete põhjendatuse hindamisel. Seega nii töövaidluskomisjon kui maakohus pidid tuvastama töötaja avalduse läbivaatamisel, kas töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles. Sellises olukorras puudub tööandjal õiguslik huvi samasisulise tuvastusnõude esitamiseks ja selle läbivaatamiseks vastuhagina. Ringkonnakohus jätab tööandja vastuhagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
11.Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.