30.08.2018.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-17-13257
Tsiviilasi
Sõiduauto OÜ taotlus K K ́i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina/OÜ Sõiduauto hagi K K vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: K K (ik: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Maarika Kutser Kostja (taotluse esitaja, vastuhagi esitaja): OÜ Sõiduauto (registrikood 12371380) Kostja seaduslik esindaja: K K Kostja lepinguline esindaja: Ain Välba 5665,49 eurot
Hagi hind Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Rahuldada K K’i hagi.
Lugeda K K ja Sõiduauto OÜ vahel 03.10.2016.a. sõlmitud tööleping ülesöelduks 15.06.2017.a. erakorraliselt töötaja algatusel tööandja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 alusel. Mõista Sõiduauto OÜ-lt välja K K kasuks 2017.a juuni töötasu töö mitteandmisel summas 333,15 eurot. Mõista Sõiduauto OÜ-lt välja K K kasuks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku summas 1832,34 eurot. Jätta rahuldamata OÜ Sõiduauto vastuhagi.
Jätta poolte menetluskulud Sõiduauto OÜ kanda. Välja mõista OÜ-lt Sõiduauto K K’i kasuks menetluskulud summas 300.- eurot. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I Hageja nõuded ja seisukohad.
1.Hageja palub lugeda 03.10.2017.a. K K ja Sõiduauto OÜ vahel sõlmitud tööleping ülesöelduks erakorraliselt töötaja algatusel 15.06.2017.a. TLS § 91 lg 2 alusel tööandja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu ning mõista hageja kasuks kostjalt välja juunikuu keskmine töötasu töö mitteandmisel summas 333,15 eurot; samuti mõista kostjalt välja töölepingu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu määra ulatuses, summas 1832,34 eurot. Ülesütlemise avalduse esitamine oli ajendatud sellest, et alates 22.05.2017.a. puudus töötajal töö tegemise koht. Tööandja töötajale tööülesandeid ei andnud ning 15.06.2017.a. esitas töötaja ülesütlemisavalduse.
2.Hageja leiab, et Töövaidluskomisjoni arvutuskäik on õige, kuid välja tuleks mõista kolme kuu hüvitis summas 1832,34 eurot ja lisaks juunikuu 2017 keskmine töötasu töö mitte andmisel summas 333,15 eurot. Lühiajaline (8-12 kuud) töötamine ei ole piisav põhjendus väiksema hüvitise väljamõistmiseks ning ei vabasta tööandjat kohustusest anda töötajale tööd kokkulepitud mahus, töö puudumisel maksta keskmist töötasu või lõpetada tööleping koondamise alusel.
3.Vastuseks vastuhagile märkis K. K, et väide, et K. K oma allkirja esitatud töölepingu lõpetamisele ei andnud viidates, et tal pole omapoolset eksemplari kaasas, on vale. K. K ei olnud soovi töölt lahkuda omapoolselt ja seetõttu keeldus etteantud valgele paberile lahkumisavalduse kirjutamisest. Väide, et esitatud ülesütlemise avaldus oli ootamatu ja väide, et K. K 10 päeva jooksul peale väidetava poolte kokkuleppel lõpetatud lepingu lõpetamise peale ei kaevanud, on vale, kuna 07.06.2017.a. saatis tööandjale e-maili, kus soovis tööd või saada teada edasisest, kuna polnud tollel hetkel veel aimugi sellest, et tööleping on juba tööandjapoolselt salaja lõpetatud.
II Kostja seisukohad.
4.Kostja hagi õigeks ei võta ning esitatud nõudeid ei tunnista. K K poolt 03.10.2016.a töölepingu nr 16 erakorraliselt ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel on TLS § 104 lg 1 järgi tühine, kuna puuduvad seadusest tulenevad alused ning see ei vasta seaduse nõuetele.
03.10.2016.a sõlmitud töölepingu nr 16 punkti 4.1 järgi töötaja põhipalk moodustus - kuni 6.eurot teostatud teenustöö tundide summast katseajal; kuni 8.- eurot teostatud teenustöö tundide summast peale katseaja lõppu ja koristustööd 4.- eurot tund. Seega oli Sõiduauto OÜ-l töötaja K K kokkulepe töö tasustamiseks teostatud teenustöö tundide summa alusel ning töölepingu punktis 3.2 toodud 40 tundi nädalas tulenes seadusest, mille kohaselt üldtööaeg ei tohi olla nädalas pikem kui 40 tundi. Töövaidluskomisjon jättis hindamata asjaolu, et kostjal oli töölepingu järgi kokkulepe hagejaga töö tasustamiseks mitte seaduses ettenähtud aja, vaid tegelikult tehtud ajatöö hulga ehk tükitöö alusel. Seda tõendavad asjas ka igakuulised palgateatised, kus arvestati ja näidati tükitöötasu. K K oma avalduses 15.06.2017.a töövaidluskomisjonile ja hagiavalduses toob oma nõude põhialusena välja asjaolu, et alates töösuhte algusest (03.10.2016) ei ole tööandja võimaldanud täies mahus tööd (40 tundi nädalas). Pole viiteid sellele, et tööandja oleks keeldunud vastu võtmast või tegemast olemasolevatele klientidele teenustööd. Tööleping K K lõpetati poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel 31.05.2017.a. Lõpparve, mis koosnes maikuu töötasust ja saamata puhkusetasu kompensatsioonist kokku summas 741.57 eurot, kanti tema arveldusarvele 05.06.2017.a. Temale esitatud töölepingule selle lõpetamise kohta K K oma allkirja ei andnud, viidates asjaolule, et tema eksemplar ei ole kaasas. Töövaidluskomisjon oma 01.08.2017.a otsuse punktis 1 sedastab, et MTA töötamise registri kande kohaselt on pooltevaheline tööleping lõppenud 31.05.2017.a. TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Võttes vastu lõpparve, pidi hagejale olema selge, et tema tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel 31.05.2017.a. Hageja ei taotlenud lahkarvamuse lahendamist kokkuleppe teel ega pöördunud töövaidlusorganisse 31.05.2017.a töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks. 15.06.2017.a ehk kaks nädalat hiljem esitas K K ootamatult ja alusetult omapoolse avalduse juba 31.05.2017.a lõpetatud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel põhjendusega, et alates töösuhte algusest 03.10.2016.a ei ole tal lubatud mahus - 40 tundi nädalas - tööd olnud, alates 22.05.2017.a puudus töö tegemiseks koht ja võimalused seoses töökoha rendilepingu lõppemisega ja seoses eelnevaga on praeguseks töömaht olematu. Samal päeval, 15.06.2017.a esitas K K avalduse ka Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile taotledes lõpetada erakorraliselt töösuhe Sõiduauto OÜ-ga TLS § 91 lg 2 alusel ning mõista talle välja hüvitis 4032 eurot ja töötasu 11 päeva eest 704 eurot. Taotledes juba lõpetatud töölepingu uuesti lõpetamist ning vaidlustamata esimest lõpetamist, talitas hageja seadusevastaselt. Töövaidluskomisjon rahuldades osaliselt hageja nõude, tõi põhjenduseks asjaolu, et kostja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud töömahuga, alates 22.05.2017.a. puudus hagejal töökoht ja töö. See väide ei vasta tegelikkusele. Palgateatiste lehtede järgi maksti K K töötasu järgmiselt - 2016.a oktoober 369.86; november 435.02; detsember 432.01; 2017.a jaanuar 540.79; veebruar 464.28; märts 652.96; aprill 498.72, mai 741.57. Ehk siis hageja töötasu suurenes tõusvas joones ja 2017.a maikuus, kus töövaidluskomisjoni otsuse järgi oli töömaht olematu, oli hageja töötasu kogu tema töötamise aja suurim.
5.Kostja OÜ Sõiduauto esitas vastuhagi, milles palus tuvastada K K poolt 03.10.2016.a töölepingu nr 16 erakorralise ülesütlemise tühisus. 07.07.2017.a esitas Sõiduauto OÜ Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile omapoolse avalduse K K töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Töövaidluskomisjon otsustas liita K K ja Sõiduauto OÜ töövaidlusasjade menetlused ühte asja menetlusse ja teha asjas ühe otsuse, kuna poolte nõuded on vastastikused ning ühe poole nõuete rahuldamine sõltub teise poole nõuete lahendist. Töövaidluskomisjon tegi 01.08.2017.a otsuse, millega rahuldas K K ́i avalduse osaliselt, lugedes K K ́i ja Sõiduauto OÜ vahel 03.10.2016.a sõlmitud tööleping ülesöelduks erakorraliselt töötaja algatusel 15.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel; mõistis Sõiduauto OÜ-lt K K ́i kasuks välja juunikuu 2017 keskmine töötasu töö mitte andmisel summas 333.15 eurot; töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise hüvitise töötaja pooleteise (1,5) kuu keskmise töötasu määras summas 916.17 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata Sõiduauto OÜ nõude K K ́i vastu töölepingu 15.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. K K poolt 03.10. 2016.a töölepingu nr 16 erakorraliselt ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel on TLS § 104 lg 1 järgi tühine kuna puuduvad selleks seadusest tulenevad alused ning on mittevastav seaduse nõuetele. Tööleping K K lõpetati 31.05.2017.a ja lõpparve kanti talle üle 05.06.2017.a., millest nähtus, et töösuhe seoses saamata puhkuse kompensatsiooni arvestamise ja tasumisega on temaga lõppenud. Maksekorralduse selgituseks märgiti: "Mai tasu ja lõpparve". Kümme päeva peale lõpparve kättesaamist, vaidlustamata lepingu lõpetamist ning taotlus omapoolse lepingu lõpetamise variandi rakendamist on seadusevastane ja teenib vaid ühte eesmärki - lisaraha alusetut nõudmist. Töövaidluskomisjoni istungi protokollist nähtuvalt avaldas K K:" 1 - 15.06 oli aeg millal olin kodus". Oma avalduses töövaidluskomisjonile osutab K K nõude alusena seda, et alates töösuhte algusest 03.10.2016.a ei ole tööandja võimaldanud täies mahus tööd. Seega mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks oli K K jaoks ammu möödunud. Seega oli Sõiduauto OÜ-l töötaja K K kokkulepe töö tasustamiseks teostatud teenustöö tundide summa alusel ning 40 tundi nädalas tulenes seadusest, mille kohaselt üldtööaeg ei tohi olla nädalas pikem kui 40 tundi. Tööandja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui ta peaks maksma töötajale lisaks tasusid, mis ei ole seotud tööga, et saada täis 40 tundi nädalas. See ei ole teenustöö korral võimalik. K K viide töökoha rendilepingu lõppemisele kui töölepingu ülesütlemise alusele ei ole asjakohane. Rendileping oli Sõiduauto OÜ ja kaarhalli omaniku vahel ning avaldaja õigusi see ei puudutanud. Sõiduauto OÜ oli renditud ruumides kokkuleppel omanikuga ka juunikuu alguses. III Kohtu seisukoht ja põhjendused.
6.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid töölepingu 03.10.2016.a. K K asus tööle autoremondi lukksepana.
8.Poolte vahel on vaidlus selle üle, millisel alusel on tööleping lõppenud. Tööandja väitel lõpetati tööleping töötajaga TLS § 79 alusel. TLS § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Tööandja esitas kohtule töölepingu originaali (tl 88-90), mille punktis 10.1 on märgitud, et tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel 31.05.2017.a. Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et töötaja ei ole töölepingu lõppemist poolte kokkuleppel enda allkirjaga kinnitanud. Tööandja on ka ise märkinud, et töötaja keeldus töölepingu lõpetamisel allkirja andmast, viidates, et tal ei ole tema eksemplari kaasas. Seega ei ole tõendatud töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel. Kohus leiab, et pooltevahelist kokkulepet ei saa tuletada kaudselt Maksu- ja Tolliametile edastatud teabe alusel või töötajale edastatud lõpparve alusel.
9.Töötaja K K leiab, et on töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öelnud. Tööandja leiab, et ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. TLS § 91 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Tegemist on avatud loeteluga ning aluseks võivad olla ka muud olulised asjaolud, mis takistavad töösuhte jätkamist. Poole vahel ei ole olnud vaidlust selle üle, et tööandja ei ole töötajale andnud tööd ulatuses, mis on lepinguga kokku lepitud, vaid väiksemas ulatuses. Nimetatud asjaolu nähtub ka poolte kirjavahetusest (tl 54-57). Kohus on seisukohal, et töötajale töö mitteandmine ja ühtlasi töötasu mittemaksmine on tööandjapoolse kohustuse oluline rikkumine ning töötaja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda. Tööleping tuleb lugeda erakorraliselt üles öelduks töötaja algatusel 15.06.2017.a.
10.Tööandja on leidnud, et töölepinguga lepiti kokku, et töötasu makstakse tegelikult töötatud aja eest. Töölepingu p 3.2 kohaselt algas töö 9.00 ja lõppes 18.00, laupäeval 10.00-15.00, vastavalt meistri korraldatule ning graafikule, kokku 40 tundi nädalas. Punkti 4.1 kohaselt moodustas töötaja põhipalga 6 eurot tunnis teenustöö eest katseajal, 8 eurot pärast katseaja lõppu, koristustööde eest 4 eurot tunnis. Kohus leiab, et lepingu sõnastus ei viita sellele, et pooled oleks kokku leppinud, et tööd tasustatakse teenustöö tundide alusel. Tööandja on viidanud palgateatistele (tl 63-70), mille kohaselt oli pooltevaheline praktika selline, et töötasu maksti tegelikult tehtud tükitöö alusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on määrav poolte vahel sõlmitud tööleping. Sellega on kokku lepitud tööaeg ning töötasu. Sellest tuleneb tööandjale kohustus anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd.
TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Töö kokkulepitud ulatuses andmata jätmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale töötasu. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud tükitöö tegemises. Seega ei saa palgateatiste alusel lugeda töölepinguga kokkulepitu muudetuks.
11.Töötaja esitas töötasu nõude töö mitteandmisel 15 päeva eest perioodil 01.06.2017.a. kuni 15.06.2017.a. summas 333,15 eurot. Tööandja on töötaja arvestuskäiguga nõustunud (tl 116). poolte vahel ei ole vaidlust, et tööandja ei ole töötajale tööd andnud. Töötaja on keskmise palga arvestamisel lähtunud talle tegelikult tasutud töötasudest ega ole esitanud täiendavat töötasu nõuet 2017.a. juunile eelneva perioodi eest. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 91 (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord) § 2 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Palgateatiste alusel on töötaja kuue kuu töötasuks kokku 3664,05 eurot. Arvestuse aluseks olevaid kalendripäevi oli samal perioodil 165. Keskmine kalendripäeva tasu oli seega 22,21 eurot ning 15 päeva tasu 333,15 eurot. Kohus leiab, et töötaja nõue 333,15 euro nõudes kuulub rahuldamisele.
12.Töötaja palub tööandjalt välja mõista hüvitise summas 1832,34 eurot. TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus leiab, et tööandja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse hüvitise suuruse muutmiseks. Seega kuulub tööandjalt töötaja kasuks välja mõistmisele ülesütlemise hüvitis kolme kuu ulatuses, s.o summas 1832,03 eurot (3664,05 eurot/6x3). Kohus leiab, et töötaja nõude summa 1832,34 euro arvutamisel on töötaja teinud arvutusvea ning tegelik summa on 1832,03 eurot.
13.Kohus selgitab täiendavalt, et pärast töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumist võib esitada hagi kohtule samade nõuetega, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töötaja on maakohtule esitanud summaliselt suuremad hüvitise nõuded kui töövaidluskomisjon. Hagi esitamise ajal kehtinud ITVS § 24 lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
Töötaja on hagiavalduses vähendanud nõuete summasid. Kohus leiab, et asjaolu, et töötaja on hagiavalduses nõueteks märkinud suuremad summad, kui töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud osad, ei välista nõuete rahuldamist. Kuivõrd tööandja on palunud tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, mille rahuldamine välistaks ka hüvitise nõuded, ei saanud töövaidluskomisjoni otsus ka osaliselt jõustuda.
14.Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud tööandja kanda. K K menetluskuludeks on kulud õigusabile summas 300.- eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 100.- eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja kulud õigusabile olid:
1.Tsiviilasja materjalidega tutvumine 14.02.2018 – kulutatud aeg 1 tund – kokku 100 eurot;
2.Istungiks ettevalmistamine, osalemine istungil 08.03.2018 – kulutatud aeg 1,5 tundi – kokku 150 eurot;
3.Töötasu arvestuse koostamine 05.04.2018 – kulutatud aeg – 0,5 tundi – kokku 50 eurot. Tööandja esindaja töötaja menetluskulude nimekirjale vastust ei esitanud. Kohus leiab, et K K menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad OÜ-lt Sõiduauto väljamõistmisele.
Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 otsus hüvitise suuruse ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja hüvitis 916,17 eurot ja jätta vastuhagi läbi vaatamata. Muus osas jätta maakohtu otus muutmata.
2.2.Lugeda K K ja Sõiduauto OÜ vahel 03.10.2016.a. sõlmitud tööleping ülesöelduks 15.06.2017.a. erakorraliselt töötaja algatusel tööandja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 alusel.
2.3.Mõista Sõiduauto OÜ-lt välja K K kasuks 2017.a juuni töötasu summas 333,15 eurot.
2.4.Mõista Sõiduauto OÜ-lt välja K K kasuks hüvitis 916,17 eurot.
2.5.Jätta OÜ Sõiduauto vastuhagi läbi vaatamata.
2.6.Jätta poolte menetluskulud maakohtus Sõiduauto OÜ kanda.
2.7.Välja mõista OÜ-lt Sõiduauto K K kasuks menetluskulud summas 300.- eurot.
2.8.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.08.2018 kohtuotsus 2-17-13257 jõustus 12.03.2019 osaliselt Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Kai Rosar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.