Osaühingu S.A.CITO hagi Xxx`i, Xxx`i jaxxx`i vastu pärandvara jagamiseks ja registrikannete tegemiseks tahteavalduse tuvastamiseks ning Xxx vastu registrikannete tegemiseks tahteavalduse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175, asukoht Oja 13, 43401 Aseriaru küla, Aseri vald, IdaVirumaa) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Robert Sprengk (OÜ Advokaadibüroo Barrister, registrikood 12130707, asukoht Piiskopi 3, 10130 Tallinn) Kostja: Xxx (isikukood xx elukoht xxx Tallinn) Kostja: Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Kostja:xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Kostjate lepinguline esindaja Erika Scholler Kostja: Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja arutamine kohtuistungil
28.08.2018.a. kohtu kirjalikus menetluses
korraldaval
istungil
ja
jätkuvalt
Resolutsioon
1.Rahuldada S.A.CITO OÜ hagi Xxx`i, Xxx`i jaxxx`i vastu pärandvara jagamiseks ja registrikannete tegemiseks tahteavalduse tuvastamiseks ning Xxx vastu registrikannete tegemiseks tahteavalduse tuvastamiseks.
2.Lõpetada Xxx pärandvara ühisus Xxx`i, Xxx`i, xxx`i ja S.A.CITO OÜ vahel ja jagada 14.07.2015.a. surnud Xxx pärandvaraks olevad esemed järgmiselt:
2.1.Jätta Xxx pärandvaraks olev korteriomand xxx, Tallinnas (registriosa nr xxx) Xxxi, Xxxi jaxxxi kaasomandisse selliselt, et pärandvara jagamise tulemusena jääb Xxxile 4/6 suurune mõtteline osa kaasomandist, Xxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist jaxxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist.
2.2.Asendada käesoleva kohtuotsusega Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxx nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistris korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn (reg nr xxx) II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi kaasomanikena Xxx 4/6 suuruse mõttelise osana kaasomandist, Xxx 1/6 suuruse mõttelise osana kaasomandist jaxxx 1/6 suuruse mõttelise osana kaasomandist.
2.3.Jätta hooneühistu xxx (reg nr xxx liikmelisus Xxxi, Xxxi jaxxxi kaasomandisse selliselt, et Xxxile jääb 4/6 suurune mõtteline osa kaasomandist, Xxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist jaxxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist.
2.4.Asendada käesoleva kohtuotsusega Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxx nõusolekud ja tahteavaldused hooneühistu xxx (reg nr xxx) liikmelisuse nr 7 omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hooneühistu liikmelisuse kaasomanikena äriregistrisse Xxx 4/6 suuruses osas kaasomandist, Xxxi 1/6 suuruses osas kaasomandist jaxxx 1/6 suuruses osas kaasomandist.
2.5.Välja mõista Xxxilt, Xxxilt jaxxxilt igalt ühelt 2837,33 eurot S.A.CITO OÜ kasuks hüvitist omandi kaotamise eest korteriomandile xxx, Tallinn (reg nr xxx) ja hooneühistu xxx (reg nr xxx liikmelisusele nr 7.
3.Jätta Xxxi, Xxxi,xxxi tasaarvestusavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
4.Jätta S.A.CITO OÜ menetluskulud võrdselt Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxx kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
5.Välja mõista Xxxilt, Xxxilt,xxxilt ja Xxxlt igalt ühelt S.A.CITO OÜ kasuks 531 eurot hageja menetluskulude katteks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud.
1.14.07.2015.a. suri pärandaja Olga Matskiv.
2.Xxx pärijateks olid võrdsetes mõttelistes Xxx, Xxx,xxx ja Xxx, kellest igaüks päris 1⁄4 xxx pärandvarast (tõendab ka pärimistunnistus I kd t/l 6-7).
3.xxx pärandvara koosneb järgnevast varast: - 1⁄2 mõttelisest osast korteriomandist xxx Tallinnas ja - 1⁄2 mõttelisest osast liikmelisusest hooneühistus xxx Tallinnas.
4.Kuna mõlemad pärandavara esemed olid soetatud Xxx ja Xxxi abielu ajal, olid pärandvara esemed ühtlasi ka Xxx ja Xxxi abieluline ühisvara.
5.Osaühing S.A.CITO omandas 20.07.2017 enampakkumisel Xxxle kuulunud osa Xxx pärandvara ühisusest 5500.- euro eest (tõendab ka kordusenampakkumise akt I kd t/l 1415) .
6.Hagi esitamise ajal oli korteriomandi Xxx, Tallinnas turuväärtuseks 61.000 eurot ja hooneühistu xxx, Tallinnas liikmelisuse turuväärtuseks 3000 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused.
7.Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses jagada Xxx pärandvara hageja ja kostjate vahel nii, et jätta see Xxxile koos hüvitise väljamaksmise kohustusega hagejale ja kahele kostjale, s.o. Xxxile jaxxxile summas 7625 eurot hagi esitamise aja seisuga ning kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks või alternatiivselt müüa pärandvara esemed avalikul enampakkumisel, kanda sellest enampakkumise kulud ja jagada järelejäänud raha nii, et hageja saab 1/8, Xxx saab 1/8,xxx saab 1/8 ja Xxx saab 5/8.
8.Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ning lõpliku nõudena palus : Jagada Xxx pärandvara ning kohustada kostjaid Xxxi, Xxxi ningxxxi andma nõusolek pärandvara jagamiseks järgmiselt: - jätta korteriomand Xxxi, Xxxi jaxxxi kaasomandisse selliselt, et Xxxile kuulub 4/6 suurune mõtteline osa kaasomandist, Xxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist jaxxxile kuulub 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist ning kohustada kostjaid tasuma OÜ-le S.A.Cito hüvitist järgmiselt: Xxx summas 2708,33 eurot, Xxxi summas 2708,33 eurot jaxxx summas 2708,33 eurot. - kohustada Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxxt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn (reg nr xxx teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi kaasomanikena Xxxi 4/6 kaasomandist, Xxxi 1/6 kaasomandist jaxxx 1/6 kaasomandist. või alternatiivselt, kui eelmist nõuet ei rahuldata: - jätta korteriomand Xxxi omandisse ning kohustada Xxxi tasuma Xxxile jaxxxile ja OÜle S.A.Cito korteriomandi omandiõiguse kaotuse eest igaühele 8125 eurot. - kohustada Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxxt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn (reg nr xxx) teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxx. või alternatiivselt, kui eelmisi nõudeid ei rahuldata: - müüa korteriomand avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast kanda enampakkumise kulud ja jagada järele jäänud summa järgmiselt: Xxxi saab 5/8 rahasummast; Xxx 1/8 rahasummast;xxx 1/8 rahasummast ja OÜ S.A.Cito 1/8 rahasummast. Lisaks eeltoodule palus hageja lõpetada Xxxi, Xxxi,xxxi ja OÜ S.A.Cito ühisomandi hooneühistu Angerja tn 14A (reg nr 80064020) liikmelisusele,
jätta hooneühistu liikmelisus Xxxi, Xxxi jaxxxi kaasomandisse selliselt, et Xxxile kuulub 4/6 suurune mõtteline osa kaasomandist, Xxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist jaxxxile kuulub 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist ning OÜ-le S.A.Cito on kohustatud tasuma hüvitist Xxx summas 125 eurot, Xxx summas 125 eurot jaxxx summas 125 eurot. - kohustada Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxxt andma nõusolek hooneühistu xxx (reg nr xxx) liikmelisuse nr 7 omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hooneühistu liikmelisuse kaasomanikena äriregistrisse Xxx 4/6 kaasomandist, Xxxi 1/6 kaasomandist jaxxx 1/6 kaasomandist. või alternatiivselt, kui eelmist nõuet ei rahuldata: - jätta hooneühistu liikmelisus Xxxi omandisse ning kohustada Xxxi tasuma Xxxile jaxxxile ja OÜ-le S.A.Cito hooneühistu liikmelisuse kaotuse eest igaühele 375 eurot; - kohustada Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxxt andma nõusolek hooneühistu xxx (reg nr xxx) liikmelisuse nr 7 omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hooneühistu liikmelisuse ainuomanikuna äriregistrisse Xxx. või alternatiivselt kui eelmisi nõudeid ei rahuldata - müüa hooneühistu liikmelisus avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast kanda enampakkumise kulud ja jagada järele jäänud summa järgmiselt: Xxxi saab 5/8 rahasummast; Xxx 1/8 rahasummast;xxx 1/8 rahasummast ja OÜ S.A.Cito 1/8 rahasummast.
9.Hageja väidetel on käesolevaks ajaks muutunud ka pärandvara esemeks oleva korteriomandi hind ning korteriomandi Xxx, Tallinn turuväärtuseks on käesoleval ajal 65.000 eurot.
10.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena Xxx pärimisõiguse tunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse, kinnistusraamatu väljatrüki korteriomandi Xxx, Tallinnas kohta, hooneühistu xxx, Tallinnas äriregistri väljavõtte, kordusenampakkumise akti, millega hageja omandas 1⁄4 suuruse mõttelise osa Xxx pärandvara ühisusest, korteriomandi ja garaažiboksi hindamisaktid. -
Kostjate vastuväited ja nende põhjendused.
11.Kostja Xxx hagile vastuväiteid ei esitanud ega kohtuistungile ei ilmunud.
12.Kostjad Xxx, Xxx jaxxx märkisid hagile vastates, et nad võtavad hagi osaliselt õigeks, s.t et kostjad ei ole vastu hageja nõudele lõpetada Xxxi, Xxxi,xxxi ja S.A.Cito OÜ ühisomand korteriomandile asukohaga xxx, Tallinnas ja hooneühistu liikmelisusele viisil, et korteriomand ja hooneühistu liikmelisus jäävad Xxxi, Xxxi jaxxxi kaasomandisse nendele ette nähtud mõttelistes osades, kuid kostjad ei nõustu hageja seisukohaga õiglase hüvitise kujunemisest ning on seisukohal, et see ei ole määratud korrektselt, vaid ebaõiglaselt.
13.Kostjad leiavad, et Xxxile kuuluva mõttelise osa suuruseks peaks olema 5/8, Xxxi jaxxxi osa mõttelise osa suuruseks 1/8, sest xxx ja Xxx olid Xxx pärandi avanemise ajal abielus.
14.Kostjad leiavad ka, et kuivõrd Xxx on tasunud alates 14.07.2015.a. kõik korteriomandiga xxx, Tallinnas seotud kommunaalkulud ning kandnud ka hooneühistu xxx liikmelisusest tulenevad kulud ja tasunud maamaksud, kindlustusmaksed ja laenumaksed, mis tulenevad Danske Bankiga sõlmitud laenulepingust EEL-310506-IM, mis oli oli poolte ühine kohustus, sest laen oli võetud poolte abielu ajal 31.07.2006, tuleb tasaarvestada hindamisaktis määratud korteriomandi turuväärtuse (61.000) laenujäägiga (11.169,78) ning saadav summa jagada kaheksaga, so 49.830,22 EUR/8 = 6 228,77 eurot. Kuna Xxx on tasunud ainuisikuliselt kõik laenu ja kommunaalmaksed alates 14.07.2015 kuni tänase päevani, tuleks hagejale makstavast hüvitisest omandi kaotamise eest maha võtta tema proportsioon tasutud intressidest ja laenu põhiosast mis on kokku 16.031,66 eurot (põhiosa summas 11 199,29 + intress 4 832,37), mis jagatuna kaheksaga moodustab 2003,95 eurot.
15.Oma vastuväidete tõendamiseks esitasid kostjad järgmised dokumentaalsed tõendid: Danske Bank AS Eesti filiaali tõendi Xxxiga sõlmitud laenulepingute ja laenujääkide kohta, KÜ Tööstuse 75 arved kommunaalteenuste tasumiseks aastatel 2015 – 2017.a. ning HÜ Angerja 14a liikmemaksu ja maamaksu tasumise arved, Xxxi poolt 31.05.2006.a. sõlmitud laenulepingu nr EEL-310506IM AS-ga Sampo Pank, millega võeti korteriomandi xxxtn 75-
17, Tallinn renoveerimiseks laenu 19.173,49 eurot, Xxx, Xxxi ja AS Sampo Pank vahel 31.05.2006.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 2729, laenulepingu muudatus 23.novembrist 2007.a., millega suurendati laenulepinguga nr EEL310506IM võetud laenu 3195,58 euro võrra, Xxx, Xxxi ja AS Sampo Pank vahel 23.11.2007.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu nr 7416, xxx tõendi Xxxi poolt arvete tasumise kohta, xxx arved kommunaalteenuste tasumiseks 2018.a. ning HÜ xxx liikmemaksu, elektri, raamatupidamise ja maamaksu tasumise arved. Hageja seisukoht kostjate tasaarvestusavaldusele.
16.Hageja ei nõustu sellega, et Danske Bank AS ja Xxxi vahel 31.05.2006 sõlmitud laenulepingu täitmise eest vastutas ka Xxx ja sellest tulenev kohustus kuulus Xxx pärandvarasse. Laenulepingu on näidatud, et raha kasutamise eesmärk on remont ja sisustus, kuid kostjad pole tõendanud, et raha nimetatud eesmärgil ka kasutati. Seega ei ole laenulepingute puhul tõendatud, et kohustus võeti perekonna huvides. Eelkõige on hageja seisukohal, et hagejale tasumisele kuuluva hüvitise arvestamisel ei saa korteri turuväärtusest maha arvestada laenujääki. Kui pärandvarasse kuulus kohustus vastutada Xxxi poolt võetud laenu eest, siis see vastutus on kolmanda isiku ees, mitte kostate ees ning kolmas isik võib hagejalt selle kohustuse täitmist nõuda igal ajal. Seetõttu laenujäägi korteri turuhinnast maha võtmisel jääks hagejale ikkagi alles kohustus kolmanda isiku ees ning hageja vastutaks sellisel juhul topelt (esiteks võetakse laenujääk korteri hinnast maha ja teiseks on kolmandal isiku, so pangal, õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist). Arvestama peab, et vaidlusalune laen on tähtajaline ja selle tagastamine peab toimuma hiljemalt 2026 aasta, mistõttu ei pea hageja selle laenu eest vastutama juba käesoleval ajal. Hageja on seisukohal, et kui Xxx pidi laenu tasumise eest vastutama, siis see vastutus on kolmanda isiku ees ja Xxxi ees ainult nende maksete osas, mida Xxxi tegi pangale pärast pärandi avanemist ja seda ka ainult 1/8 ulatuses. Asjas pole tõendatud, et Xxxi oleks pangale pärast pärandi avanemist makseid teinud.
17.Hageja ei nõustu ka sellega, et kostja Xxx on perioodil alates 14.07.2015 tasunud tagasi laenu põhiosa ja intresse summas 16.031,66 eurot. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt on nimetatud summa tasutud alates 01.06.2006. Kostjad väidavad oma viimases vastuses sisuliselt, et Xxx pärandvarasse kuulus kohustus, mis oli seotud juba tema eluajal tehtud maksetega pangale. Selline seisukoht ei ole hageja arvates õige, pealegi pole tõendatud ühegi makse tegemist Xxxi poolt. Panga kinnitus maksete tegemise kohta ei ole tõend, et maksed on teinud Xxx.
18.Hageja ei nõustu ka sellega, et Xxx pärandvarasse kuuluvad maksed korteriühistule kulude eest, mis on tekkinud pärast Xxx surma. Korterit kasutas pärast pärandi avanemist ja kasutab käesoleval ajal Xxx, kes sai ja saab korterist tuleneva kasutuseelise ja peab sellega seoses kandma kõik korteriga seotud kulud. Kasutuseelise kulu on 450 eurot kuus, mida tõendab hindamisakt üüri suuruse kohta, millest tulenevalt peaks kostja hüvitama hoopis hagejale kasutuseelise eest 56,25 eurot kuus (450/8). Sarnaselt pangale tehtud maksete mitte tõendamisega pole tõendatud ka maksed korteriühistule.
19.Hageja on seisukohal, et pärast pärandi avanemist tekkinud kulud ei saa kuuluda kohustusena pärandvarasse ja pärandvara osa omandaja ei vastuta nende kulude eest, mis tekkisid pärast pärandi avanemist. Need kulud peab kandma isik, kes korterit ja pärandvara kasutas.
Kohtuotsuse põhjendused.
20.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles, millest koosnes 14.07.2015.a. surnud Xxx pärandvara tema surma hetkel. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et Xxx pärandvara koosnes tema surma hetkel järgmisest varast: 1⁄2 mõttelisest osast korteriomandist Xxx, Tallinnas ja
1⁄2 osast liikmelisusest hooneühistus xxx Tallinnas, sest mõlemad nimetatud esemed olid soetatud Xxx ja Xxxi abielu ajal ning olid seetõttu ka nende abieluliseks ühisvaraks. Kohtu hinnangul on Xxx pärandvara väärtuseks kokku 34.000 eurot (1/2 korteriomandi turuväärtusest, milleks on 32.500 eurot + 1⁄2 hooneühistu liikmelisuse turuväärtusest, milleks on 1500 eurot), mida tõendavad hageja poolt esitatud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindamisaktid.
21.Kohus nõustub kostjatega, et juhindudes PärS § 130 lg 1 sätestatust, mille kohaselt lähevad pärijatele üle ka kõik pärandaja kohustused, ja sama paragrahvi lõikest 3, mille kohaselt on pärijad kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused, on kostjatel õigus nõuda hagejalt ka Xxx pärandvara hulka kuuluvate kohustuste jagamist, kuid selleks tuleb neil esitada hagi hageja vastu pärandvaral lasuvate kohustuste kui pärandvara jagamiseks, sest kohtu hinnangul ei saa kostjate poolt taotletud viisil tasaarvestusavalduse tegemisega käesoleva hagi raames kostjatelt väljamõistetavat hüvitist hageja omandi kaotamise eest vähendada, kuna hagejad ei ole tõendanud kui suur oli väidetav ühise laenu jääk Xxx surma hetkeks ja kas ning kui palju on pärast Xxx surma tasunud Xxx laenu tagasi ning kui suur on laenujääk käesolevaks ajaks. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kui palju on kaenu ja intresse makstud ajal, mil xxx
22.oli elus.
23.Kohus nõustub hagejaga, et Xxx pärandvarasse ei kuulu aga pärandvaral lasuva kohustusena korteriühistule tasutud kommunaalkulud, mis on tekkinud korteriühistu ees pärast Xxx surma ning mida on tasunud Xxx. Pärandvara esemeks olevat korteriomandit on kasutanud pärast Xxx surma Xxx, kes saab korteriomandi kasutamisest kasutuseeliseid ning peabki tasuma seetõttu ka korterühistu arveid. Samamoodi on see ka hooneühistu liikmelisusega. Pealegi ei ole Xxx ka tõendanud kas ja kui palju ning mille eest korteriühistule või hooneühistule makseid teostanud on. Kõige eeltoodu alusel ei kuulu rahuldamisele kostja Xxxi tasaarvestusavaldus hageja vastu.
24.Pärandvara jagamisel poolte vahel juhindub kohus PärS § 152 lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb pärandvara jagamisel määrata kindlaks millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale, kusjuures pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, ning AÕS § 77 lg 2, mis reguleerib asja jagamist kaasomandi lõpetamisel ja sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
25.Kuna pooled ei vaidle selle üle, et pärandvaraks olevad 1⁄2 mõttelisest osast korteriomandist Xxx, Tallinnas ja 1⁄2 osa liikmelisusest hooneühistus Angerja 14a, Tallinnas tuleks jagada kostjate kaasomandisse vastavalt nende kaasomandi osa suurusele ja hagejale makstakse välja omandi kaotamise eest hüvitis, peab kohus põhjendatuks lõpetada hageja ja kostja pärandvaraühisus ja jagada Xxx pärandvaraks olev korteriomand Xxx, Tallinnas nii, et jätta korteriomand Xxxi, Xxxi jaxxxi kaasomandisse selliselt, et pärandvara jagamise tulemusena jääb Xxxile 4/6 suurune mõtteline osa kaasomandist, Xxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist jaxxxile kuulub 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist ning iga kostja peab tasuma OÜ-le S.A.Cito hüvitist 2708,33 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigesti välja arvutanud kostjale jäävad kaasomandi osa suurused, sest hagejale kuuluva osa 1/8 jagamisel kolme kostja vahel lisandub igaühe osale 1/24 suurune osa (1/8 : 3 =1/24). Liites 1/24 juurde Xxxile kuuluva 5/8, jääb Xxxi kaasomandi osa suuruseks 4/6 (5/8 + 1/24 = 4/6), ning
26.Nii nagu kohtuotsuse eelmises punktis märgitud, tuleb lõpetada ka Xxxi, Xxxi,xxxi ja OÜ S.A.Cito ühisomand hooneühistu xxx (reg nr xxx) liikmelisusele, jättes hooneühistu liikmelisuse Xxxi, Xxxi jaxxxi kaasomandisse selliselt, et Xxxile kuulub 4/6 suurune mõtteline osa kaasomandist, Xxxile 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist jaxxxile kuulub 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist.
27.Arvestades kohtule esitatud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindamisakte, mis tõendavad korteriomandi Xxx, Tallinnas turuväärtust 65.000 eurot ja hooneühistu liikmelisuse turuväärtust 3000 eurot, peavad kostjad maksma hagejale hüvitist omandi kaotamise eest igaüks 2833,33 eurot (68.000/kogu vara väärtus/ :2 /pärandvara osa kogu varast/ :4 /pärijaid kokku/ :3 /hüvitist maksma kohustatud pärijad/ =2833,33).
28.Kohus, juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-65-10 punktis 20 märgitust, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamine kohtus materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ja kohtul tuleb tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada ning kohtuotsuse resolutsioonist peab selguma milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, kusjuures AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti ja kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on käesoleval juhul tahteavaldusteks, mille pärijad peavad andma selleks, et kostjad saaksid korteriomandi kaasomanikeks pärandvara ühisomanikeks olemise asemel, tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku kinnistu või selle osa ülemineku kaaspärijate kaasomandisse, kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnistu on pärijate ühisomandis, kustutatakse ja tehakse uus kanne kaasomanike kohta. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus kohtuotsusega Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxx nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn (reg nr xxx) teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi kaasomanikena Xxx 4/6 kaasomandist, Xxx 1/6 kaasomandist jaxxx 1/6 kaasomandist. Hooneühistu liikmelisuse osas tuleb samuti asendada käesoleva kohtuotsusega Xxxi, Xxxi,xxxi ja Xxx nõusolekud ja tahteavaldused hooneühistu xxx (reg nr xxx liikmelisuse nr 7 omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hooneühistu liikmelisuse kaasomanikena äriregistrisse Xxx 4/6 kaasomandist, Xxx 1/6 kaasomandist jaxxx 1/6 kaasomandist. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
29.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja sama seaduse § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, peab kohus põhjendatuks jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ja hageja menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades.
31.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 450.- eurot, õigusnõustamise ja dokumendi koostamise eest Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le 360 eurot (ilma KM-ta 300 eurot) 2 tunni eest ning Advokaadibüroo Barrister OÜ-le õigusteenuste osutamise eest 1404.- eurot 9,75 tunni õigusabi osutamise eest koos käibemaksuga + korteriomandi väärtuse ja hooneühistu hindamise kulu kokku 270.eurot (koos käibemaksuga). Kostjad vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud.
32.Tulenevalt asjaolust, et menetlusosalise menetluskuludeks on TsMS § 138 kohaselt nii kohtukulud, käesoleval juhul riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, milleks omakorda on TsMS § 143 p 2 kohaselt ka dokumentaalse tõendi saamise kulu, kui ka kohtuvälised kulud ehk TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatelt võrdselt hageja kasuks 531.- eurot {(450+1404+270) : 4}. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on põhjendatud arvestada 120 eurot + käibemaks, sest hagejat esindas kohtus advokaat, ning ka hageja esindaja esindamiseks kulunud aega 9,75 tundi arvestades käesoleva asja mahukust ja keerukust. Kohus ei pea aga põhjendatuks kostjatelt välja mõista hageja esindaja kulu, mille ta on väidetavalt tasunud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le, sest nimetatud advokaadibüroo hagejat kohtus käesolevas menetluses esindanud ei ole. Tsiviilasja hind.
33.Kohus on seisukohal, et juhindudes PärS § 147 sätestatust tuleb pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldada kaasomandi sätteid ning kuna TsMS § 132 lg 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ja sama paragrahvi lõike 11 kohaselt on mittevaralise hagihinna puhul hagihind 3500.- eurot. Tulenevalt Riigikohtu 20.12.2016 kohtuotsusest tsiviilasjas 3-2-1-74-16 p 24.3 tuleb kohtu hinnangul lugeda nõuded tuvastada vajalike omanikukannete tegemiseks kostjate tahteavalduste andmise kohustus ja lugeda need tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks, eraldi mittevaraliseks nõudeks, mille hind on TsMS § 132 lõike 1 alusel 3.500,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hind kohtu hinnangul 7000.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.