1.Võtta vastu määruskaebusele lisatud tõend, mis käsitleb kompromissläbirääkimiste kirjavahetust (määruskaebuse lisa 8). Ülejäänud määruskaebusele lisatud tõendid jätta vastu võtmata.
2-23-124571
2.Jätta Harju Maakohtu 17.11.2023. a määrus muutmata.
5.Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahaliseks suuruseks 385 eurot.
6.Mõista F.Y-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud 385 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.Y (võlgnik, kostja) vastu võla saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maakohtus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.10.2023 hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 75 eurot (60 eurot leppetrahvid ning 15 eurot sissenõudmiskulud). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
4.Maakohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
5.Hageja esitas 09.11.2023 taotluse hagist loobumiseks, kuna kostja tasus 07.11.2023 võla. Hagejal on kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulud: 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu, 220 eurot lepingulise esindaja kulu hagimenetluses ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 35 eurot hagimenetluses). Hageja palus maakohtul hagist loobumise vastu võtta, asja menetluse lõpetata ning tagastada poole hagimenetluses tasutud riigilõivust (17,50 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja lepingulise esindaja õigusabikulud 240 eurot ning riigilõivu 82,50 eurot (100–17,50).
6.Kostja leidis seisukohas hagist loobumise taotlusele, et menetluse jätkamiseks puudub alus. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja põhjustas menetluse. Kostja tegi menetluse alguses hagejale kompromissettepaneku ja tasus võla. Kostja palus mõista hagejalt välja kahjuhüvitise 960 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus lõpetas 17.11.2023. a määrusega hagist loobumise vastuvõtmisega tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt 2
2-23-124571 hageja kasuks välja menetluskulud 212,50 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt. Maakohus rahuldas hageja riigilõivu tagastamise taotluse ning tagastas hagejale poole hagimenetluses tasutud riigilõivust (17,50 eurot).
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagist loobumine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1)) vastu võtta ning asja menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3).
7.2.Maakohus selgitas menetluskulude jaotuse osas, et kuna praegusel juhul tasus kostja võla pärast hagi menetlusse võtmist, siis jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa praegusel juhul kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, sest kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid vaidles hagile vastu ning palus selle läbivaatamata jätta. Maakohtu hinnangul ei nähtu asjaoludest, et kostja tegi enne hagi menetlusse võtmist hagejaga võla tasumise osas koostööd. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja põhjustas menetluse.
7.3.Maakohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot on praeguse asja asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud ning lepingulise esindaja toimingute ajakulu on asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 1 tunni ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 82,50 eurot. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 212,50 eurot (110+82,50+20) ning mõistis need välja koos seadusjärgses määras viivisega. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
8.Kostja esitas määruskaebuse (pealkirjastatud apellatsioonkaebusena), milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja palus teha uue lahendi, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 960 eurot.
8.1.Kostja leidis, et maakohus rikkus mitmeid menetlusõiguse norme ning hindas vääralt esitatud tõendeid. Kostja leidis, et esitas maakohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et parkimistingimuste rikkumisest tulenev nõue oli põhjustatud arusaamatusest ning parkimistingimuste ebaselgest esitamisest. Kostja siiski täitis nõude, kuid sellele vaatamata pidi kandma hageja menetluskulud. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid seoses 12.11.2021 toimunud parkimislepingu rikkumisega aadressil Laeva 2 asuvas parklas.
8.2.Kostja kordas määruskaebuses hagi vastuses esitatud väiteid selle kohta, et Kristiine Keskuse parklas ei olnud parkimistingimused arusaadavad. Samuti esitas kostja tõendina kirjavahetuse Laeva 2 büroohoone töötajaga, mis kinnitab, et kostja parkimine Laeva 2 büroohoone ees registreeriti ning kostja ei eiranud parkimistingimusi.
8.3.Kostja hinnangul on esitatud selgitused ja tõendid piisavad selleks, et tõendada, et kostja ei pea hageja menetluskulusid tasuma. Kostja ei vaielnud hagile vastu, vaid soovis esitada vaidluse asjaolusid selgitavad vastuväited ja tõendid. Kostja vastas, et ei soovi esitada vastuhagi ning on nõus lahendama asja kompromissiga. Kostja on menetluse algusest peale soovinud asja kompromissiga lahendada. Kompromissläbirääkimiste ajal tasus kostja põhivõla ja kõrvalnõude. Seega lõppes menetlus kompromissläbirääkimiste ajal. Maakohus
3
2-23-124571 oleks pidanud juba menetlusse võtmise määruses selgitama, et menetlus lõpeb, kui kostja võtab hagi kohe õigeks.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Hageja esitas määruskaebusele seisukoha nii 09.01.2024 kui ka 09.03.2024 menetlusdokumendis. Hageja esitas koos seisukohaga taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid hageja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud järgmised: 17.11.2023 maakohtu määrusega tutvumine (10 minutit); 04.12.2024 määruskaebuse ja selle lisadega tutvumine (25 minutit); 05.01.2024 kohtunõudega tutvumine (5 minutit); 09.01.2024 määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 20 minutit) ning 01.03.2024 määrusega tutvumine ning määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 30 minutit). Kokku oli hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluse toimingute ajakulu 3 tundi 30 minutit. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses määras viivisega.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
12.Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.
12.1.Määruskaebemenetluses asja lahendamise seisukohast on asjakohane üksnes määruskaebusele lisatud kirjavahetus kompromissläbirääkimiste kohta (määruskaebuse lisa 8), kuna selle tõendiga soovib kostja esitada vastuväited menetluskulude jaotuse kohta. Ülejäänud määruskaebusele lisatud tõendid jätab kolleegium vastu võtmata, kuna need ei ole määruskaebuse lahendamise piire arvestades selle lahendamiseks asjakohased. Kolleegium saab määruskaebuse lahendamisel lähtuda üksnes maakohtu lahendi piiridest. Hagist loobumise vastuvõtmisega ei lahendanud maakohus asja sisuliselt, vaid tegi menetluslikud otsustused (loobumisest vastuvõtmine), määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse. Seega saab ka ringkonnakohus vaadata määruskaebuse läbi ulatuses, milles maakohus asja lahendas. Kuna maakohus ei lahendanud asja sisuliselt, ei saa ringkonnakohus hinnata kostja väiteid selle kohta, kas hageja nõue oli põhjendamatu ning oleks seetõttu tulnud jätta rahuldamata.
13.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt õigesti kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja vaidles hagile vastu, leides, et ei ole parkimistingimusi rikkunud ning et hageja nõuded on alusetud. Viidatud asjaoludest ei saa teha järeldust, et kostja võttis hagi kohe õigeks, mistõttu menetluskulud oleks tulnud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kompromissläbirääkimiste pidamine samal ajal, kui 4
2-23-124571 kostja võla tasus, ei anna samuti alust jätta menetluskulud hageja kanda. Kolleegium ei hinda kostja väiteid selle kohta, et hageja nõue oli tegelikult faktiliselt põhjendamatu. Kuna kostja tasus menetluse ajal hagejale hagis nõutud rahasumma, võis maakohus järeldada, et kostja on hageja nõude rahuldanud ja sellega on täidetud TsMS § 168 lg 4 eeldused.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.1.Kolleegium ei nõustu väidetega, et kostja oli algusest peale nõus sõlmima kompromissi. Kompromissiks ei saa pidada kostja hagivastuses (dtl 72–73) hagejale tehtud ettepanekut lõpetada vaidlus kompromissiga selliselt, et hageja võtab hagi tagasi, teeb kostjale parkimistingimuste rikkumise kohta kirjaliku hoiatuse ning loobub kõigist nõuetest. Sellist ettepanekut ei saa pidada kompromissiks. Kostja on hagivastuses leidnud, et kuna parkimistingimused ei olnud talle arusaadavad, on hageja nõuded alusetud. Selliselt väljendatud seisukohast ei saa välja lugeda kostja väidet, et ta ei ole hagile vastu vaielnud. Asjaolu, et kostja pärast kompromissläbirääkimisi võla tasus, ei saa tõlgendada hagi õigeksvõtuna.
14.2.Kostja hinnangul jättis maakohus talle selgitamata võimaluse hagi õigeks võtta. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 66, 09.10.2023. a määrus) loetlenud kostja õigused menetluses, paludes kostjal vastata, kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et maakohus peaks menetlusosalisele igaks juhuks üksikasjalikumalt selgitama, mis on õigeksvõtt ning millistel tingimustel kohaldatakse TsMS § 168 lg-t 6.
14.3.Kostja esitas taotluse kohustada hagejat hüvitama kostjale kahju 960 eurot. Kostja ei ole oma kahjunõuet millegagi põhjendanud ega viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mille alusel võiks kahjunõue kuuluda rahuldamisele. Kuna määruskaebusest ei selgu, milline kahju ja millisel alusel tuleks kostjale hüvitada, jätab kolleegium selle taotluse rahuldamata.
14.4.Eeltoodud põhjendustel jääb kostja määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kostja kanda.
15.Kuna maakohus määras kostja maakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 kohaselt ka ringkonnakohus. Hageja koos 09.03.2024 seisukohaga esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja lepingulise esindaja toimingud ringkonnakohtu menetluses järgmised: 17.11.2023 maakohtu määrusega tutvumine (10 minutit); 04.12.2024 määruskaebuse ja selle lisadega tutvumine (25 minutit); 05.01.2024 kohtunõudega tutvumine (5 minutit); 09.01.2024 määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 20 minutit) ning 01.03.2024 määrusega tutvumine ning määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 30 minutit). Kokku oli hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluse toimingute ajakulu 3 tundi 30 minutit. Lepinguline esindaja osutas õigusabiteenuseid tunnihinnaga 110 eurot.
15.1.Toimiku materjalidest nähtub, et lepinguline esindaja esitas kostja määruskaebusele seisukoha kahel korral 09.01.2024 ja 09.03.2024, kuna maakohus küsis määruskaebusele kaks korda seisukohta. Viidatud dokumentidest nähtub, et seisukohad kattuvad sõnasõnalt kuni lehekülje 3 lõpuni, sealt edasi on lepinguline esindaja esitanud kolmel leheküljel täiendavad seisukohad määruskaebusele koos seisukohtadega määruskaebuses esitatud tõenditele. Kuna 09.03.2024 menetlusdokument täiendab osaliselt 09.01.2024. esitatud seisukohta, siis on ka selle dokumendi koostamise ajakulu kolleegiumi hinnangul 5
2-23-124571 põhjendatud ja vajalik. Kokkuvõttes on hageja lepingulise esindaja määruskaebemenetluses teostatud toimingud tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud nende koostamise ajakulu ning lepingulise esindaja tunnitasu määr. Seega rahuldab kolleegium hageja menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna ning määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 385 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teine lause).
16.Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.