Osaühing Europark Estonia hagi M P vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia 10811490), lepinguline esindaja jurist E A
(registrikood
Kostja: M P (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja 2-23-124571 menetlus Osaühing Europark Estonia hagi M P vastu võlgnevuse nõudes seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja kostjalt M P (isikukood xxx) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud kokku summas 212,50 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank), märkides selgituseks „Tsiviilasi nr 2-23-124571, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Osaühing Europark Estonia esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 75 euro saamiseks. Kohus tegi 15.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 19.09.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 19.09.2023 kohtumäärusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
2.Hageja esitas 09.10.2023 hagiavalduse. Harju Maakohus võttis 09.10.2023 hagiavalduse menetlusse, edastas menetlusdokumendid kostjale ja kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.
3.Kostja esitas 26.10.2023 hagivastuse, milles vaidles hagiavaldusele vastu ning palus hagi rahuldamata jätta, muuhulgas väljendas kostja oma vastuses valmisolekut kompromissi sõlmimiseks.
4.Kohus andis 27.10.2023 kirjaga pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning hagejale võimaluse vastata kostja vastusele.
5.Hageja esitas 09.11.2023 taotluse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja oli 07.11.2023 tasunud hagejale 75 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhi- ja kõrvalnõudele. Hageja selgitab, et hageja nõue hagiavalduses oli kokku 357 eurot, mis kujuneb järgnevalt: 60 eurot leppetrahv (põhiosa), 15 eurot sissenõudmiskulu (kõrvalnõue), 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu, 220 eurot esindajakulu hagimenetluses ning 100 eurot tasutud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-23-124571. Kostja on 07.11.2023 tasunud hagejale 75 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhi- ja kõrvalnõudele (s.o 60 eurot leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu). Kostja poolt on tasumata jäänud hageja menetluskulud – riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning hageja esindajakulu summas 220 eurot.
6.Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 223- 124571 edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-124571, riigilõivu osaline tagastamine“. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 82,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank AS), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning jätta tekkinud menetluskulud summas 240 eurot täielikult kostja kanda.
7.Kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 3 teavitas kohus kostjat menetluse lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja oma seisukoha esitamiseks (mh menetluskulude jaotamise osas) kuni 16.11.2023. Kostja esitas 16.11.2023 seisukoha, milles leiab, et menetluse jätkamiseks puudub alus ning palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja on põhjustanud käesoleva menetluse, kostja on kohe menetluse alguses teinud hagejale kompromissettepaneku ja tasunud põhi- ja kõrvalnõude. Kostja palub mõista hagejalt välja kulud summas 960 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Loobumise vastuvõtmine
8.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud
2-23-124571 lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
9.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei ole oma seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtule tähtaegselt esitanud.
10.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine
12.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
13.Hageja palub tagastada pool tsiviilasja hagimenetluses tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlus tsiviilasja hagimenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ning 09.10.2023 täiendavalt 35 eurot). Kuivõrd TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata hagist loobumisel eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, kuulub tagastamisele üksnes hagimenetluses tasutud riigilõivust pool. Hageja on hagimenetluses tasunud riigilõivu summas 35 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel pool ehk 17,50 eurot.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank), märkides selgituseks „Tsiviilasi nr 2-23-124571, riigilõivu osaline tagastamine“. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
2-23-124571 TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et kostja on pärast hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist tema põhija kõrvalnõuded rahuldanud, mistõttu hageja loobub hagist.
16.Käesoleval juhul on hageja põhinõue rahuldatud 07.11.2023, s.o peale hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist 09.10.2023 ning kostja 26.10.2023 vastuse, milles kostja haginõuet ei tunnistanud, esitamist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Kostja on olnud teadlik hageja nõudest, kuivõrd kostja on 26.10.2023 esitanud hagivastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, sest vastupidiselt kostja 16.11.2023 seisukohale ja vastavalt kostja 26.10.2023 hagivastusele (dtl 71), ei ole kostja haginõuet kohe õigeks võtnud, vaid kostja vaidles oma vastuses hageja nõuetele vastu ja palus hagi läbi vaatamata jätta. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejaga koostööd teinud võlgnevuse tasumise osas enne hagi menetlusse võtmist. Hageja hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt ning tähtaegselt. Kohus saab hageja 09.11.2023 esitatud loobumise avaldusest ühtlasi aru, et kostja on 07.11.2023 hageja põhi- ja kõrvalnõuded täitnud 75 euro ulatuses, s.o tasunud põhinõude katteks 60 eurot ja kõrvalnõude katteks 15 eurot. Seega on kostja kohustus täidetud pärast hagi menetlusse võtmist. Eelviidatud asjaoludel on tekkinud olukord, kus hageja põhi- ja kõrvalnõue on kostja tegevuse tulemusena lõppenud, sest kohustus on täidetud kostja poolt.
17.Lisaks on kostja 16.11.2023 seisukohas teatanud, et hageja on põhjustanud käesoleva menetluse ning kostja on kohe menetluse alguses teinud hagejale kompromissettepaneku ja tasunud põhi- ja kõrvalnõude. Kohus kostja eeltoodud väidetega ei nõustu. Kostja on oma 26.10.2023 hagivastuses (dtl 72) esmalt vaielnud hageja nõuetele vastu ning teinud kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobub täielikult oma nõuetest. Lisaks tasus kostja põhi- ja kõrvalnõude alles 07.11.2023, mitte ei võtnud hagi koheselt õigeks.
18.Vastavalt eeltoodule ja kooskõlas TsMS § 168 lg-tega 4 ja 5 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna hageja loobus hagist kostjapoolse kohustuse täitmise tõttu pärast hagi esitamist.
19.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on esindajakulu summas 220 eurot TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot TsMS § 484 2 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, millest hagimenetluses tasutust poole (s.o 17,50 eurot) tagastamist taotles hageja seoses loobumisega.
20.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot kooskõlas TsMS § 4842. Tulenevalt TsMS§ 144 punktist 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot juhul, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul on lähtuvalt TsMS § 4842 põhjendatud hageja
2-23-124571 menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot, kuivõrd kohus teeb menetluse lõpetamise määruse kostjapoolse võla tasumise tõttu.
21.Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusabikulude suuruseks 220 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. On alust eeldada, et tegemist on standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1 tund. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 110 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot. Lisaks kuivõrd käesoleva määruse punkti 13 kohaselt tagastab kohus hagejale hagimenetluses tasutud riigilõivust pool ehk 17,50 eurot, saab kostjalt välja mõista ülejäänud riigilõivu ehk 82,50 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud põhjendatud summas 212,50 eurot (82,50+20+110). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 212,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
23.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.