Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 15.01.2019.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja K. K. ja kostja I. L. on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja xxxxxxx, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr xxxxxx, kaasomanikud võrdsetes, 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Kinnistul asub elamu, majandushoone (saun/garaažid) ja elamu juurdeehitis. Kaasomanikud on alates 2016 aastast pidanud läbirääkimisi kaasomandi lõpetamise üle. Kostja on teinud ettepaneku kinnisasja jagamiseks reaalosadeks ning tehtud kulutuste hüvitamiseks, millega hageja ei ole nõustunud. Hageja on soovinud kaasomandi lõpetamist kinnistu jätmisega kostja ainuomandisse ning hagejale tema osa väärtuse hüvitamist. Ühe aasta vältel toimunud läbirääkimiste käigus kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ei jõudnud kaasomanikud selles kokkuleppele, mistõttu hageja pöördus vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Hageja esmane nõue on kaasomandi lõpetamine viisil, et xxxxxxx kinnistu antakse kostja ainuomandisse, pannes kostjale kohustuse maksta välja hageja osa rahas. Hagiavalduses on taotlenud hageja hüvitist 15 000 eurot, või kui kostja nimetatud hüvitise suurusega ei nõustu, siis ekspertiisi määramist kinnistu turuväärtuse kindlakstegemiseks. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest tuleb kaasomandi lõpetamisel õiglase ja kohese hüvitise tagamiseks võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.

2 (5)

Hageja on palunud nõude rahuldamisel tuvastada ka kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja asendada kostja sellekohane tahteavaldus kohtuotsusega. Kande tegemiseks on tulenevalt Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Alternatiivselt – juhul, kui kostja ei ole nõus kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud viisil, on hageja esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja müümise teel avalikul enampakkumisel ja müügist saadud rahasumma jagamise teel kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostja seisukohad esitatud hagi suhtes ja hageja arvamus Kostja on 04.10.2017.a. esitatud vastuses hagile (tl.53) avaldanud tahet lõpetada vaidlus kompromissiga, mille kohaselt jääb xxxxxxx kinnistu kostja ainuomandisse ning kostja hüvitab hagejale omandi kaotuse eest eksperthinnangust nr 1375/0917TH tulenevalt 16 000 eurot tingimusel, et hageja ja kostja tasuvad kumbki pool eksperthinnangu maksumusest. Kostja on avaldanud soovi kompromissiga hõlmata lisaks kinnistu kaasomandi lõpetamisele ka maa kasutuskorra küsimus (sõlmida vastav notariaalne kokkulepe). Hageja on 18.10.2017.a. esitatud kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta (tl.56-57) märkinud, et sisuliselt on kostja oma vastuses hagile hagiga nõustunud. Hageja leiab, et ei ole võimalik seada xxxxxxx kinnistu kaasomandi lõpetamise vaidlust sõltuvusse naaberkinnistust osalise maa-ala eraldamise, võõrandamise, kasutuskorra alusel kasutusse andmise või muul viisil piiramisega, millega riivatakse ka kolmanda isiku õigusi. Hageja on teadlik AÕS § 147 sätestatud naaberkinnisasja omaniku talumiskohustusest ja võimaldab kostjal nimetatud paragrahvis sätestatud õiguste teostamise.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja on kirjalikus menetluses 27.12.2018.a. esitatud seisukohtades taotlenud xxxxxxx kinnistu kaasomandi lõpetamist, kostjalt hageja kasuks kaasomandi kaotuse eest hüvitise, summas 16 000 eurot väljamõistmist, I. L. kohustamist andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu omandi üleandmiseks I.Lintsile, kinnistusregistri II jaos senise omaniku K. K. kohta tehtud kande kustutamiseks ning I. L. kandmiseks kinnistusraamatu registriosa II jakku kinnistu ainuomanikuna.

3 (5)

Hageja ei ole loobunud ka alternatiivsest nõudest kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja võõrandamise teel avalikul enampakkumisel ning müügihinna, millest on maha arvatud enampakkumise korraldaja tasu ja kulud, jagamisel kaasomanike vahel võrdsetes osades. Kostja on 27.12.2018.a. esitatud seisukohas taotlenud kinnistu xxxxxxx ainuomandi jätmist kostjale selliselt, et kostja hüvitab hagejale omandi kaotuse 16 000 euro ulatuses. Kostja on rõhutanud, et ta on kogu kohtumenetluse aja jooksul näidanud üles tahet sõlmida selliselt ka kompromiss, kuigi see lahendus ei ole olnud kostja esmane soov. Seega puudub käesoleval ajal pooltel vaidlus kaasomandi lõpetamise viisi, kaasomandi väärtuse ja hüvitise suuruse üle omandist ilma jäänud kaasomanikule. Kuid võttes aluseks koos hagiavaldusega esitatud tõendid – poolte kirjavahetuse enne hagiga kohtusse pöördumis, ei saa väita, et hagi esitamine oli põhjendamatu. Muuhulgas on kostja kohtueelsete läbirääkimiste käigus soovinud kaasomandi lõpetamist kinnistu reaalosadeks jagamise teel või koos kinnistu ainuomandi jätmisega kostjale ka kinnistu piiride muutmist naaberkinnisasja arvelt, mille üheks omanikuks on samuti hageja. Kohus võtab asja lahendamisel alusel alljärgnevad õigusnormid : Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tulenevalt AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja vaid siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus saab kaasomandi lõpetada üksnes ühel hagis või vastuhagis nõutud ja AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Kuivõrd kostja on kohtumenetluses nõustunud, et xxxxxxx kinnistu kaasomand lõpetatakse hageja poolt taotletud viisil, võib järeldada, et kinnistu jätmine ühele kaasomanikule, s.o kostjale vastab kaasomanike huvidele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

4 (5)

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude esimese alternatiivi osas, millega on ka kostja nõustunud. Hageja on taotlenud, et kohus kohustaks kostjat I. L. andma nõusolek kinnisasja mõttelise osa omaniku K. K. kohta tehtud kande kustutamiseks ja

I. L.

kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja xxxxxxx ainuomanikuna. Kuivõrd hageja omandist ilmajäämine toimub kostja kohustuse vastu maksta hagejale hüvitist omandi kaotuse eest, tuleb vastavalt Riigikohtu seisukohtadele (24.10.2017.a. otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828 p 14.2 ja 26.04.2017.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 p 26) siduda kohtuotsuses vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmine hüvitise saamisega. Kohus selgitab, et pooltel tuleb käesolev kohtulahend asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavalduse ja kinnistamisnõusoleku asendamise kohta esitada selle jõustumisel kinnistusosakonnale kinnistamise alusdokumendina. Kuni kostja poolt hagejale hüvitise maksmiseni ei saa lugeda tuvastatuks I. L. kohustust nõusoleku andmiseks xxxxxxx kinnisasja omanikukannete muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on 27.09.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 (p 14) asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (samasugusele seisukohale on asutud ka 21.01.2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 ja ühisvara jagamise asjas 08.03.2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Riigikohus on leidnud, et kuna eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides, siis ei saa menetluskulude jagamisel lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil ning põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Antud juhul rahuldas kohus hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kaasomandi lõpetamisele ega kaasomandi jagamise viisile, seega on võimalik asuda seisukohale, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Arvestades eeltoodut ei kohalda kohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1, menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.