Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2019. a kell 14.00 Lubja tn 4, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-18-13284
Tsiviilasi
Aktsiaselts BALTIC RAIL TRANS (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungil 11.12.2018. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlgnik: Aktsiaselts BALTIC RAIL TRANS (likvideerimisel; registrikood 10923680, asukoht Tartu mnt 18-51, 10115 Tallinn; likvideerija Jüri Kalda, isikukood xxx, e-post xxx,xxx, juhatuse liige kuni 20.04.2018. a S K , Läti isikukood x, e-post xxx, telefon xxx) Ajutine haldur: vandeadvokaat Veli Kraavi (Advokaadibüroo Lextal; Rävala pst 4, 10143 Tallinn, epost xxx)
Resolutsioon
tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg 31 on aktsiaseltsi juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui aktsiaselts on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 222 oli aktsiaseltsi tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni aktsiaseltsi aktsiakapital ehk netovara oli vähemalt pool aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui 25 000 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 25 000 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 292 lg 1 p 1 kohustus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2017. a lõpus, mil AS Swedbank sulges võlgniku konto. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 5.9.2018. a. Endine juhatuse liige S K pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumente. Välistatud ei ole, et edasise menetluse käigus võivad selguda asjaolud, mis viitavad, et endise juhatuse liikme tegevuses on esinenud juhtimisvigu, mis on ühtlasi põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti võib ilmneda, et endine juhatuse liige on pannud toime KarS § 384 sätestatud kuriteo tunnustega teo(d) ning halduril tuleb esitada kuriteoteade seoses võlgniku varade äriühingust väljaviimisega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda lõplikku ja pädevat hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele, kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud nõutud raamatupidamisdokumente ega informatsiooni varade kohta. Seega ei ole ajutine pankrotihaldur saanud tuvastada võlgniku vara kadumisega seotud asjaolusid. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kui 31.12.2016. a bilansis on varad kokku 5 206 780 eurot, siis 31.12.2017 on see 0,00. 31.12.2017. a seisuga oli kohustuste suuruseks 26 572,94 eurot, jaotamata kasum 5 090 767 ja aruandeaasta kasum – 5 145 456 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku endine juhatuse liige takistab pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab endist juhatuse liiget S Ki andma teavet haldurile võlgniku vara, sealhulgas kohustuste kohta. Võlgniku poolt oma põhilise kohustuse – teabe andmise kohustuse rikkumine on KarS § 385 kohaselt karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab endist juhatuse liiget S Ki andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon ning bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Jüri Kalda ja PankrS § 19 lg 3 alusel ka S K. Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 395 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 395 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval hetkel
pankrotivara puudub, seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldajate poolt tasutud deposiidi arvelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.