T P hagi Factor Finance OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2025/740
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja T P (isikukood xxx); Kompromissi osaline Riomax Hall OÜ (registrikood 11310880) Hageja ja kompromissi osalise esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja Factor Finance OÜ (registrikood 11990031)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada T P (hageja), Factor Finance OÜ (kostja) ja Riomax Hall OÜ (kompromissi osalise) vaheline kompromiss järgmiselt: 1.1 Kostja on kohustatud hiljemalt kolme päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest esitama kohtutäitur xxx avalduse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr xxx. Kostja maksab sellega seoses kohtutäituri tasu vastavalt KTS § 41 lg-le 2. Juhul, kui kohtutäitur nõuab selle täiteasjaga seoses seaduse alusel muude täitekulude tasumist, siis kannab need kulud kostja. 1.2 Kompromissi osaline (Riomax Hall OÜ) ja hageja on solidaarselt kohustatud tasuma kostjale 2500 eurot ülekandega kostja Factor Finance OÜ arvelduskontole nr xxx selgitusega „kompromiss ts.asjas nr 2-25-5493“ hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates täiteasjas nr xxx kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamise otsuse edastamisest hagejale. 1.3 Punktis 1.2. sätestatud kohustuse täitmisega viivitamisel on kompromissi osaline (Riomax Hall OÜ) ja hageja solidaarselt kohustatud tasuma kostjale võlgnetavalt summalt viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 1.4 Hageja vastutab punktides 1.2. ja 1.3. sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt kompromissi osalisega (Riomax Hall OÜ). 1
1.5 Kompromissi punktis 1.2. sätestatud kohustuse täitmisega loevad menetlusosalised, et kõik kostja ees 28.11.2024 võlatunnistusest ja selle aluseks olevatest 03.09.2024 võla tasumise kokkulepetest tulenevad kohustused on kompromissi osalise ja hageja poolt nõuetekohaselt ja lõplikult täidetud. 1.6 Hagejale kuuluvatele kinnisasjadele aadressil xxx mitteeluruum nr xxx (Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr xxx) ja xxx eluruum nr xxx (Tartu Maakohtu Kinnitusosakonna registriosa nr xxx) IV jakku kostja kasuks seatud ühishüpoteek summas 180 000 eurot kustutatakse. Kompromissi kinnitav määrus asendab kostja nõusoleku ühishüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmisel. Kustutamisega seotud kulud kannab hageja. 1.7
Menetlusosaliste käesoleva tsiviilasja menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.8 Hagejal ja kompromissi osalisel ning kostjal on kompromissi tulemusel vastavalt üksnes need nõuded ja kohustused, mis tulenevad käesolevast kompromissilepingust ja selle alusel kohtumääruses kinnitatud kohtuliku kompromissi tingimustest. 1.9 Hageja ja kompromissi osaline loobuvad kõikidest nõuetest kostja vastu ning need nõuded ning sellega seonduvad kohustused ja võlasuhted loetakse täielikult lõppenuks, ning hageja ja kompromissi osaline kinnitavad, et neil ei ole kostja vastu nõudeid ja pretensioone. See kinnitus on hageja ja kompromissi osalise antud negatiivne konstitutiivne võlatunnistus. 1.10 Hageja ja kompromissi osaline kinnitavad, et nende nõuded kostja vastu on alati kuulunud ja kuuluvad üksnes vastavalt hagejale ja kompromissi osalisele ning nad ei ole varasemalt käsutanud neid nõudeid. Selle kinnituse tegelikkusele mittevastavuse korral on hageja ja kompromissi osaline kohustatud täitma käsutatud nõudele vastava kohustuse ning hüvitama kostjale tema vastu esitatud käsutatud nõudega seonduvad kulud ja kahju, sh menetluskulud. 1.11 Kostja loobub kõikidest nõuetest hageja ja kompromissi osalise vastu, ning need nõuded ning sellega seonduvad kohustused ja võlasuhted loetakse täielikult lõppenuks, ning kostja kinnitab, et tal ei ole hageja ja kompromissi osalise vastu nõudeid ja pretensioone. See kinnitus on kostja poolt antud negatiivne konstitutiivne võlatunnistus. 1.12 Kostja kinnitab, et tema nõuded hageja ja kompromissi osalise vastu on alati kuulunud ja kuuluvad üksnes kostjale ning ta ei ole varasemalt käsutanud neid nõudeid. Selle kinnituse tegelikkusele mittevastavuse korral on kostja kohustatud täitma käsutatud nõudele vastava kohustuse ning hüvitama vastavalt hagejale ja kompromissi osalisele tema vastu esitatud käsutatud nõudega seonduvad kulud ja kahju, sh menetluskulud. 1.13 Käesolev kompromissileping jõustub ning kompromissist tulenevad õigused ja kohustused tekivad kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alates. Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav määrus ei jõustu, siis ei jõustu ja ei kehti menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissileping ning kompromissist ei teki õigusi ega kohustusi.
2
1.14 Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-5493 seoses kompromissi saavutamisega.
3.Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas hagi tagamise korras Tallinna kohtutäitur xxx menetluses olevas täiteasjas nr xxx toimuva täitemenetluse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
4.Tagastada hagejale pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 297,50 eurot hageja T P arvelduskontole xxx. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on T P hagi Factor Finance OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.
2.20.05.2025 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kompromissi sõlminud pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, sh. menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled teatasid, et ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Lisaks eeltoodule kinnitasid pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.
5.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kuna menetlusväline kolmas isik on kompromissiga võtnud endale vabatahtlikult kohustused, siis kehtib kompromiss ka menetlusvälise kolmanda isiku suhtes.
6.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 3
7.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul pooled leppisid kokku, et tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8.TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
9.Harju Maakohtu 10.04.2025 kohtumäärusega on käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise korras peatatud kohtutäitur xxx menetluses olevas täiteasjas nr xxx toimuv täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Käesolevalt on hageja ja kostja esitanud koos kompromissiga kohtule ühise taotluse tühistada käesolevas tsiviilasjas hagi tagamine. Kohus leiab, et hageja ja kostja taotlus Harju Maakohtu 10.04.2025 määrusega seatud hagi tagamise tühistamiseks on põhjendatud. Hageja ja kostja on kohtule esitanud kompromissi, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kohtu hinnangul on hagi tagamise alus ära langenud ja hagi tagamine kuulub tühistamisele.
10.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
11.Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 297,50 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 595 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas 297,5 eurot (595 eurot : 2). Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 297,5 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele.
12.Pooled soovivad kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe (2) päevani. Kohus leiab, et taotlus menetlustähtaja lühendamiseks kahele (2) päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.