Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-17075
Kohtuasi
Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse taotlus eksperdi määramiseks Osaühingule BJ TOOTMISE kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2024/6664
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu BJ TOOTMISE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf Puudutatud isik Osaühing BJ TOOTMISE (registrikood 10871546), seaduslik esindaja K.P Puudutatud isik Scandagra Eesti Aktsiaselts (registrikood 10188677), lepinguline esindaja Oliver Insler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu BJ TOOTMISE määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 11.03.2025 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Osaühingu BJ TOOTMISE kanda. Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel ja Scandagra Eesti Aktsiaseltsil ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 11.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata eksperdi Osaühingule BJ TOOTMISE (puudutatud isik, võlgnik) kuuluvate kinnisasjade uue hindamise korraldamiseks. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 30.10.2024 viis Anija vallas Lookülas, Parila külas ja Vikipalu külas asuvat võlgnikule kuuluvat kinnisasja (Vistermäe, Väljaotsa, Põllu, Põlluvahe ja Metsavahe kinnisasjad (registriosade nr-d 13166202, 14178702, 14195602, 14196002 ja 14201602) (kinnistud)). Kohtutäitur määras nende hindadeks vastavalt 54 000 eurot, 35 000 eurot, 13 000 eurot, 10 000 eurot ja 11 000 eurot. Kuivõrd võlgnik vaidlustas määratud hinnad, taotleb kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-st 8 juhindudes kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist.
2.Maakohus edastas 18.11.2024 kirja viiele registreeritud kinnisvara hindamise eraeksperdile, s.o AAle, MEle, VLle, MMle ja PVle, milles palus neil hiljemalt 29.11.2024 teatada, kas nad on nõus tegema kinnistute hindamiseks ekspertiisi, ning märkida ekspertiisi kogumaksumus.
3.Maakohtu 18.11.2024 kirjale vastasid neli eraeksperti. ME loobus pakkumise esitamisest ning VL, PV ja AA nõustusid ekspertiisi tegema. VL märkis ekspertiisi maksumuseks 5800 eurot (käibemaksuga), PV 1900 eurot (käibemaksu ei lisandu) ning AA 3500 eurot (lisandub käibemaks), millele lisandub kasvava metsa hindamise tasu metsahindaja poolt maksumusega 754 eurot (lisandub käibemaks).
4.Maakohus võttis 11.12.2024 määrusega avalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku tasuma ekspertiisitasu 1900 eurot hiljemalt 23.12.2024.
5.Võlgnik esitas 22.12.2024 maakohtu 11.12.2024 määruse peale määruskaebuse, milles palus määrata ekspertiisitasuks 1500 eurot. Võlgnik leidis, et arvestades, et kinnistud on põllumaad, piisab nende hindamiseks Maa-ameti kodulehelt eelmises kvartalis põllumaadega toimunud tehingute müügihindade ja maa viljakuse andmete kogumisest. Samuti leidis ta, et maakohtul tulnuks hindajatelt küsida nende eeldatavat ajakulu ja tunnitasu.
6.Võlgnik tasus ekspertiisitasu 24.12.2024 ning palus ennistada ekspertiisitasu tasumise tähtaja. Võlgnik arvas, et ei pea määruskaebuse esitamise tõttu ekspertiisitasu kohtu määratud tähtajaks tasuma.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2025 määrusega võlgniku 22.12.2024 määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 11.12.2024 määruse muutmata. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 11.03.2025 määrusega avalduse, määras kinnistute uue hindamise korraldamiseks eksperdi PV ja kohustas võlgnikku tagama ekspertiisi läbiviimiseks eksperdile kinnistutele juurdepääsu. Maakohus jättis võlgniku tähtaja ennistamise taotluse tähelepanuta või rahuldamata ning lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, määrates, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole tekkinud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb ekspertiisi läbiviijaks määrata registreeritud eraekspert kinnisvara hindamise alal PV, kes on andnud ekspertiisi tegemiseks nõusoleku ja teinud soodsaima pakkumise, ning sellega tuleb menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku
2
2-24-17075 (TsMS) § 428 lg 2 alusel lõpetada. Võlgniku tähtaja ennistamise taotlus jääb tähelepanuta või rahuldamata, sest ennistada saab üksnes seaduses sätestatud tähtaegu. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub saata asja tagasi maakohtule teise isiku eksperdiks määramiseks ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus määruses põhjendamata võimalikud soodsamad võimalused kinnistute hindamiseks ja see on viinud ebaõige lahendini. Võlgnik vaidlustas maakohtu 11.12.2024 määrust, millega maakohus kohustas võlgnikku tasuma ekspertiisitasu 1900 eurot, sest leidis, et mõni muu isik saaks hindamise läbi viia 1500 euro eest ehk enam kui 20% soodsamalt. Äriseadustiku kohaselt on juhatus pädev hindama mitterahalise sissemakse väärtust ning analoogia alusel peaks ka võlgniku juhatuse liige saama kohtutäiturile nimetada kinnistute väärtuse, olles muuks isikuks TsMS § 294 lg 1 mõttes. Maakohus sellega ei arvestanud, kuigi soodsam hind on mõjuv põhjus muu isiku eksperdiks määramiseks TsMS § 294 lg 2 mõttes.
10.Scandagra Eesti Aktsiaselts (sissenõudja) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebus on alusetu ja võlgniku eesmärk on takistada täitemenetluse läbiviimist. Võlgniku juhatuse liige ei ole registreeritud eraekspert ning võlgnik ei ole hindamise läbiviijana välja pakkunud ühtegi registreeritud eraeksperti. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksperdi määramisel menetlusõiguse normide vastu eksinud ning võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust määrata eksperdiks kedagi teist.
13.1.Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale TMS § 74 lg-d 4-6 järgides hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle hinna vaidlustada. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi, vaid eksperdi määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada TsMS §-s 294 sätestatut. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi. Kuivõrd eksperdi määramise menetluses ei 3
2-24-17075 hinda kohus eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust), vaid määrab üksnes eksperdi, saab maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. Kohus peab küsima eelduslikult mitmelt eksperdilt eksperdiarvamuse koostamiseks hinnapakkumist. Eksperdiks võib kohus TsMS § 294 lg-t 1 järgides määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused, arvestades ka avaldaja ja hinna vaidlustanud isiku arvamust. Mitme samaväärse eksperdiks sobiva isiku korral on põhjendatud lähtuda mh madalamast hinnast (RKTKm 07.06.2023, 221-15711, p-d 17, 18 ja 20). Kohus saab seega TsMS § 294 lg 1 alusel eksperdiks määrata ainult sellise isiku, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused, sh võib selliseks isikuks olla muu eriteadmistega isik. Eksperdi määramisel tuleb arvestada ka sellega, et eksperdil on oma ametiülesannetest tulenevalt kohustus olla erapooletu ja sõltumatu. Seetõttu peab ekspert TsMS § 31 lg 1 esimese lause järgi taanduma TsMS §-s 23 nimetatud alustel, st samadel alustel nagu kohtunik (TsMS I komm (2017), § 31, p 3.1). TsMS § 23 p 1 järgi peab kohtunik ennast taandama mh asjas, milles ta on ise menetlusosaline. Kui ekspertiisi tegemiseks on olemas registreeritud eraekspert, saab TsMS § 294 lg 2 järgi muu isiku eksperdiks määrata üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib põhimõtteliselt olla ka asjaolu, et riiklikult tunnustatud eksperdi teenused on muu isiku omadest oluliselt kallimad, kuid lisaks hinnale tuleb kohtul arvesse võtta ka alternatiivsete kandidaatide kvalifikatsiooni (TsMS I komm (2017), § 294, p 3.2.c).
13.2.Kolleegiumi hinnangul on maakohus toiminud vastavuses menetlusõiguse normidega, kui ta küsis hinnapakkumisi viielt eraeksperdilt ning määras eksperdiks neist madalaima hinnapakkumise teinud eraeksperdi. Maakohtul ei tulnud eksperdina kaaluda võlgniku juhatuse liiget, sest teda ei saaks ka juhul, kui tal oleks kinnisvara hindamiseks vajalikud teadmised ja kogemused (millele võlgnik küll tuginenud ei ole), pidada erapooletuks ja sõltumatuks isikuks ning tal oleks eksperdiks määramise korral TsMS § 31 lg 1 esimese lause ja § 23 p 1 koostoimes taandumise kohustus. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi muud eriteadmistega isikut, kes võiks hindamise soodsamalt läbi viia, ega ole piisavalt põhistanud ka mõjuvat põhjust muu isiku eksperdiks määramiseks TsMS § 294 lg 2 mõttes, kuivõrd mõjuva põhjusena ei ole käsitatav ainuüksi hindamise mõnevõrra soodsam läbiviimine.
14.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, et teistel menetlusosalistel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja määrata kindlaks neile hüvitatavate menetluskulude suurust.
16.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maakohtu hagita menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse, saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 660 lg 3 esimese lausega esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.