lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-16672/9

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 17.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-16672/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-16672

KOHTUMÄÄRUS

(PANKROTIMÄÄRUS)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2018, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16672

Tsiviilasi

B. J.`i avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine

Kohtuistungi toimumise aeg

20. detsember 2018

Menetlusosalised ja nende

Võlgnik: B. J. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx e-post xxxxx)

esindajad

Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (Soola 3, Tartu 51013, tel: 7 407 662; 504 6694. e-post: [email protected] ; pankrotihalduri tunnistus nr 141)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B. J.`i pankrotiavaldus.

Kuulutada välja B. J.`i pankrot alates 17. detsembrist 2018 kell 16.00.

3.Nimetada B. J.`i pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Soola 3, Tartu 51013, tel: 7 407 662; 504 6694. e-post: [email protected] ; pankrotihalduri tunnistus nr 141).
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 21. jaanuaril 2019.a kell 15.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja Eeluurimiskohtuniku saalis (ruum nr 238), aadressil Kooli 2A, Jõhvi.
5.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e aruanne 05. detsembrist 2018.a. võlgniku B. J.`i majandusliku olukorra kohta.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e ajutise halduri tasuks 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (makse ei lisandu), milline summa maksta pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele välja riigieelarvelistest vahenditest FIE Tiia Kalaus`e kontole nr. EE561010010125367019 AS-s SEB Pank.

2-18-16672

7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaandes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastu PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.
8.Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja avaldajale ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

B. J. esitas 06.11.2018.a Viru Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldajal hulgaliselt kohustusi võlausaldajate ees, vara puudub. Võlgnik palub välja kuulutada eraisiku pankrot, kuna ta on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. 15.11.2018 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e.

05.detsembril 2018.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

05.12.2018.a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Võlgniku elukohana märgitud xxx xx-xx Kohtla-Järvel kuulub T.I.’le (ik xxxxxxxxxxx). Seega ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Mannteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole.

2-18-16672 Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik ise on kinnitanud, et tal puudub igasugune vara. Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:  nr EE801010011577940229 SEB Pank, mille saldo oli 0,00 eurot. Kontol on erinevate kohtutäiturite poolt seatud arestid rahaliste vahendite sissenõudmiseks;  AS-s Swedbank omab võlgnik kontot nr EE682200221019245761, konto saldo 0,00 eurot. Tehingud kontol puuduvad 2018.a. jooksul;  Luminor Bank a/konto nr EE201700017003473575 on konto jäägiga 0,00 eurot registreeritud võlgniku nimele. Tehinguid 2018.a. pole kontol teostatud;  Pensionikeskuse andmetel ei ole isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga.  Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad isikul võlad riigimaksete osas. MTA andmetel on võlgnikule deklareerinud tulu 2017.a. MTÜ XXX (reg.kood xxxxx). Igakuine sissetulek oli 470 eurot. 2017.a. sai veel tulu Sotsiaalkindlustusametist. 2018.a. on tulu saanud Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametist. Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega. Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagamata nõuded: Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud talle teadaolevate võlanõuete koosseisu. Kohtutäiturite menetluses on käesoleval ajal 12 nõuet. Registri kohaselt on võlgnikul kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees:  D. R. (elatisevõlgnevus) summas 4 378,91 eurot (Kohtutäitur Kristel Maalman täitemenetlused);  Aktiva Finants OÜ ees on nelja nõude osas kohustusi kokku summas 4 965,75 eurot;  Koduliising OÜ ees on kohustus summas 1 104,51 eurot;  Riigi Tugiteenuste Keskus’ele on tasumata menetluskulud, mis on välja mõistetud kriminaalasjade raames, summas 497,42 eurot (kohtutäitur Andrei Krek).  Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 1 167,87 eurot on tunnistatud aegunuks kohtutäitur Tatjana Afanasjeva otsusega. Menetlus jätkub kohtutäituri tasu nõudes 315,04 eurot;  Politsei- ja Piirivalveameti nõuded on kõik väljamõistetud trahvide osas aegunud ning menetlust jätkab kohtutäitur täituritasu nõudes, mis kokku moodustavad ajutise halduri andmetel 169,10 eurot (PS: kohtutäituri tasu aegunud nõude korral on võimalik võlgniku avalduse alusel vähendada kuni 50%) Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku kohustusi, mis on veel sissenõutavad võlausaldajate poolt summas 10 946,59 eurot, millest 4 378,91 eurot moodustab elatise võlgnevus. Kohtutäiturid jätkavad aegunud nõuete osas täituritasu osas menetlust teadaolevalt summas 484,14 eurot.

Maksejõuetuse põhjustest

2-18-16672 Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega ning möönab, et selle on tegelikult koostanud Eesti Töötukassa ametnik, kes eelduslikult ei tea või ei taha või ei oska tegelikke nõudeid isegi hinnata. Seega on avalduses esitatud kõik nõuded, mis on täitemenetluses, kuid analüüsi pole teostatud riigi ja politsei nõuete osas, mis teadaolevalt tunnistatakse aegunuks varem kui tavapärased tsiviilnõuded. Ajutine haldur ei saa ka nõustuda selle väitega, et võlgnik on võtnud kohustusi varasemalt siis, kui tema sissetulek võimaldas kohustuste täitmist. Mingit sissetulekut sellises suuruses võlgnik ilmselt saanud ei ole ning rahalise kohustusi on ta laenude näol võtnud ilmselgelt valeandmeid esitades. Võlgnikul on 40% ulatuses kogunõuetest elatise võlgnevus. Siinkohal tuleb võlgnikul silmas pidada, et elatisenõudest ei vabane võlgnik ka siis, kui kohus vabastab ta kohustustest vabastamise menetluse lõpul ülejäänud tsiviilnõuetest (PankrS § 176 lg 2). Samuti tuleb jooksvalt tasuda elatist ja seda sõltumata sellest, kui väikest tulu võlgnik teenib. Ajutine haldur on veendumusel, et võlgnik ei ole seni tahtlikult proovinud otsida lahendusi oma tsiviilnõuete rahuldamiseks kasvõi maksegraafiku alusel. Ajutine haldur on veendumusel, et arvestades praktikat Töötukassa ametniku poolt vormistatud pankrotiavalduste menetluste kohta, siis ilmselt ei saa võlgnik päris täpselt aru, mida pankrotimenetlus tähendab ning mis peab olema see tulem, mida ta soovib läbi pankrotimenetluse saavutada. Kui ametnik on loonud võlgnikule pettekujutelma selles, et pankrotimenetluses ei ole vaja midagi maksta, sest sissetulek on alla miinimumi, siis pole see õige. Tegelikult tuleks võlgnikul juba pankrotimenetluses tasuda vabatahtlikult mingi summa igakuiselt võlausaldajatele ning antud võlgniku puhul on kindlasti oluline, et jätkata tuleb jooksvalt elatise maksmist. Edasises kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik vähemalt 5 aastat kohtu järelevalve all ning on kohustatud esitama aruandeid oma tulu kohta ning hoolimata väikesest tulust tuleb täita kohustusi ka võlausaldajate ees. Seega, tegemist on pika protsessiga ning pole garanteeritud, et võlgnik seejärel oma kohustustest vabastatakse, see on võimalik, kui võlgnik täidab kõiki seaduses ettenähtud kohustusi võlausaldajate ees. Kui võlgnik kõike eelnevalt öeldust enne ei teadnud, siis nüüd tuleb hoolikalt järgi mõelda, kas ta ikka soovib pankrotiavalduse juurde jääda. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Juhul, kui võlgnik ei loobu pankrotiavaldusest ja Viru Maakohus kuulutab välja B. J.`i pankroti, siis:  ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina;  palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht;  avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded;  mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtuistung

2-18-16672

10.detsembri 2018 kohtuistungil palus võlgnik avaldus rahuldada ja välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik teatas, et teab, et elatise maksmisest ta ei vabane. Praegu ta ei tööta, tema sissetulekuks on pension 288 eurot. Töötamise lõpetas tervisliku seisundi pärast, tal on epilepsiahood ja peaga on mul ka midagi viga. Tööandjad kardavad teda tööle võtta, iga tööandja ei nõustu sellise haigusega tööle võtmast. Tema pensionist 33% võtab kohtutäitur iga kuu maha. Elatis mõisteti välja mitte täissummas. Pankrot peaks andma seda, et võlgnevus ei kasvaks, so laenud ja võlad. Tal ei ole praegu millest maksta. Kui teda kusagile tööle võetakse, siis ta hakkab maksma. Tal on haridust 8 klassi, eriala puudub. Laenude võtmise ajal oli tal töö ja sissetulek. Juba 10 aastat on ta arvel psühhiaatri juures. Töötukassas ütles, et tal on elatist vaja maksta kuni aastani 2022, tal on võlgnevus. Elatist hakkab ise maksma, ta ei loobu pankrotimenetlusest. Ajutine haldur väljendas arvamust, et ei usu sellele pankrotti, tema arvamusel läheb see tühja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada B. J.`i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalaus`e. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 10 946,59 eurot, millest 4 378,91 eurot moodustab elatise võlgnevus, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on erinevad kohustused, samuti elatisevõlgnevus. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus`e B. J.`i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21. jaanuaril 2019 kell 15.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks.

2-18-16672

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud B. J.`i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,7 tundi. Ajutine haldur palus riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot (makse ei lisandu). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 397 eurot (maksusid ei lisandu). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja