Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. detsembril 2018 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-17-7902
Kohtuasi
Osaühing P I hagi T S ja E C OÜ vastu kahju hüvitiste ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
462 464,69 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing P I (registrikood xxxx, asukoht xxxx); lepingulised esindajad M-M M ja C T Kostja I: T S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja II: E C OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
Kohtuistungi aeg
07. november 2018
Resolutsioon
Osaühing P I hagi T S ja E C OÜ vastu kahju hüvitiste ja viiviste väljamõistmiseks jätta rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses Osaühing P I kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.Osaühing P I (edaspidi hageja) palus T S (edaspidi kostja 1) ja E C OÜ (edaspidi kostja 2) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt 1 Osaühingu S A kasuks põhivõlgnevus 140 605,63 eurot ja viivisvõlgnevus alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras ning solidaarselt kostjaga 1 kostjalt 2 Osaühingu S A kasuks välja põhivõlgnevus 140 605,63 eurot ja viivisvõlgnevus alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras.
2.22.05.2017 suurendas hageja haginõudeid ja palus mõista kostjalt 1 Osaühingu S A kasuks
välja põhivõlgnevus 428 208,05 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras ning mõista solidaarselt kostjaga 1 kostjalt 2 Osaühingu S A kasuks välja põhivõlgnevus 428 208,05 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras. Hagiavalduse asjaolud
3.21.03.2006 sõlmisid kostja 2 ja E Osaühing (likvideerimisel) kavatsuste protokolli, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et omandavad ühiselt uue osaühingu, mille majandustegevuseks on kinnisvara arendus ja üürile andmine ning fikseeriti xxxx asuvad kinnistud xxxx, mille ümber ja millega seotult omandatava äriühingu majandustegevus pidi hakkama toimuma. 21.03.2006 asutati Osaühing S A (likvideerimisel) (edaspidi ka äriühing), mille omandasid 19.04.2006 kostja 2 (60% osalus), E Osaühing (10% osalus), I B I osaühing (10% osalus), OÜ E I (10% osalus) ja hageja (10% osalus). Äriühingu juhatuse liikmeteks määrati T M ja kostja 1. E Osaühing võõrandas kinnistud 15.05.2006 äriühingule müügihinnaga 6 700 000 EEK-i ehk 428 208,05 eurot. 13.10.2011 lõppesid T M volitused äriühingu juhatuse liikmena.
4.2015. aastal avastas hageja, et äriühing juhatuse liikme kostja 1 isikus on 22.05.2012 hageja ja teiste väikeosanike teadmata võõrandanud kinnistud suurosanikule kostjale 2, kelle juhatuse liikmeks oli samuti kostja 1. Hageja saatis kostjale 1 korduvalt teabe nõudeid, milles palus esitada äriühingu 2012.a kuni 2014.a majandusaasta aruanded; ülevaate äriühingu majandustegevusest perioodil 01.01.2015 kuni 31.10.2015; ülevaate ja kogu dokumentatsiooni, mis on seotud xxxx tänaval asuvate kinnistute notariaalselt tõestatud võlaõigusliku ja asjaõigusliku müügilepingu koopia, millega äriühing võõrandas kinnistud kostjale 2 ning kirjalik selgitus, millistel põhjustel otsustas äriühing kinnistud võõrandada; ülevaate kõikidest tehingutest järgnevate isikute vahel: äriühingu ja kostja 1 vahel; äriühingu ja kostja 2 vahel; ning äriühingu ja teiste kostjaga 1 seotud isikute vahel, s.h vastav tehingute dokumentatsioon. Hageja teabe nõuetele vastust ei saanud, mistõttu pöördus kohtu poole vastava avaldusega.
5.Kostja 2 võõrandas pärast avalduse kättesaamist 26.02.2016 osaluse äriühingus M H OÜ-le, misjärel lõppesid 08.03.2016 kostja 1 volitused äriühingu juhatuse liikmena ning äriühingule valiti uus juhatuse liige osanike koosolekul, millest teisi äriühingu osanikke ei teavitatud ja millel osales ainult M H OÜ esindaja. Seejärel võõrandas kostja 2, mida eelduslikult esindas kostja 1, kinnistud 15.03.2016 kostja 2 tütaräriühingule Osaühing R K. Seega tegi kostja 1 kinnistute võõrandamise asjaoludest teadasaamise ja kinnistute tagasisaamise võimatuks. Hagejal on kujunenud arvamus, et kostja 1 võõrandas enda ja/või kostja 2 huvidest lähtuvalt kinnistud kostjaga 1 seotud äriühingule pahauskselt kuritarvitades ära oma juhtivat ametikohta äriühingus, rikkudes sellega oluliselt juhatuse liikme kohustusi, sh hoolsus- ning lojaalsuskohustust.
6.Hageja leiab, et kostja 1 on oma käitumisega tekitanud kahju nii äriühingule kui ka selle osanikele, v.a kostja 2, kuna võõrandas arusaamatutel ja teadmata põhjustel äriühingu majandustegevuse keskmes olevad kinnistud, mille ostmiseks osanikud investeerisid äriühingusse raha. Pärast kinnistute võõrandamist puudus äriühingul igasugune äritegevus.
Seega olid kinnistud otseselt ja üheselt kogu äriühingu majandustegevuseks. Hageja hinnangul võttis kostja 1 oma tegevusega ainuisikuliselt äriühingu juhatuse liikmena ja kostja 2 esindajana vastu ka äriühingu lõpetamise otsuse ilma osanikke sellest teavitamata, mis on aga vastuolus ÄS-i sätetega. Kuna kinnistute võõrandamisest sai otsest kasu kostja 2, on hageja hinnangul tegemist olukorraga, kus kostja 2 on ära kasutanud oma mõju äriühingule ning mõjutanud kostjat 1 tegutsema äriühingu kahjuks ÄS § 1671 lõige 1 mõttes.
7.Kostja 1 on rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust ning tekitanud oma tegevusega äriühingule kahju. Kostja 1 tegi äriühingule kahjulikke ja äriühingu suhtes ebalojaalseid tehinguid endaga seotud kostjaga 2, millised väljusid igapäevase majandustegevuse raamest. Samuti võttis kostja 1 äriühingu osanikke teavitamata vastu sisuliselt äriühingu lõpetamise otsuse, kui otsustas vastuolus äriühingu huvidega võõrandada äriühingu majandustegevuse keskmeks olevad kinnistud kostjale 2. Hageja on seisukohal, et sellise käitumisega seadis kostja 1 oma ja kostja 2 huvid kõrgemale äriühingu omadest ning tekitas äriühingule tahtlikult kahju. Äriühingule on tekkinud kahju, kuna kostja 1 võõrandas äriühingu majandustegevuse keskmeks olevad kinnistud endaga seotud äriühingule kostjale 2. Kostja 1 juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja äriühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna kui kostja 1 poleks kinnistuid äriühingu omandist välja andnud oleksid kinnistud jätkuvalt äriühingu varade hulgas ning korrapärase majandamise korral teeniksid kasumit.
8.Kostja 1 vastutab oma kohustuste rikkumise eest, kuna ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul tegutses kostja 1 pahas usus ning vastuolus äriühingu huvidega. Kostja 1 võõrandas kinnistud ja äriühingute osalused. Vastavalt ÄS § 187 lõikele 4 võib § 187 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist ja vastavalt ÄS § 1671 lõikele 5 võib § 1671 1.-ses lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Käesoleval juhul on äriühingu osanikud äriühingu võlausaldajad, kuna ÄS § 216 lõige 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele. Kuna hageja on äriühingu osanikuna äriühingu võlausaldaja, siis omab ta õigust esitada ülalviidatud sätete alusel kostjate vastu käesolev kahju hüvitamise nõue. Hageja esitab nõude kostjate vastu ka VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 alusel, kuna kostja 1 on rikkunud seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, millega on tekitanud äriühingule kahju. Hageja nõuab viivist vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele.
9.Hageja on haginõude suurendamise avalduses seisukohal, et kahju suurus võrdub kinnistute müügilepingu p-s 3.1 märgitud soetusmaksumusega 6,7 milj. EEK-i ehk 428 208,05 €. Hageja hinnangul muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 22.05.2012, mil kostja 1 äriühingu nimel kinnistud kostjale 2 võõrandas. Hageja nõuete rahuldamine Osaühingu S A (likvideerimisel) kaudu on võimatu, kuna vastavalt lõppbilansile puudub äriühingul vara ning vara jaotusplaani ei koostatud vara puudumise tõttu. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles esitatud hagile tervikuna vastu. Vastuväidete kohaselt on vastavalt TsÜS § 37 lg 2, ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 1671 hagi esitamiseks õigustatud vaid võlausaldaja. Hageja on 10% osanik, mitte aga võlausaldaja. Võlausaldaja võib sellekohase hagi esitada vaid juhul, kui ta ei saa äriühingu varade arvelt oma nõuet rahuldada. Hageja nõue 50 eurot on rahuldatud ja võlakohustus VÕS § 186 p 1 alusel lõppenud. Osanikuks olek ei tähenda VÕS § 2 ja 3 võlanõuet, veel vähem aga ÄS § 37 lg 2, 187 lg 4 ja ÄS § 1671 kohast võlanõuet, mida ei saa äriühingu vara arvelt rahuldada. Hageja pole TsMS § 230 lg 1 korras tõendanud, et (i) tal on rahuldamata võlanõue äriühingu vastu ja (ii) seda nõuet ei ole võimalik rahuldada äriühingu vara arvelt (TsÜS § 37 lg 2 , ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 1671).
11.TsÜS § 37 lg 2 hagi on välistatud, kuna hageja pole üritanud teostada sissenõuet S A OÜ (likvideerimisel) vastu. Riigikohus rõhutas lahendis 3-2-1-49-14, p 11 ja 12, et sellise hagi esitamine on võimalik vaid siis, kui hageja esitab täitedokumendi, mida pole õnnestunud täita koos täituri kinnitusega. Eeltoodud väited välistavad hagi rahuldamise ilma 22.05.2018 tehingu sisulise hindamisevajaduseta. Hageja heitis kostjatele ette kahju tekitamist 22.05.2012 kinnistute võõrandamise tehinguga. Seega, tõendamaks kahju oleks hageja pidanud tõendama võõrandamist alla turuhinna. Kostjad on kinnistu turuväärtust ja võõrandamist just sellises turuväärtuses tõendanud. Vastavalt tehingueelsele riiklikult tunnustatud eksperdi, atesteeritud hindaja kinnisvarahinnangule number xxxx 23.04.2012 oli kinnistute tehingueelne väärtus hüpoteeki arvestamata 316 000 eurot (kinnistul oli hüpoteek 4 500 000 krooni, mis on 287 602, 42 eurot). Riiklikult tunnustatud ekspert jäi 18.04.2018 täiendavas selgituses oma endise arvamuse juurde rõhutades, et 316 000 eurot oli väärtus hüpoteeki arvestamata. Selle hinnaga võõrandati kinnistu 22.05.2012. Hageja pole omapoolset väidet kinnistu väärtuse ja alla turuhinna võõrandamise kohta tõendanud.
12.Kinnistul oli reaalset nõuet tagav hüpoteek 4 500 000 krooni (287 602, 42 eurot). Seega sai kinnistu väärtuseks olla maksimaalselt 316 000 – 287 602 (hüpoteek) = 28 398 eurot. Isegi kui lähtuda üksnes kostja 2 hüpoteegiga tagatud nõudest (intresside ja muude lisanditeta), mis põhines kostja 2 poolt kinnistu ostuks notari deposiiti kantud summal 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot), siis oleks kinnistu väärtus mitte suurem kui 316 000-255 646,59 = 60 353,41 eurot. Kahjunõude hagi on vastuolus VÕS § 127 lg 1 ja 5 diferentsihüpoteesi printsiibiga ja tõendamata. Äriühing koosneb mitte üksnes varast vaid ka kohustustest, sh kulutustest. Võõrandamise puhul võetakse arvesse ka tehingust saadud kasu, milleks on kuludest ja kohustustest vabanemine (TsMS § 127 lg 5). Koormatud ja koormamata kinnistute väärtused on erinevad. Hageja pole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud kahju olemasolu ega suurust, sh ka seda, millises seisus oleks äriühing ilma 22.05.2012 etteheidetava tehinguta tehingu ajal või praegu (VÕS § 127 lg 1 ja 5). Kahju olemasolu või puudumine ei sõltu küll osanike otsusest, kuid osanike koosolek on 22.05.2012 tehingu 18.09.2018 heaks kiitnud, millel on TsÜS § 111 ja 113 tagajärjed ka tagasiulatuvalt (3-2-181-1, p 17; 3-2-1-26-17, p 9; 3-2-1-81-15, p 17; 3-2-1-74-15, p 14, 3-2-1-26-17, p 13).
13.Hageja ei võta arvesse kostja 2 kasuks seatud hüpoteeki 4 500 000 krooni, mis tagas reaalseid nõudeid, mis on rahaülekannetega (sh kandega notari deposiiti 4 000 000 krooni) tõendatud. VÕS § 127 lg 1 valguses on oluline, et S A OÜ (likvideerimisel) pole kunagi omanud koormamata kinnistuid. Hageja jättis tähelepanuta, et kinnistud olid kostja 2 kasuks koormatud reaalset nõuet tagava hüpoteegiga 4,5 miljonit krooni (287 602, 42 eurot) 6 aastat enne seda, kui kinnistud võõrandati. S A OÜ (likvideerimisel) pole kunagi omanud
hüpoteegiga koormamata kinnistut, mis välistab hagejapoolse kahjukäsitluse. Hüpoteek kostja 2, kes tasus kinnistute ostuks 4 miljonit krooni laenuna, kasuks oli äriühingu poolt kinnistute omandamise tingimus. Hüpoteek ja kohesele sundtäitmisele allutamine võimaldasid kostjal 2 kinnistuid sundrealiseerida. Kostjad on tõendanud, et hüpoteegiga tagatud nõuded, millega müügihind tasaarvestati, olid reaalsed. Hageja pole vastupidist tõendanud.
14.Lepingud, mille kohaselt kostja 2 laenas 4 000 000 krooni kinnistute ostuks hüpoteegi tagatisel, millega nõuded tasuliselt võõrandatakse, kus loovutustasu jääb tagama hüpoteek, millega olemasolevad võlakohustused vormistatakse laenuks, on seaduslikud ja VÕS § 76 ja 181 p 1 järgi kohustusi kaasatoovad. Hageja pole vastupidist tõendanud. Kostja 2 oli nõus maksma 4 000 000 krooni vaid tingimusel, kui talle nimetatud summa tagastatakse, kusjuures nõue pidi olema tagatud hüpoteegiga. Sellised lepingud on õiguspärased. Kostjad on tõendanud kostja 2 reaalset ülekannet 4 000 000 krooni notari deposiiti kinnistute ostuks, mille kohane nõue tagati hüpoteegiga 4,5 miljonit krooni (arvestades intresse, viiviseid jne). Hageja pole tõendanud, et S A OÜ-l (likvideerimisel) oli vahendeid hüpoteegiga tagatud võlgade tasumiseks kostjale 2. Seega oli juhatuse liige kohustatud kinnistud võõrandama võlgade katteks ja kulude vältimiseks, millega äriühing vabanes kohustustest. Kinnistute võõrandamine oli vajalik reaalsete ja suurenevate võlgnevuste kustutamiseks tasaarvestuse teel. See, kes oli juhatuse liige, poolte kohustuste seisu ei muuda. Kohustustest vabanemine on kasu (VÕS § 127 lg 5), mitte aga kahju.
15.Välistatud on põhjuslik seos kahjuga, kuna kinnistute mittevõõrandamisel oleks prioriteetsest võlausaldajast kostjal 2 õigus need sundrealiseerida ja saada kogu müügihind oma reaalse nõude rahuldamiseks (AÕS § 352, 353, TMS § 2 lg 1 p 18). Hageja pole tõendanud, et kostja oleks olnud kinnistut võõrandamata paremas seisus (VÕS § 127 lg 1). Nõue kostja 2 vastu on ilmselgelt sisutu, kuna kostja 1 poolt esindatav kostja 2 (juriidiline isik, kui õiguslik abstraktsioon) ei saa mõjutada S A OÜ (likvideerimisel) juhatuse liiget kostjat 1 ÄS § 1671 mõttes või temas tahtlust tekitada. Kostja 1 ei saa iseennast mõjutada. Kõik mõjutamise väited on tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused
16.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on 21.03.2006 sõlmitud kavatsuste protokolli alusel 21.03.2006 asutatud Osaühingu S A (likvideerimisel) 10% osanik, et äriühingu majandustegevuseks oli kinnisvara arendus ja üürile andmine, et äriühingu juhatuse liikmeteks määrati T M ja kostja 1 ning, et 15.05.2006 omandati äriühingule Xxxx asuvad kinnistud xxxx müügihinnaga 6 700 000 EEK-i ehk 428 208,05 eurot, millega seonduvalt toimus äriühingu majandustegevus, samuti, et kinnistud võõrandati 22.05.2012.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud kinnistuste võõrandamisega hagejale kahju ja kas hagejal on hagiavalduses esitatud nõudeõigus.
18.TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Lõike 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.
19.ÄS § 187 lg 2 kohaselt kui juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 4 järgi võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.
20.ÄS § 1671 lg 1 sätestab, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Lõike 2 järgi vastutab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lõike 5 kohaselt võib käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.
21.Eelnimetatud sätete eesmärgiks on varaline sissenõue juriidilise isiku kasuks, et juriidilise isiku võlausaldaja saaks sissenõude arvelt oma võlanõude rahuldatud. Seega peab nõude esitaja olema võlausaldaja, kes ei ole saanud oma nõuet rahuldada äriühingule esitatud nõude alusel. Üksnes osa omamine ei tekita võlasuhet osaniku ja osaühingu vahel, mistõttu ei ole osanik automaatselt osaühingu võlausaldaja. Hageja pöördus kohtusse, et maksma panna S A OÜ (likvideerimisel) nõue kostjate vastu. ÄS § 216 lg 1 järgi saab äriühingu likvideerimise korral osanikul tekkida õigus jaotisele alles pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara arvel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Õigus likvideerimisjäägile pole TsÜS § 37 lg 2, ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 1671 mõttes võlanõue, vaid osaniku õigus äriühingu allesjäänud vara jagamisele osanike vahel. Seadus ei anna osanikule õigust äriühingu huvides kohtusse pöördumiseks, kui osaniku arvates võib tal tekkida hüpoteetiline õigus likvideerimisjäägile.
22.Osanike 08.03.2017 otsusega, mis kiitis heaks algbilansi ja majandusaasta aruande, on tõendatud, et äriühingul oli vara 993 eurot. Likvideerija 25.04.2018 e-kirjade ja likvideerija 30.03.2017 aruandega likvideerimise käigu kohta on tõendatud, et S A OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetluses oli ainus hageja kui võlausaldaja nõudena kvalifitseeritav nõue, nõude loovutamise teel saadud menetluskulu nõue 50 eurot, milleks on äriühingul kattevara ja mis deponeeritakse kohtu deposiiti. Sama on tõendatud lõppbilansiga, millest nähtub, et ainus hageja nõue on deponeeritud ja 50 euro ulatuses varast maha arvatud. xxxx maksekorraldusega nr xxxx 19.09.2017 on tõendatud, et kostja 2 on tasunud hagejale 50 eurot, mis välistab võlakohustuse jätkumise (I kd lk 57-58, lk 166, II kd lk 45-53, 56, 97a103, 112, 114).
23.Seega kuulus hageja kui võlausaldaja nõue rahuldamisele äriühingu vara arvelt ja käesolevaks ajaks on võlakohustus VÕS § 186 p 1 alusel lõppenud. Hageja ei ole väitnud ega esitanud kohtulahendit ega muud täitedokumenti, milles oleks tema nõuet S A OÜ
(likvideerimisel) vastu tunnustatud ega ka täituri kinnitust, et seda nõuet ei ole õnnestunud äriühingu vara arvel rahuldada. Järelikult ei ole hageja hagis esile toodud asjaoludel võlausaldajaks TsÜS § 37 lg 2, ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 1671 mõttes ja tal pole õigust nõuda raha sissenõudmist äriühingu kasuks likvideerimisjäägile tuginedes.
24.ÄS § 187 lg 2 sätestatud nõude eeldused on, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest.
25.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 128 lg 2-4 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
26.Hageja peab äriühingule tekkinud kahjuks majandustegevuse keskmeks olevate kinnistute võõrandamist 22.05.2012 ja võõrandamist alla kinnistute omandamisaegse väärtuse. TsÜS §st 65 tulenevalt on asja väärtuseks selle turuhind. Kohus on seisukohal, et asja võõrandamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude puhul omab tähtsust asja väärtuse võrdlemine turuhinnaga selle võõrandamise, mitte omandamise ajal. Hageja ei ole oma väidet kinnistute võõrandamise kohta tasuta või alla väärtuse s.o turuhinna, tõendanud. Kinnistute müügi- ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et kinnistud võõrandati hinnaga 316 000 eurot (I kd lk 96-98). Kostjad on esitanud kohtule tehingule eelnevalt riiklikult tunnustatud eksperdilt H S tellitud kinnisvarahinnangu nr xxxx 23.04.2012, mille järgi oli kinnistute turuhind 316 000 eurot ja 18.04.2018 kinnituse hinnangu õigsuse kohta, millega on tõendatud, et kinnistud võõrandati turuhinnaga (I kd lk 167-174, II kd lk 40). Eksperdi selgitusest nähtuvalt ei võtnud hindaja arvesse objektil lasuvaid hüpoteeke ega sellega tagatud nõudeid. Osaühing S A (likvideerimisel) üldkoosolek on 12.09.2018 otsusega kinnistute võõrandamise heaks kiitnud (II kd lk 136). TsÜS § 111 ja 113 järgi saab üldkoosolek tehingud ka hiljem heaks kiita, samuti saab TsÜS § 129 lg 1 järgi hiljem heaks kiita esindusõiguseta isiku tehingu. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisvarahinnang on kallutatud ega anna õigesti edasi kinnistute tegelikku turuväärtust.
27.VÕS § 127 lg-test 1 ja 5 tulenevalt tuleks kahju suuruse arvestamisel arvesse võtta hüpoteegiga tagatud nõudeid. Kinnistute 15.05.2006 müügilepinguga ja kinnistusraamatu väljatrükiga on tõendatud, et kinnistud olid S A OÜ (likvideerimisel) poolt omandamise ajal
koormatud 21.03.2006 kinnistusraamatusse asjaõiguslepingu alusel kantud hüpoteegiga 4 500 000 krooni (287 602 eurot), mis tagas kostja 2 nõuet (I kd lk 16-22).
28.Et hüpoteek tagas reaalset nõuet, on tõendatud alljärgnevate tõenditega: 21.03.2006 hüpoteegiga koormamise lepinguga on tõendatud, et E OÜ omandas kinnistud eraisikutelt ja et kinnistutele seati hüpoteek 4 500 000 krooni koos igakordse omaniku allutamisega kohesele sundtäitmisele kostja 2 kui 4 000 000 krooni tasunud isiku kasuks. Vastavalt lepingu p-le 1.9. oli kostja 2 hoiustanud 4 000 000 krooni notari deposiitkontole. Hüpoteek tagas kõiki nõudeid ostja vastu (p 2.20, 4.7) (I kd lk 91-95). xxxx 06.09.2017 teatisega on tõendatud, et kostja 2 tasus 4 000 000 krooni notar T S kontole kinnistute ostuks (I kd lk 176). Laenulepinguga 21.03.2006 on tõendatud, et ostja ja kinnistu omandaja E OÜ ja kostja 2 sõlmisid laenulepingu 4 000 000 kroonile, milles viidatakse laenu hüpoteegiga tagamise kohustusele, raha hoiustamisele notari arvele, kinnitati laenu kättesaamist ja nähti ette viivise tasumine 0,3% päevas (I kd lk 86). 15.05.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingu punktiga
2.1.on tõendatud, et S A OÜ (likvideerimisel) kohustus tasuma loovutajale nõudeõiguse summa 4 miljonit krooni 30 päeva jooksul vastava nõude esitamisest. Seega omandas S A OÜ (likvideerimisel) kinnistu tingimusel, et ta tagab kostja 2 nõude hüpoteegiga, mistõttu on põhjendatud ja tõendatud kostjate väited, et hüpoteegipidaja võis sundtäitmisele allutamise kokkuleppe järgi kinnistu sundrealiseerida omandades laenulepingu põhi- ja kõrvalnõuete katteks suurema osa müügihinnast.
29.Järelikult on hageja väited äriühingule alla väärtuse/turuhinna kinnistute võõrandamisega kahju tekkimisest eelnimetatud tõenditega ümber lükatud. Kohus on seisukohal, et hageja esile toodud Ametlikes Teadaannetes 18.10.2018 avaldatud kinnisasja enampakkumise teates nr xxxx väljendatud kinnistute hoonestusõiguse enampakkumise alghind 1 000 000 eurot, ei tähenda, et eksperthinnangus toodud kinnistuste turuväärtus oleks ebaõige ning enampakkumise esialgset alghinda ei saa pidada müügihinnaks, mistõttu on hageja sellekohane arutlus ainetu.
30.Osaühing S A (likvideerimisel) üldkoosolek on 12.09.2018 otsusega kinnistute võõrandamise heaks kiitnud (II kd lk 136), mistõttu ei ole kostja 1 tegutsenud vastuolus osanike huvidega.
31.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Hageja ei ole kahjunõude esitamisel võtnud arvesse, et äriühingul olid lisaks varale ka varade haldamisega seotud kulud ja kohustused.
32.Kinnistute müügi- ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et kinnistute müügihind 316 000 eurot tasaarvestati lepingu punktis 2.2. samas ulatuses ostja nõudega (I kd lk 96-98). Lepingu punktist 1.10. nähtub, et müüja võlgneb ostjale 318 351,35 eurot. Õige on kostja väide, et võlakohustuse jätkumisel oleksid põhinõudelt arvestatavad kõrvalnõuded ainult suurenenud. Vastavalt lepingu p-le 2.2. tasaarvestati võlg ostuhinnaga 316 000 euro ulatuses. Seega tasaarvestati nimetatud lepinguga vastastikused nõuded ja S A OÜ (likvideerimisel) vabanes oma võlast VÕS § 186 p 2 tasaarvestusega. Tasaarvestuse tulemusel lõppesid vastastikused rahalised kohustused VÕS § 197 tähenduses.
33.Kostjad on tõendanud tasaarvestuse aluseks olevat nõuet laenulepinguga (I kd lk 87), milles on kajastatud äriühingu võlad kostja 2 ees ning arvete ja kuludokumentidega asja ülalpidamise kulude nagu maamaks, hoolduskulud jm kuludokumentidega (I kd lk 99-159). Vastava arvutuse kohta on kostja koostanud kokkuvõtva tabeli (I kd lk 161 ja 162). Kuigi mõned kuludokumendid – notari arved, maksekorraldused (I kd lk 100-103,116), ei haaku võõrandatud kinnistutega, siis ei muuda need võlgnevuste suurusjärku. 12.09.2018 üldkoosoleku otsusega on tehing heaks kiidetud (II kd lk 136).
34.VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. S A OÜ (likvideerimisel) ja kostja 2 vahel 28.06.2010 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et tema kohustused ja kulud vormistati intressiga 9% aastas laenuks, mille laenusaaja kohustus tasuma laenuandjale hiljemalt 31.12.2010 (I kd lk 87). Seega on eelnevate tõenditega tõendatud, et S A OÜ (likvideerimisel) võlg kostja 2 ees lisaks 4 miljonile kroonile oli veel 212 438 krooni. 25.06.2010 osanike koosoleku otsusega on tõendatud, et juhatuse liige T M kutsuti S A OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmest tagasi, millega lõppes kostja 1 ja T.M ühine esindusõigus (II kd lk 3-33). Samuti on tõendatud antud tõenditega põhikirja muutmine ja volituste andmine kostjale 1 ja notariaalselt kinnitatud kandeavalduse esitamine äriregistri kannete koosoleku otsustega kooskõlla viimiseks ja uue põhikirja redaktsiooni registreerimiseks. Järelikult võis kostja 1 alates 25.06.2010 äriühingut üksinda esindada. Laenulepingu poolteks on S A OÜ (likvideerimisel) ja E C OÜ kui juriidilised isikud, kostja 1 ei ole kummagi äriühingu osanikuks, mida tõendavad äriregistri väljavõtted (I kd lk 14-15, 23-25), mistõttu ei ole kostja 1 tehingust kasusaajaks ega teinud tehinguid enda majanduslikes huvides. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja 2 on kostja 1 kontrolli all või, et kostja 2 tegelikud kasusaajad on kostja 1 lähikondsed. Tehingud ei ole ka hagis toodud asjaoludel, muuhulgas osanike otsuste puudumise tõttu tühised, kuna TsÜS § 113 kohaselt kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Asjaolu, et koosoleku otsused on vaidlustatud, ei mõjuta käesoleval hetkel nende kehtivust. S A OÜ-l (likvideerimisel) võõrandamise ajal tulud puudusid, mida tõendavad nõudekiri ja vastus raamatupidajale ja äriühingu nõue E Osaühingule (II kd lk 121-123). Järelikult vabanes äriühing 22.05.2012 tehinguga tekkinud võlakohustustest, mis on ühingu jaoks tehingust saadud kasuks ja tuleb kahjuhüvitisest maha arvata. S A OÜ (likvideerimisel) likvideerimisbilansi järgi oli äriühingul vara 943 eurot (II kd lk 51).
35.Kohus on eelnimetatud tõenditele tuginedes seisukohal, et hageja ei ole tõendanud äriühingule kahju tekkimist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kahju puudumise korral ei oma teised kahju hüvitamise eeldused ega ka tuginemine deliktiõigusele enam asja lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab kohus sellekohased väited ja vastuväited koos esitatud tõenditega tähelepanuta. Hagiavalduses toodud põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele viivise nõue kui kõrvalnõue. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik