2.Mõista XXX (pankrotis, isikukood XXX) valdusest GC Manufacturing UÜ (likvideerimisel, registrikood 12167018) kasuks välja kinnisasi asukohaga XXX.
3.Juhul, kui XXX (pankrotis) keeldub 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta XXX (pankrotis) kinnisasjalt asukohaga XXX välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud
Jätta menetluskulud XXX (pankrotis) kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.GC Manufacturing UÜ-le (likvideerimisel) kuulub kinnistu (hoone) asukohaga XXX. Tasuta kasutamise lepingu alusel kasutas eelnimetatud eluruumi XXX. 19.03.2018 saatis hageja likvideerija Indrek Naur kostjale vara tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse ja nõude eluruumide vabastamiseks ning palus kinnistu vabastada hiljemalt 20. aprilliks 2018. Kostjale on ülesütlemisavaldus ja nõue eluruumi vabastamiseks kätte toimetatud 19.03.2018 e-posti aadressil. Hoolimata sellest ei ole kostja hagejale kuuluvaid eluruume vabastanud hiljemalt 20.04.2018.
2.Kuigi Riigikohus on oma 4. juuni 2012.a. lahendis nr 3-2-1-70-12 punktis 10 öelnud, et tähtajatu tasuta kasutamise lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust, siis on käesoleval juhul lepingu korralise ülesütlemise aluseks muu hulgas asjaolu, et hageja kui kinnistu omanik soovib selle võõrandada likvideerimisprotsessi käigus. Käesoleval ajal on see võimatu, sest kinnistul elab kostja ning ta keeldub ilma igasuguse õigusliku aluseta lahkumast.
3.Hageja selgitab, et hageja ei olnud teadlik kostjal kirjaliku vara tasuta kasutamise lepingu olemasolust. Hageja leiab, et kirjalik 20.12.2016 vara tasuta kasutamise leping nr 2 on näilik ning loodud kohtumenetluse jaoks, sest XXX ei olnud pankrotimenetluse raames pankrotihaldurit ega GC Manufacturing UÜ likvideerijat sellise lepingu olemasolust enne kohtumenetlust teavitanud. Lepingu tagantjärgi koostamise eesmärk on kasutada kinnistut kuni aastani 2027 ja sellega vähendada pankrotivara hulka kuuluva vara väärtust või välistada selle vara müüki. Üldteada on asjaolu, et raskendatud on vara võõrandamine, mis on koormatud kolmandate isikute kasuks. Leping on GC Manufacturing UÜ-le majanduslikult kahjulik. Tehing, millega antakse äriühinguga seotud isikule tasuta kasutada vara on tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 1 alusel erisoodustusena maksustatav. GC Manufacturing UÜ ei ole perioodil detsember 2016 - jaanuar 2018 (ühingut juhtis XXX tema pankroti väljakuulutamiseni 19.02.2018) erisoodustust Maksu- ja Tolliametile deklareerinud.
4.Isegi, kui eeldada, et kirjalik vara tasuta kasutamise leping nr 2 oli kehtiv, mitte näilik, siis käesolevaks hetkeks on leping alates 20.03.2018 lõppenud. 19.03.2018 saatis hageja likvideerija Indrek Naur kostjale vara tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse ja nõude eluruumide vabastamiseks ning palus kinnistu vabastada hiljemalt 20. aprilliks 2018. Ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et hageja kui kinnistu omanik soovib kinnistu võõrandada oma likvideerimisprotsessi käigus, misjärel on võimalik rahuldada XXX pankrotimenetluse võlausaldajate nõudeid (VÕS § 394 p 1).
5.Hageja palub kohustada kostjat vabastama eluruum, asukohaga XXX ning tagastada see hagejale 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui kostja keeldub eluruumi vabatahtlikust tagastamisest 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tõsta kostja eluruumist, asukohaga XXX, välja. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on teavitanud hagejat, et antud kinnistu kasutamiseks on sõlmitud tähtajaline leping. Hageja poolt hagiavalduses toodud väidet, et kinnistut ei ole võimalik müüa/on keeruline müüa, tuleb pidada naeruväärseks. Hageja toob välja enda seisukohad, et talle vara kasutamise leping ei sobi ja palub kohtul sisuliselt lõpetada eraõiguslik leping. Kostja hinnangul ei tohiks see olla võimalik. Kostja arvates tuleb kohtukulud kanda hagejal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kinnisasja asukohaga XXX omanik, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte (tlk 4). Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kostja valdab kinnisasja asukohaga XXX.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnisasja asukohaga XXX valduse hagejale üleandmiseks. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjendusel, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks, kuna hageja ja kostja vahel on sõlmitud eluruumi tasuta kasutamise leping.
10.Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja kinnistusraamatu väljavõttega (tlk 4) tõendanud, et kinnisasi asukohaga XXX kuulub hagejale. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et hageja on XXX kinnisasja omanik.
11.Kohus on kostjale 25.10.2017 e-kirjas (tlk 54) selgitanud, et tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks. Puudub vaidlus, et kostja valdab kõnealust kinnisasja. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata.
12.Kostja väidab, et hageja ja kostja vahel on 20.12.2016 sõlmitud vara tasuta kasutamise leping (tlk 19), millest tulenevalt kostjal on alus eluruumi valdamiseks kuni 01.01.2027. Kohus märgib, et nähtuvalt hageja esindaja 19.03.2018 e-kirjast (tlk 5) on hageja kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alates 19.04.2018 üles öelnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 394 p 1 kohaselt võib tasuta kasutamise lepingu üles öelda, kui kasutusse andja vajab eset ettenägematu asjaolu tõttu. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb hagejal VÕS § 394 p 1 mõttes alus lepingu üles ütlemiseks, kuna hageja on likvideerimisel ning soovib oma vara sellest tulenevalt müüa, kuid asjaolu, et vaidlusaluse eluruumi suhtes on sõlmitud tasuta kasutamise leping ning kostja valdab eluruumi, raskendab kinnisasja võõrandamist ning samuti vähendab selle väärtust. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-10 p 22 selgitanud, et VÕS § 394 p 1 annab kasutusse andjale võrdlemisi ulatusliku võimaluse leping erakorraliselt üles öelda. Seega tuleb lähtuvalt Riigikohtu selgitustest tõlgendada VÕS § 394 p-s 1 sätestatud tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise aluseid laiendavalt ning kohtu hinnangul kvalifitseeruvad hageja poolt viidatud asjaolud lepingu lõpetamise alusena. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on likvideerimisel, on hageja huvi hagejale kuuluv kinnisasi võimalikult kõrge hinnaga müüa ning selle eeldus on, et kinnisasja valdus on kostja poolt vabastatud. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on kostjaga sõlmitud eluruumi tasuta kasutamise lepingu 19.03.2018 e-kirjaga nõuetekohaselt üles öelnud ning kostjale ei tulene vastavast lepingust õiguslikku alust eluruumi valdamiseks.
13.Kohus on 25.10.2018 e-kirjas vastavaid asjaolusid kostjale selgitanud ning märkinud, et kostjal tuleb kohtu ette tuua täiendavad põhjendused ja tõendid, millest nähtub kostja õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks. Vaatama kohtu selgitustele ei ole kostja täiendavaid põhjendusi ega tõendeid kohtu ette toonud, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei esine õiguslikku alust hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks.
14.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kinnisasi asukohaga XXX tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse. Kui kostja keeldub 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kinnisasja vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja XXX asuvast eluruumist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.