Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule (asukoht Pärnu mnt 7, Tallinn). Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõue, põhjendused (lk 1, I kd) 06.04.2016 tegi hagejate isa A K testamendi, millega pärandas vara võrdselt lastele. 07.09.2016 kl 9:00-9.26 tegi ta uue notariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas oma vara abikaasale F Kle. Sellest testamendist said hagejad teada pärast isa surma. Testaator suri 28.09.2016. Hagejad on A. K lapsed. Testaator oli kostjaga abielus alates 03.06.1993. Testaatoril diagnoositi 2016.a. märtsis xxx. Samal päeval pärast testamendi tegemist, käis ta kl 10:16 EMO-s, kust ta suunati xxx, koju ta enam ei naasnud. Enne testamendi tegemist 06.09.2016 väljastas perearst testaatorile tugevatoimelise ravimi xxx, mille kõrvalnähtudeks on xxx, xx. Lisaks tarvitas xxx ́i, mille kõrvalmõjud võivad olla segasus, mäluhäired. 06.09.2016 olid tal xxxx, oli xxx, ei kontakteerunud sugulastega, kes teada külastasid. EMO (erakorralise meditsiiniosakonna) sissekande kohaselt tajus ta olukorda adekvaatselt, kuid tugeva xx, xx, xxx tõttu oli mõttetegevus kontsentreeritud vaeguste kergenduse leidmiseks. Tal olid xxx, xxx, talle süstiti morfiini. 08.09.2016 ravikande kohaselt oli testaator raske voodihaige, esines xx, xx, oli xx. Hagejate arvates oli testaatori olukord selline, mis ei võimaldanud tal testamenti 07.09.2016 teha, sest testaator oli otsusevõimetu. Ta tegi äärmiselt kahjuliku testamendi, lastega olid tal head suhted, kellele soovis jätta vara, mida kinnitab varasem testament. 07.09.16 testamendiga jäi vara abikaasale, kellega oli isal halb läbisaamine. Isa soov ei olnud jätta lapsi varast ilma. Testament on tühine. Hagejad paluvad tuvastada A K poolt 07.09.2016 tehtud testamendi tühisus. Menetluskulud paluvad jätta kostja kanda. Kostja vastus (lk 117, I kd) 2 (7)

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on tõendamata. Notar tõestas testamendi, notar ei tuvastanud, et testaator oleks otsusevõimetu. Testaatori füüsiline seisund ei mõjutanud tema vaimutegevust ega häirinud seda. Ta ei tarvitanud tugevatoimelisi ravimeid testamendi tegemise ajal ega sellele eelnevalt. 22.08.16 ja 26.08.16 raviasutuse sissekannete kohaleselt tarvitas xxx-i, kuid mitte igapäevaselt, vaid vajadusel ja 26.08.16 kirjutati ta haiglast välja. Testaatori suhted K. Siga ei olnud head. Menetluskulud palub jätta hagejate kanda. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et 06.04.2016 tegi hagejate isa A K notariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas vara võrdselt lastele (I kd lk 16). 07.09.2016 kl 9:00-9.26 tegi ta uue notariaalselt tõestatud (notar A A) testamendi, millega pärandas oma vara abikaasale F Kle (I kd lk 45). A K suri 28.09.2016. PärS § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi ning lg 2 järgi teeb testaator testamendi isiklikult. Seega on isiku korraldused tema vara kohta tema surma puhuks väga isiklikku laadi otsustused ja selliseid otsustusi tuleb pidada ülimuslikuks. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tunnistaja A A, kes tõestas vaidlusaluse testamendi, ütles kohtule, et ta selgitas välja, kas testaator oli teinud varem testamente ning see leidis kajastamist ka varasemas testamendis. Tunnistaja esitas testaatorile ka nn kontrollküsimised, et teha kindlaks kas ta saab oma tegude tähendusest aru. Notar ütles, et küsimused puudutavad lapsi, abikaasat, kodust aadressi, mille järgi on võimalik mõista, kas inimene tajub olukorda, meditsiinilist kontrolli ei tee. Tunnistaja ütles, et testaator ütles ise, et soovib vara jätta abikaasale, abikaasa nimi läks testamenti ka kirja, mingit kahtlust ei olnud, keda testaator silmas peab. Testaator tegi testamendi abikaasa kasuks, lastele annakud. Testaator selgitas, et abikaasaga on ühine ettevõte, mis abielu ajal asutati. Tunnistaja ütles, et see, et lastele jäid annakud, oli testamendis ka loogiline. Testaatorile sai testament ka ette loetud, testament koostati kohapeal vahetult. Tunnistaja ütles, et testaatoril oli tekkinud tahe sellise sisuga testamenti teha juba varem. Testaator rääkis peast ega kasutanud mingeid märkmeid. Notari juures rääkis A. K ka oma abikaasaga, kuid mingeid konflikte nende vahel ei olnud. Testamendi sisu oli loogiline. Tunnistaja ütles, et kui inimesel on nn viimane aeg käes, siis on teda raske mõjutada ja tal oli selge veendumus. Testamendi sisu oligi A. K viimane tahe. Tunnistaja ütles, et tema praktikas on juhtumeid, kui testament jääb tõestamata tulenevalt isiku seisundist. Tema tõestab ca 200 testamenti aastas. Testamendi tegemise ajal viibis kohal tunnistajana K S, kes kinnitas istungil, et tema oli selle testamendi tegemise juures, kuid jäi notari juurde paar minutit hiljaks. A. Kd nägi ta esimest korda, teda paluti tunnistajaks kostja poja poolt, kes on talle kliendiks. Seda, miks teda 3 (7)

tunnistajaks paluti, ei teadnud. Tunnistaja selgitas, et tal polnud võrdlusmomenti, milline A. K tervis on olnud, kuna ta polnud A. Kd varem näinud, kuid tunnistaja sai aru, et A. Kl on raske diagnoos. Ütluste kohaselt tegi notar oma tööd, täitis selgitamiskohustust, luges testamendi ette, testaator kuulas selgitused ära, kirjutas testamendile all. Tunnistaja ütluste järgi sai A. K kõigest aru, vastas küsimustele. Kohus kuulas ära hageja tunnistaja dr V N ́u, kes puutus A Kga kokku 07.09.2016, kui A. K pöördus erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pärast notari juurest tulekut. Tunnistaja V. N ütles, et kui A. K saabus EMO-sse, oli selge, et ta on väga raskelt haige ja vajas väga palju abi. Tema läbivaatus algas 07.09.2016 kl 10:47. A. K oli kontaktivõimeline, tal oli xxx, mis ei võimalda selliselt pikalt hingata ja produktiivselt mõtelda. Kuna tal olid valud, siis anti morfiini. Ütluste kohaselt olid tema mõtted suunatud sellele, kuidas saada oma valudele ja seisundile leevendust. Ütluste järgi võttis A. K vastu ravi, mida talle pakuti, mingit arvamust ravi kohta ei avaldanud. Tunnistaja kahtles selles, kas A. K võis anda selgitusi ja kas ta oli võimeline otsuseid langetama ja neid notari juures andma, kuid samas ütles, et kõik on individuaalne ja inimene võib kokku võtta end üheks toiminguks, tehinguks ja ei saa öelda, kas see oleks võimalik või pole võimalik. Hageja taotluse alusel määras kohus A. K postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi ja täiendava ekspertiisi (aktide nr 418, kd 206. ja nr 132, II kd lk 60), mille käigus oli ekspert arvamusel, et A Kl ei olnud testamendi tegemise ajal 07.09.2016 ajavahemikul kl 9-9.26 vaimutegevuse ajutist häiret või muud asjaolu, mis oleks välistanud tema võime õigesti hinna seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Kohtuistungil jäi ekspert M-M L tunnistajaid A. A ́i, K. S ́i ja V. N ́ut ära kuulates ja poolte küsimustele vastates, samale järeldusele nagu kirjalikes ekspertarvamustes. Ekspert selgitas istungil, et puuduvad andmed, mis võimaldaks järeldada, et A. K ei saanud testamenti tehes tegude tähendusest aru. Ekspert selgitas, et mõtlemisprotsessid, analüüs, otsuste tegemine, mis kõik toimub aju erinevate osade omavahelise suhtluse teel, ei kao valuga kuskile ja kui inimese jaoks on midagi väga olulist, siis suudab ta teatud ajaks ka keskenduda. Ekspert selgitas, et motiiv ei tähenda seda, et isik ei ole võimeline otsust langetama, sj teevad inimesed otsustusi ka emotsionaalsetel kaalutlustel. Lisaks selgitas ta ka, et xx xxx ei mõjuta inimese nn kognitiivseid võimeid. Ekspert selgitas, et andmeid selle kohta, et ravimitel, mida pidi A. K tarvitama, oleks olnud tema tahet mõjutavate kõrvalmõjudega, ei ole, sest ühtegi kõrvalmõju kannet meditsiinidokumentides pole. Ekspert selgitas, et kuskil polnud ka kirjas, et A. K oleks talle 2016.a. juulil lõpus välja kirjutatud ja väljaostetud uinutit, mille mõju kaob 8 tunni pärast, tegelikult tarvitanud ja et ei olnud andmeid, et A. Kl oleks olnud 07.09.2016 segasusseisund, sj notari juures enne EMO-sse pöördumist. Hagejad on kohtule esitanud A. K meditsiinidokumendid mis on olnud eksperdi käsutuses. Ekspert on uurinud testaatori tervise kohta käivaid andmeid, sh A. K meditsiinilistes dokumentides olevaid tervise/raviandmeid, mistõttu ei hinda kohus neid, kuivõrd neid on uurinud ekspert arvamuse esitamiseks ja kohtul eriteadmisi selliste andmete alal ei ole (I kd lk 12-15, 31-36, 52, 24-57, 58-59,153-156). Ka andmed ja poolte poolt esitatud ravimite infolehed selle kohta, millised mõjud on ravimitel, ei tähenda, et mõjud oleksid testamendi tegemisel olnud A. Kl, sest see ei selgunud eksperdi arvamusest. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi erialalistes teadmistes (I kd lk 26-30, 3742,123-129p, 145-152p). Hageja esitas kohtule E K kirjaliku seletuskirja, kus tema andmetel viis abikaasa A. K selle asemel, et ta haiglasse viia, notari juurde ja lasi teha uue testamendi ja et E. K teadis omast käest, et kui inimesel on jäänud mõned päevad, siis ta ei ole suuteline reageerima 4 (7)

ja aru saama, mis talle öeldakse, vaid käitub nagu väike laps (I kd lk 19). Küll aga ei ole E. Ki seletuskirjas sisalduv kooskõlas mitte ühegi tunnistaja ütlusega, eksperdi arvamusega, peale selle ei nähtu seletuskirjast, et ta oleks A. Kga koos olnud notari juures testamendi tegemise ajal, et teada A. K seisundit ja seda kuidas ja mis moodi A. K tahet avaldas. Seda, mida selgitas oma seletuskirjas A B (I kd lk 43-44), et A. Kl oli soov jätta 2016.a. kevadel vara lastele ja et 04.09.2016 lamas voodis, oli haige, ei soovinud vestlusse astuda, ei tähenda, et A. K ei võinud teha 07.09.2016 vaidlusalust testamenti, st avaldada viimset tahet. Nimelt kinnitasid tunnistajad A. A, K. S vastupidist, et ta suutis oma tahet avaldada ja sai ka aru sellest, mida ta soovib. Ka pole A. Bi seletuskirjas avaldatu kooskõlas eksperdi arvamuse ega V. Nu ütlustega, kellest viimane kinnitas, et EMO-sse tulles oli A. K adekvaatne, kuigi väga raskes seisundis. Hagejate poolt esitatud Õ. M seletuskirjast ei nähtu üldse seda, et A. K ei olnud võimeline aru saama oma tegude tähendusest või et tal oleks olnud mingi ajutine tervisehäire, mis oleks teinud võimatuks teha 07.09.16 testamenti ja selle mõjust aru saada (lk 157, I kd). Hagejate arvamus sellest, et kostja poeg on tunnistaja K. S klient ja et tunnistaja töötab kostjat esindavas advokaadibüroos ei oma üldse tähtsust ja seetõttu ei oma tähtust ka vastav kostja pojaga seotud äriühingud ning OÜ Xxx registriandmete väljatrükk ega pankroti teade (lk 156p159-162). Nimelt ütles K. S, et notar täitis selgitamiskohustust, luges testamendi ette, testaator kuulas selgitused ära, kirjutas testamendile all ja A. K sai kõigest aru, vastas küsimustele. Seega asjaolu, et K. Si klient on kostja poeg, ei tähenda kuidagi seda, et tunnistajana K. S ei võinud mõista seda, kas A. K poleks justkui testamenti tehes olnud võimeline aru saama, mida testamendi tegemine tähendab või et tunnistaja ütlus oleks ebausaldusväärne. Hinnates kogumis tunnistajate A. Ai, K. Si, V. Nu ütlusi, eksperdi kirjalikke arvmusi ja tema arvamust kohtuistungil, E. Ki, A. Bi. Õ. M seletuskirja, siis ei ole tõendatud hageja väide, et A K oleks 07.09.2016 testamendi tegemise ajal olnud sellises seisundis, kus ta poleks aru saanud oma tegude tähendusest, oleks olnud võimetu neid juhtima, või et tal oleks olnud ajutine vaimutegevuse häire või oleks olnud muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testamendi tegemine mõjutab tema huve. Seega ei olnud A. K testamendi tegemise ajal 07.09.2016 TsÜS § 13 lg 1 järgi otsusevõimetu ja testament ei ole tühine. Hagejate arvamuse kohaselt olid hageja ja isa suhted konfliktsed ja isa soov oli teha testament vaid laste kasuks, ei tähenda, et isa oleks jätnud nad 07.09.2016 tehtud testamendiga täiesti varast ilma. Nimelt on viidatud testamendiga A. K teinud lastele (sh hagejatele) annakud. Kohus märgib, et hageja ja A. K olid abielus 03.06.1993.a. alates (vt ka testamendis märge selle kohta) ning otsustus pärandada vara abikaasale, kellega ta oli olnud abielus testamendi tegemise ajaks enam kui 23 aastat, ei ole eriskummaline ega ebaloogiline ja seda eriti olukorras kus lastele tehakse annakud. Nii ei olnud testaator oma lapsi testamendis unustanud ega neid kuidagi kõrvale jätnud. Mis puudutab hagejate selgitusi istungil, et isal oli oma notar, kelle juures, juhul kui ta oleks tahtnud testamenti muuta/tühistada, oleks ka siis testamendi teinud, ei oma tähtsust, sest see ei mõjuta testamendi sisu. Seadusest ei tulene, et testamenti saab muuta/tühistada vaid sama notari juures.

5 (7)

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuivõrd tõendamist pole leidnud asjaolu, et A K oleks 07.09.2016 testamendi tegemise ajal olnud sellises seisundis, kus ta poleks aru saanud oma tegude tähendusest, oleks olnud võimetu neid juhtima, või et tal oleks olnud ajutine vaimutegevuse häire või oleks olnud muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testamendi tegemine mõjutab tema huve, siis ei olnud A. K testamendi tegemise ajal 07.09.2016 TsÜS § 13 lg 1 järgi otsusevõimetu. Nii on A K korraldused (PärS § 19 lg 1) 07.09.2016 oma vara kohta surma puhuks isiklik otsustus ja selline otsustus on ülimuslik, mis tähendab, et A K võis testaatorina igal teha sellise testamendi teha, sõltumata motiivist see testamente, mille A K 07.09.2016, tegi ei ole TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Seega jääb hagi rahuldamata. Mis puudutab hagis toodud väiteid, milline on pärandvara koosseis, siis see ei oma käesoleva vaidluse eseme tõttu tähtsust ja nendele väidetele ja tõenditele kohus hinnangut ei anna (I lk 2024, 61, 92-93). Samuti ei oma tähtsust kostja väited, milline oli A. K arvamus tütrest, temaga seotud äriühingust. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut kostja esitatud kriminaalmenetluse alustamise teadetele, politseiasutuste vastustele, maksekorraldustele, investeerimislepingule, EÜ K koosoleku protokollile, V. S ́i võlatunnistusele, kuivõrd ei puuduta eeltoodule lisaks veel testamendi tegemise aega (aastad 2002, 2006, 2007, 2015, 2016.a. jaanuar, I kd lk 175-188). Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise, mis on seatud 06.01.2017 (I kd lk 8686) ja millega on peatatud notar E P ́i menetluses olevas A K pärimisasjas pärimismenetlus, sh pärimistunnistuse väljaandmine kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Samuti tühistab kohus 11.01.2017 (I kd lk 96-98) seatud hagi tagamise, millega on keelatud kostjal teha tehinguid mis võivad vähendada A K pärandvara hulka kuuluva Xxx OÜ osa väärtust, sealhulgas Xxx OÜ (nr xxx) osaniku ja juhatuse liikmena otsustada võõrandada või koormata Xxx OÜ omandis olevat kinnistut aadressiga xxx, registriosa nr xxx. Menetluskulude jaotus, protokolli parandamise taotlus TsMS § 162 lg 1, 2, § 165 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud mitme kaashageja kahjuks, kannavad nad kulud võrdselt, kui kohus ei määra teisiti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2, § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku tähtaja jooksul pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohus on rahuldanud hagejate protokolli parandamise taotluse (II kd lk 81). Kostja 15.10.2018 esitatud protokolli parandamise taotlus on seni lahendamata ja kohus lahendab selle kooskõlas TsMS § 442 lg 5 ja § 53 lg 4. Kostja palus parandada istungi alguse aega. Eeltoodu alusel kuulub taotlus rahuldamisele ja 10.10.2018 toimunud istungi alguse kellaajaks tuleb kl 15.00 asemel õigeks lugeda kl „10.00“. (digitaalne allkiri) 6 (7)

Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.