CC (C) ja YY hagi FF vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FF määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I CC (ik XXXXXXXXXXX) Hageja II YY (ik XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja FF (ik XXXXXXXXXXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Karin Mölder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.04.2019 määrus osas, milles maakohus jättis CC-lt ja YY-lt võrdsetes osades FF kasuks välja mõistmata 2 520 euro võrra suurema menetluskulude hüvitise.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista CC-lt ja YY-lt võrdsetes osades FF kasuks täiendavalt välja 2 520 euro suurune menetluskulude hüvitis, millest 1 260 eurot jääb CC kanda ja 1 260 eurot YY kanda.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Rahuldada FF avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Mõista CC-lt ja YY-lt FF kasuks välja menetluskulude hüvitis 10 122 eurot, millest 5 061 eurot jääb CC kanda ja 5 061 eurot YY kanda. 3) Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb CC-l ja YY-l tasuda FF-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.CC ja YY (hagejad) esitasid 23.12.2016 Harju Maakohtule hagi FF (kostja) vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hagejad esitasid menetluse kestel erinevad hagi tagamise taotlused.
2.Maakohus jättis 14.12.2018 otsusega hagi rahuldamata ja hagejate menetluskulud nende endi kanda ning kostja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Kohus tühistas ka hagi tagamise abinõu ja rahuldas protokolli parandamise taotluse. Otsusele menetlusosalised kaebust ei esitanud.
3.Kostja esitas 18.01.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, paludes hagejatelt võrsetes osades kostja kasuks välja mõista 14 220 eurot ja sellelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagejad palusid nendelt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist vähendada. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejatelt kostja kasuks võrdeliselt välja 7 602 eurot ja sellelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja esindajate tunnihinnad (vandeadvokaat Karin Mölderi tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks ja vandeadvokaadi abi Kati Pino tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks) ei olnud ebamõistlikult suured. Tsiviilasi oli keskmisest veidi keerukam, kuid seda mitte niivõrd õiguslikust aspektist lähtuvalt, vaid tõendamise sisukohalt. Tsiviilasja kestus ei olnud tavapärasemast pikem ning materjalide ja tõendite maht ei olnud suur. Esindajad olid kogenud ja kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad. Samas ei esinenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-tes 1, 3 nimetatud aluseid mitme esindaja kulude hüvitamiseks. Ei saanud pidada põhjendatuks mõlema esindaja (vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi) kulu ühe ja sama toimingu tegemiseks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt esines dubleerivaid toiminguid järgmiselt: 17.01.2017 kohtumine kliendiga 48 minutit, 24.01.2017 kliendikohtumine 54 minutit, 17.04.2017 esindamine kohtuistungil. Kohus arvestas menetluskulude määramisel kostja esindajaks üksnes vandeadvokaadi ning lähtus menetluskulude nimekirjas esitatud kululiikidest, milles oli märgitud tunnihinnaks 150 eurot. Kuluartiklite osas märkis kohus järgmist: 1) kostja esitas 10.02.2017 vastuse hagiavaldusele, mida koostas perioodil 17.01.201710.02.2017. Iseenesest on õige, et esindaja peab oma kliendiga nõu pidama ning vajalikke päringuid esitama, kuid ca 8 lehekülje pikkuse dokumendi koostamise ajakulu oli menetluskulude nimekirjas siiski ülepaisutatud ning kohus arvestas perioodil 17.01.2017-10.02.2017 ajakuluga 8 tundi; 2) perioodil 10.03.2017-03.04.2017 toimusid ettevalmistused seisukoha koostamiseks, mis esitati 03.04.2017. See oli ligikaudu 6 lehekülge pikk. Kliendiga suhtlemiseks ja dokumendi ettevalmistamiseks ning koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 6 tundi; 3) kostja esindajal kulus protokolli parandamise taotluse koostamisele 42 minutit, kuid kohtu hinnangul ei saanud selleks kuluda enam kui 24 minutit, arvestades, et dokument oli alla poole lehekülje pikk; 4) ajakulu kohtuistungiks asja materjalide läbitöötamisele ja digitoimiku koostamisele (19.04.2018) kogukuluga 0,54 h ei olnud põhjendatud, sest 25.04.2018 toimuma pidanud kohtuistung jäi ära ning toimiku koostamise puhul pole tegemist õigusabikuluga, mida vastaspool oleks kohustatud hüvitama. Viimase puhul ei ole tegu tsiviilasja lahendamise seisukohalt vajaliku menetlustoiminguga, mis aitaks kohtul lahendada tsiviilasja sisuliselt;
5) kostja esindajal kulus kohtuistungi ettevalmistamisele 04.10.2018 1 tund ja 09.10.2018 1,24 tundi. Kohus vähendas kohtupraktikat arvestades kohtuistungiks ettevalmistamise aega 30 minutile; 6) teised menetluskulude kindlaksmääramise avalduses menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingud olid nende põhjendatust ja vajalikkust arvestades märgitud ulatuses tarvilikud. Kokku oli põhjendatud menetluskulude suurus praeguses asjas 7 602 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuli sellelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
5.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis hagejatelt võrdsetes osades välja mõistmata 6 618 eurot. Tühistatud osas palus kostja saata asi tagasi maakohtule uueks otsustamiseks või teha uus lahend, millega mõista hagejatelt kostja kasuks välja 14 220 eurot. Maakohus ületas diskretsioonipiire. Kohus arvestas alusetult kostja esindajaks üksnes vandeadvokaadi ja jättis hindamata ning arvestamata vandeadvokaadi abi tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkusega. Selleks puudus alus. Seda enam, et eelnevalt tuvastas maakohus, et asi oli keskmisest keerukam, mis annab aluse mitme esindaja kulude hüvitamiseks. Advokaadibüroodes on tavapärane, et vandeadvokaadi abi teeb ettevalmistavad toimingud. See ei tähenda ülesannete dubleerimist, vaid ülesannete jaotust. 17.01.2017 ja 24.01.2017 toimus mitu nõupidamist ja 17.04.2017 istungil osalesid kostja lepingulised esindajad ühiselt, sest tegu oli esimese korraldava istungiga. Kohus võttis menetlusdokumentide koostamise ajakulu arvestamisel ebaõiglaselt aluseks lehekülgede arvu (üks tund ühe lehekülje kohta). Menetlusdokumendi koostamine ei koosne üksnes menetlusdokumendi lehekülgede kirjutamisest. Kohus jättis arvestamata, et menetlusdokumendi koostamine eeldab hagi ja vastaspoole teiste menetlusdokumentide analüüsi, kliendiga nõupidamist, kliendi positsiooni ja õiguslike seisukohtade kujundamist, tõendite kogumist (sh kliendile suuniste andmist tõendite esitamiseks, teabenõuete esitamist tõendite saamiseks, tõendite kogumise käigus saabunud dokumentide tõendusväärtuse hindamist, tõendite valimist jne) ja alles seejärel menetlusdokumendi kirjutamist. Kohtu poolt diskretsioonipiiride ületamine viis olukorrani, kus hagejate hagi tõttu, mida kohus ei rahuldanud, jäid kohtumenetlusse kaasatud kostja kanda seadusest tulenevate advokaadi kohustuste täitmise kulud. Ilmselgelt oli selline olukord lubamatu, ei arvestanud seadusest tulenevate esindaja kohustustega ja rikkus TsMS § 174 lg-s 1 ja § 175 lg-s 1 toodud põhimõtteid. Maakohus ei arvestanud Riigikohtu seisukohtade ja kohtumenetluse parima praktika suunistega. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Suuniste kohaselt ei tohiks kohus vähendada menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus peab hindama asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni lühidalt ja konkreetselt esitamiseks ning taunib valemit „ 1 lk = 1h õigusabikulu“. Edasine menetluse käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
7.Hagejad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kahe esindaja kasutamine ei olnud vajalik, sest töömaht ei olnud suur ja vaja ei olnud kaasata ka eriteadmistega isikut. Viide kahjule ei vääranud maakohtu lahendi õigsust. Kohus pidi järgima seadust, mitte suuniseid. Asjakohatu oli viide Riigikohtu praktikale.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja 7 602 euro suuruse menetluskulu hüvitise. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtupoolset diskretsiooni rikkumist osas, milles maakohus leidis, et vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas, mis oleks õigustanud menetlusosalisel kahe esindaja olemasolu TsMS § 175 lg 3 mõttes. Maakohtu lahend ei olnud selles osas ka vastuoluline. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus leidis, et vaidlus oli keskmisest veidi keerukam, kuid mitte õiguslikust aspektist, vaid tõendamise seisukohalt. See ei õigustanud maakohtu hinnangul mitme esindaja olemasolu. Pelgalt nentimine, et vaidlus oli mõnevõrra keskmisest keerukam, ei kohustanud maakohut leidma, et esines vajadus mitme lepingulise esindaja järele. Kusjuures ka kostja ise ei väitnud, et esindaja töö suure mahu või eripära tõttu esines vajadus mitme esindaja järele. Kostja ütles vaid, et teise esindaja olemasolu tingis advokaadibüroosisene töökorraldus. Seega jättis maakohus õigesti menetluskulude nimekirjas arvestamata mitme esindaja tõttu tekkinud dubleerivate kuludega (nt 17.01.2017 ja 24.01.2017 kliendikohtumised, 17.04.2017 kohtuistungil osalemine jm). Seevastu nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus rikkus diskretsioonipiire, kui hindas esindajatöö põhjendatust pelgalt kohtule esitatud dokumentide lehekülgede arvu järgi. Menetlusosalise esindaja ajakulu tuleb hinnata lähtuvalt asja keerukusest, menetlustoimingu tegemiseks kohaldatavate õigusaktide hulgast, läbitöötamist nõudvate materjalide laadist ja hulgast, argumentide originaalsusest jms. Kohus ei tohi eelistada
põhjendatud ja mõistlike kulude suuruse hindamisel koostatud dokumendi lehekülgede arvu teistele aspektidele. Perioodil 17.01.2017-10.02.2017 seondusid kostja esindaja tegevused hagile vastamisega. Selle raames esindaja suhtles kliendiga, analüüsis hagimaterjale, kogus materjale ja vormistas vastuse. Selleks kulus esindajal kokku 30 tundi 6 minutit. Hagi oli võrdlemisi lühike ja probleem kontsentreeritud, kuid hagile oli lisatud 19 tõendit, mis tuli kostja esindajal vastuse koostamiseks läbi töötada. Kostja vastus oli läbimõeldud, sisukas ja hästi struktureeritud. Samas ei olnud kostja esindajal vaja vastuse koostamiseks tutvuda välismaiste õigusaktidega ning ka Eesti seadustest oli vaja kohaldada vaid mõnda üksikut. Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud ja mõistlik kostja esindaja ajakulu perioodil 17.01.2017-10.02.2017 kokku 20 tundi. Arvestades asjaoludega, et ringkonnakohtu hinnangul oli kostja esindaja põhjendatud ajakulu perioodil 17.01.2017-10.02.2017 teostatud toimingute läbiviimiseks 12 tunni võrra suurem, kui maakohus pidas põhjendatuks, ja kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihind oli 150 eurot, millele lisandub käibemaks, tuli kostja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulude hüvitis 2 160 eurot (12 x 150 + km). Perioodil 20.02.2017-03.04.2017 seondusid kostja esindaja tegevused peamiselt 03.04.2017 kohtule saadetud dokumendi formuleerimisega, milleks menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 12 tundi 48 minutit. Selles võeti seisukoht ka hagejate 09.03.2017 dokumendi ning selles sisalduvate taotluste osas. Hagejate menetlusdokument oli lühike ja selge, kuid sellel oli kokku 15 lisa. 03.04.2017 vastuse koostamiseks töötas kostja esindaja läbi hagejate menetlusdokumendi ja sellel lisad ning kliendi esitatud täiendavad tõendid. Arvestades nii hagejate 09.03.2017 dokumendi kui kostja 03.04.2017 dokumendi sisu ja dokumendi raskuskeset ning asjaolu, et dokumentides ei olnud uusi asjaolusid või uusi õiguslikke käsitlusi, oli põhjendatud kostja esindaja ajakulu perioodil 20.02.2017-03.04.2017 kokku 8 tundi. Arvestades asjaoludega, et ringkonnakohtu hinnangul oli kostja esindaja põhjendatud ajakulu perioodil 20.02.2017-03.04.2017 teostatud toimingute läbiviimiseks 2 tunni võrra suurem, kui maakohus pidas põhjendatuks, ja kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihind oli 150 eurot, millele lisandub käibemaks, tuli kostja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulude hüvitis 360 eurot (2 x 150 + km). Kostja esindaja koostas ja esitas kohtule 31.01.2018 protokolli parandamise taotluse, mille koostamiseks kulus tal väidetavalt 42 minutit. Maakohtu hinnangul ei saanud selleks kuluda üle 24 minuti, arvestades dokumendi pikkust. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et üksnes dokumendi lehekülgede arvust lähtumine, ei anna adekvaatset tulemust esindaja kulude põhjendatuse hindamisel. Samas, vaadates ka taotluse sisu ja täpsustuse mahtu, ei saanud sellise dokumendi koostamiseks kuluda enam kui 24 minutit. Seda enam, et selle aja hulka ei kuulunud protokolliga tutvumise aeg, mille kohta oli menetluskulude nimekirjas eraldi kanne. Ülejäänud menetluskulude põhjendatuse hindamise osas kostja diskretsioonipiiride ületamisi välja ei toonud. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, ei pidanud Riigikohus sellega silmas, et vaidlusest võitjana väljunud poolele hüvitatakse kogu kulu, mis tal menetluse kestel menetluskulude näol tekkis. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning hindab seda oma siseveendumuse kohaselt. Kuna menetluskulu, iseäranis õigusabikulu väljamõistmine on oluliselt kaugenenud totaalreparatsioonist, piiravad vastavad normid hüvitispõhiõigust, kuid on samas vajalikud, kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses (Riigikohtu 01.06.2011 otsus asjas nr 3-2-1-17-11, p-d 11 ja 14). Vastupidine
põhimõte ei tulene ka kohtumenetluse parima praktika suunistest, mille järgimine ei ole kohtule kohustuslik. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seoses asja lahendava kohtukoosseisu kohtunik Mati Maksingu eemalviibimisega asendab teda vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 kohtunik Indrek Parrest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.