Määrata pankrotihaldur Andres Hermet’i tasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele OÜ xxx (registrikood xxxxxx) kasuks.
5.Rahuldada pankrotihalduri taotlus menetlusabi saamiseks ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, OÜ xxx (registrikood xxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.
6.Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 675,60 eurot jätta võlgniku kanda.
7.Algatada XXX (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2-17-18589 millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 11.12.2019. Kohus edastab käesoleva määrusega võlgnikule usaldusisiku aruande vormi, mis tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevaks täidetuna ning koos nõutavate tõenditega kohtule esitada. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
9.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile, võlgnikule ja Rahandusministeeriumile.
11.Saata kohtumäärus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 5 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Määruse resolutsiooni punktide 4-6 peale võib võlgnik ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohus kuulutas 08.02.2018 määrusega välja XXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Andres Hermet’i. Jaotusettepanek on kinnitatud 15.06.2018 määrusega.
2.Pankrotihaldur esitas 19.11.2018 kohtule aruande, milles palub lõpetada XXX (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt moodustasid võlgniku rahalised vahendid pankroti väljakuulutamise seisuga 57,74 eurot. Haldur on tagasi võtnud SEB Aktiivse Pensionifondi (III sammas) osakud väärtusega 58,26 eurot. Võlgniku sissetulekust on pankrotivarasse pankrotimenetluse jooksul saanud arvata vaid 85,26 eurot, mille arvelt on osaliselt tasutud ajutise halduri tasu ja kulusid. Pankrotivaras aruande esitamise seisuga rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku pankrotimenetluses on haldur pankrotivara arvelt väljamakse teinud vaid ajutise halduri tasu ja kulude katteks kogusummas 201,26 eurot. Menetluses on jäänud tasumata võlgnikult väljamõistetud ajutise pankrotihalduri tasu kokku summas 487,74 eurot. Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid pole pankrotimenetluses tehtud, kuna vara välistamise taotlusi menetluses ei esitatud. Hagisid ei ole esitatud. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2014.a märtsikuus, kui võõrandati laenutagatiseks olev kinnisvara ja oli selge, et tagatise väärtusest ei piisa kohustuse täitmiseks. Võlgnik on küll teeninud regulaarselt tulu (töötasu), kuid sellest ei ole piisanud ennekõike AS SEB Pank nõude rahuldamiseks. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku liiga kergekäeline kohustuste võtmine ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega märgib haldur, et talle ei ole teada 2 (5)
2-17-18589 selliste selliste tegude toimepanemist võlgniku poolt, mis otseselt takistaks kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnikul on regulaarne sissetulek (võlgnik töötab poole kohaga laohoidjana OÜ-s xxx), mille arvelt on ilmselt võimalik ka edaspidiselt võlausaldaja nõuet kasvõi osaliselt rahuldada. Pankrotihaldur taotleb avaldada pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) Ametlikes Teadaannetes ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1100 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole ning nõutud summa mittelaekumisel kinnitada lõpparuanne, lõpetada menetlus raugemise tõttu ning otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
3.Kohus tegi 26.11.2018 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1100 eurot hiljemalt 06.12.2018. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
5.Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et XXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Andres Hermet tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 3 (5)
2-17-18589 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
8.Pankrotihaldur on palunud oma tasu suuruseks määrata 960 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab seega pankrotihaldur Andres Hermet’i tasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele OÜ xxx (registrikood xxxxxx) kasuks.
9.Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mis kuulub väljamaksmisele OÜ xxx (registrikood xxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 675,60 eurot jääb PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel võlgniku kanda.
10.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
11.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Haldur ega võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
4 (5)
2-17-18589
12.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku määramiseks ning haldur on teinud ettepaneku määrata võlgnik enda usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik on esitanud kohtule nõusoleku hakkama enda usaldusisikuks. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
13.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
14.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele.
15.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.