lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-18589/47

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-18589/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18589

Tsiviilasi

XXX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx, xxx vald xxx, Harjumaa) kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest lõpetamine

Ärakuulamise toimumise aeg

10.11.2020

vabastamise

menetluse

RESOLUTSIOON

1.Keelduda XXXd (XXX) kohustustest vabastamisest.
2.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Avaldada teade XXX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX kohustustest vabastamise menetlus, mis on algatatud 11.12.2018. Võlgnik on määratud ise täitma usaldusisiku kohustusi ja sama määrusega kohustati võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande kohtumääruse kuupäevaks (s.o iga aasta 11. detsembriks). Esimene usaldusisiku aruanne tuli kohtule esitada hiljemalt 11.12.2019. 28.04.2020 edastas kohus võlgnikule kohtunõude, millega andis võlgnikule tähtaja aruande esitamiseks 15 päeva kirja kättesaamisest. Kohtunõudele oli lisatud aruande vorm. 02.09.2020 kinnitas võlgnik 28.04.2020 kohtunõude ja aruande vormi kättesaamist. Võlgnik kohtu määratud tähtajaks usaldusisiku aruannet ei esitanud.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kohus määras võlgniku ärakuulamise ajaks 10.11.2020. Ärakuulamisel esitas võlgnik kohtule töölepingu xxx OÜ-ga, võlgniku kontaktandmed, usaldusisiku aruande (periood 01.01.201901.12.2019) ja võlgniku Swedbank AS-i kontoväljavõtte (periood 01.01.2019-31.12.2019). Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta ei ole võlausaldajale AS-ile SEB Pank midagi maksnud, kuna ta saab töötasu miinimum palga suuruses. Ta on otsitud paremat tööd, aga pole õnnestunud. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse ja vastava aruande esitamise korda. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule hiljemalt kuni 11.12.2020 kokkuvõtliku aruande perioodi kohta kuni 11.12.2018-11.12.2020. Samuti tuli võlgnikul esitada sel perioodil kehtinud töölepingute ärakirjad või juhul, kui on olnud vaheajad töötamises, siis tõendid selle kohta, mis põhjusel ei töötanud ja kas on pöördutud teiste tööandjate poole töö leidmiseks. Kohus selgitas, et võlgnik peab otsima tasumavat/tulutoovamat tööd, et võlausaldajale mingiski osas võlgnevust tasuda. Vastasel juhul võib kohus ennetähtaegselt keelduda kohustustest vabastamisest ja menetluse lõpetada. 09.12.2020 esitas võlgnik kohtule võlgniku Swedbank AS-i kontoväljavõtte (periood 01.01.2020-01.12.2020). Usaldusisiku aruannet, töölepinguid ega tõendeid selle kohta, kas võlgnik on otsinud tasuvamat tööd, võlgnik esitanud ei ole. 24.09.2021 esitas võlausaldaja AS SEB Pank kohtule seisukoha, milles märkis, et võlgnik ei ole alates 11.12.2018 oma kohustust AS-i SEB Pank ees üldse vähendanud. Võlgniku kohustus ASi SEB Pank ees on ülisuur, samas ei ole võlgnik AS-ile SEB Pank väljamakseid teinud. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kellel on varasemalt erakordselt suured sissetulekud ja kohustused olnud, ei suuda teenida suuremat sissetulekut, et võlausaldaja nõudeid kasvõi mingis osas rahuldada. Seega on tõenäoline, et võlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud. Vähemalt ei ole võlgnik mingeid tõsiseltvõetavaid pingutusi teinud, et arvestatavat tulu teenida. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. AS SEB Pank palub kohtul kaaluda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda aruannet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Sellest tulenevalt on antud ka menetluse algatamise määruses võlgnikule tähtaeg aruande esitamiseks.

Võlgnik esitas ühe aruande 10.11.2020- pärast esimese aruande esitamise tähtaega (11.12.2019) ja kohtu nõudmisel. Pärast seda ei esitanud võlgnik aruannet ka perioodi 11.12.2018-11.12.2020 kohta (tähtaeg oli 11.12.2020). Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet vaatamata kohtu poolt selleks korduvalt tähtaegade andmisele, on võlgniku huvi käesoleva menetluse läbiviimise suhtes küsitav. Teabe andmata jätmine kahjustab ka võlausaldaja huve. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas võlausaldajale mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. 10.11.2020 ärakuulamisel andis kohus võlgnikule aruande esitamiseks tähtaja 11.12.2020. Võlgnik ei ole täitnud kohustust esitada kohtule teavet oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Võlgnikku on korduvalt hoiatatud, et aruande esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada, kuid ka see ei ole võlgnikku motiveerinud oma kohustust täitma. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-19-16, p 12). Võlausaldaja on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. Riigikohus on (lahendid 3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldaja huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad XXX kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja