Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Vismann
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
01.10.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-18589
Tsiviilasi
XXX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx, xxx vald xxx, Harjumaa) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest lõpetamine
Ärakuulamise toimumise aeg
10.11.2020
vabastamise
menetluse
Kohus määras võlgniku ärakuulamise ajaks 10.11.2020. Ärakuulamisel esitas võlgnik kohtule töölepingu xxx OÜ-ga, võlgniku kontaktandmed, usaldusisiku aruande (periood 01.01.201901.12.2019) ja võlgniku Swedbank AS-i kontoväljavõtte (periood 01.01.2019-31.12.2019). Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta ei ole võlausaldajale AS-ile SEB Pank midagi maksnud, kuna ta saab töötasu miinimum palga suuruses. Ta on otsitud paremat tööd, aga pole õnnestunud. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse ja vastava aruande esitamise korda. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule hiljemalt kuni 11.12.2020 kokkuvõtliku aruande perioodi kohta kuni 11.12.2018-11.12.2020. Samuti tuli võlgnikul esitada sel perioodil kehtinud töölepingute ärakirjad või juhul, kui on olnud vaheajad töötamises, siis tõendid selle kohta, mis põhjusel ei töötanud ja kas on pöördutud teiste tööandjate poole töö leidmiseks. Kohus selgitas, et võlgnik peab otsima tasumavat/tulutoovamat tööd, et võlausaldajale mingiski osas võlgnevust tasuda. Vastasel juhul võib kohus ennetähtaegselt keelduda kohustustest vabastamisest ja menetluse lõpetada. 09.12.2020 esitas võlgnik kohtule võlgniku Swedbank AS-i kontoväljavõtte (periood 01.01.2020-01.12.2020). Usaldusisiku aruannet, töölepinguid ega tõendeid selle kohta, kas võlgnik on otsinud tasuvamat tööd, võlgnik esitanud ei ole. 24.09.2021 esitas võlausaldaja AS SEB Pank kohtule seisukoha, milles märkis, et võlgnik ei ole alates 11.12.2018 oma kohustust AS-i SEB Pank ees üldse vähendanud. Võlgniku kohustus ASi SEB Pank ees on ülisuur, samas ei ole võlgnik AS-ile SEB Pank väljamakseid teinud. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kellel on varasemalt erakordselt suured sissetulekud ja kohustused olnud, ei suuda teenida suuremat sissetulekut, et võlausaldaja nõudeid kasvõi mingis osas rahuldada. Seega on tõenäoline, et võlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud. Vähemalt ei ole võlgnik mingeid tõsiseltvõetavaid pingutusi teinud, et arvestatavat tulu teenida. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. AS SEB Pank palub kohtul kaaluda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda aruannet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Sellest tulenevalt on antud ka menetluse algatamise määruses võlgnikule tähtaeg aruande esitamiseks.
Võlgnik esitas ühe aruande 10.11.2020- pärast esimese aruande esitamise tähtaega (11.12.2019) ja kohtu nõudmisel. Pärast seda ei esitanud võlgnik aruannet ka perioodi 11.12.2018-11.12.2020 kohta (tähtaeg oli 11.12.2020). Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet vaatamata kohtu poolt selleks korduvalt tähtaegade andmisele, on võlgniku huvi käesoleva menetluse läbiviimise suhtes küsitav. Teabe andmata jätmine kahjustab ka võlausaldaja huve. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas võlausaldajale mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. 10.11.2020 ärakuulamisel andis kohus võlgnikule aruande esitamiseks tähtaja 11.12.2020. Võlgnik ei ole täitnud kohustust esitada kohtule teavet oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Võlgnikku on korduvalt hoiatatud, et aruande esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada, kuid ka see ei ole võlgnikku motiveerinud oma kohustust täitma. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-19-16, p 12). Võlausaldaja on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. Riigikohus on (lahendid 3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldaja huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus
märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad XXX kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.