lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-16302/45

Täitmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-16302/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1490
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-16302

Tsiviilasi

Kohtutäitur Kristel Maalmani avaldus võlgniku dokumendi kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2020/330

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.V määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): P.V (isikukood XXX) Avaldaja kohtutäitur Risto Kütt Puudutatud isik (sissenõudja) F.R seaduslik esindaja W.F

(isikukood XXX),

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2024 määrus muutmata.
2.Jätta P.V määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta P.V kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Kristel Maalman (avaldaja) esitas Viru Maakohtule 28. oktoobril 2024 avalduse P.V (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 alusel. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes F.R-i (sissenõudja) avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 095/2014/3250. Nõude sisuks on elatise võlgnevus, mis 31. oktoobri 2024. a seisuga on 32 297 eurot 70 senti. Dokumentide tühistamise avalduse hoiatus toimetati võlgnikule kätte 23. juulil 2024. Võlgnik ole asunud pärast hoiatuse kättesaamist elatisnõuet täitma, ei ole sõlminud pärast sissenõudjaga maksegraafiku kokkulepet, ei ole põhjendanud elatise tasumatajätmist ega peatatava ja andmiseks keelava õiguse vajalikkust. Avaldaja ei ole veendunud TMS § 177 1 lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Avaldaja taotles sissenõudja seadusliku esindaja avalduse alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja Eesti kodaniku passi kehtivuse peatamist ja nende andmise keelamist.
2.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldus on esitatud mitte lapse huvides, vaid võlgnikule kahju tekitamiseks. Võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et lapsele elatist tasuda. Kohtutäitur on teinud tema sissetulekutest kinnipidamised ettenähtud ulatuses. Võlgnik maksis vabatahtlikult lapsele elatist nii kaua kui tal oli töö. Võlgnik otsib tööd. Võlgnikul puudub muu sissetulek peale töövõimetuspensioni ning muu vara, mille arvelt elatise võlgnevust tasuda. Võlgnik on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vahetult lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega. Laps elab võlgnikuga rohkem kui 12 päeva kuus, suvekuudel kauem. Võlgnikul on südametegevuse häire, mille tõttu on võimalused tööd leida piiratud. Võlgnik ei saa pikka maad jalgsi käia ning vajab liikumiseks autot. Autot on vaja igapäevaste toimingute tegemiseks ja alaealise lapse külastamiseks, samuti vanaema abistamiseks. Avaldaja märgitud 32 297 euro suurusest võlgnevusest on tasutud üle 23 000 euro.
3.Sissenõudja kinnitas, et avaldas soovi võlgniku dokumentide kehtivuse peatamiseks ja väljaandmise keelamiseks. Sissenõudja märkis, et kohtutäituri märgitud elatise võlgnevuse suurus ei ole õige. Neli aastat tagasi maksis võlgnik ära kogu elatise võlgnevuse, kuid siis lõpetas maksmise. Kohtutäitur on märkinud võlgnevuse suuruse üheksa aasta eest. Tegelikku võlgnevuse suurust ei osanud sissenõudja öelda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Maakohus rahuldas 6. detsembri 2024 määrusega avalduse osaliselt. Kohus tunnistas võlgniku Eesti kodaniku passi kaheks aastaks kehtetuks ja keelas võlgnikule Eesti kodaniku passi andmise kaheks aastaks. Kohus jättis avalduse rahuldamata võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise ja mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa andmise keelamise osas. Viru Maakohtu 6. mai 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6992 mõisteti alates 14. veebruarist 2014 võlgnikult välja elatis sissenõudja kasuks 177 eurot 50 senti kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Võlgnik ei ole mitu aastat elatist maksnud. Kohtutäituri hoiatus juhiloa ja passi kehtetuks tunnistamise kohta on võlgnikule kätte toimetatud 23. juulil 2024.a. Võlgnik ei ole alates hoiatuse kättesaamisest 30 päeva jooksul täitnud ühtegi TMS § 177 1 lg 1 nimetatud tingimust, mis välistaks võlgniku õiguste piiramise. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et tema töövõime ei ole piiratud. Oma tervise kohta võlgnik kohtule ajakohaseid tõendeid ei esitanud. Suunamiskiri haiglasse ei kinnita võlgniku töövõime langust. Samas tuleb arvestada, et võlgnik tasus pärast II pensionisamba väljamakse kättesaamist elatise võlgnevuse ja osaleb lapse elus. Võlgnik on teinud ka pärast seda elatise katteks üksikuid makseid. Seetõttu on põhjendatud passi kehtetuks tunnistamine ja selle väljaandmise keelamine kaheks aastaks, kuid ei ole põhjendatud juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine ja juhiloa andmise 2

keelamine. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, et võlgnik soovib minna välisriiki tööle, millest tulenevalt oleks passi olemasolu välispiiri ületamiseks või enda või ülalpeetavate toimetuleku tagamiseks eluliselt tähtis.

MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Võlgnik esitas Viru Maakohtu 6. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnik palub ka kohustada kohtutäiturit esitama selge ja dokumenteeritud ülevaade kõigist maksetest ja võlgnevustest. Võlgniku õiguste piiramine ei täida seaduslikku eesmärki ja rikub hea usu põhimõtteid. Passi äravõtmine raskendab töövõimaluste leidmist ning kahjustab lapse ja perekonna huve. Liikumisvabaduse piiramine on ebaproportsionaalne. Eesti kodaniku passi puudumine takistab võlgniku võimalust leida tööd ja täita ülalpidamiskohustust. Samuti kahjustab see võlgniku alaealise lapse ning vanaema huvisid. Sissenõudja kinnitas, et võla suurus on märgitud ekslikult ning kohtutäitur ei ole kõiki võlgniku makseid kajastanud. Kahjustatakse võlgniku õigust vabalt elada ja liikuda ning õigust inimväärsele elule. Katse piirata võlgniku kodakondsust on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Pärast avalduse lahendamist on avaldaja ametist kõrvaldatud ja tema vastu on algatatud kriminaalasi. Seega oli temapoolne avaldus sisuliselt ja vormiliselt õigusvastane, kuna ta ei saanud enam esindada riigi huve ega esitada nõudeid avaliku võimu nimel.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus andis avaldajale ja puudutatud isikule võimaluse määruskaebusele vastata.
7.1.Kohtutäitur Risto Kütt, kelle menetluses on võlgniku täitemenetlus, palus jätta määruskaebus rahuldamata. Võlgnikule on antud juhilubade peatamise hoiatuses mõista, et tal on kohustus elatisraha tasuda ja vajadusel selleks leida endale sissetulek, et kohustust täita. Viru Maakohus on andnud võlgnikule aega maksegraafiku sõlmimiseks või elatisraha tasuma hakkamiseks. Võlgnik selleks aga kohtutäiturile teadaolevalt mingeid samme astunud ei ole.
7.2.Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avalduse rahuldamise eeldused olid täidetud, senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu maakohtu määruses menetlusosaliste kirjeldatud seisukohtadega, ei tähenda, et maakohus on määruse põhjendavas osas teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuna kolleegium nõustub esimese astme kohtu määrusega, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.TMS § 1775 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse ning nende või dokumendi andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) 3

võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatamise ning nende või dokumendi andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Võlgnik ei ole määruskaebuses tuginenud ühelegi TMS § 1775 lg-s 1 nimetatud asjaolule, mis on aluseks võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse lõpetamiseks. Vaidlust ei ole selles, et võlgniku elatise maksmise kohustus ei ole lõppenud. Võlgnik ei ole asunud elatist tasuma, st võlgnik ei ole tasunud oma taotluse esitamisele eelnevalt vähemalt kolme kuu elatist. Võlgnik ei ole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafikut ning seda täitnud vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendeid, millest järeldada, et Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamata jätmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Väidetav ebaõiglus ei saa tugineda vaid abstraktsetele viidetele põhiõigustele. Võlgnik ei selgitanud, kuidas on Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine ebaõiglane konkreetselt tema suhtes. Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine ei piira võlgniku kodakondsust, vaid võtab võlgnikult ühe dokumendi kasutamise võimaluse. Võlgnikul on oma isiku tõendamiseks jätkuvalt võimalik kasutada ID-kaarti. Eelduslikult motiveerib passi kasutamise võimaluse võtmine võlgnikku täitma temal lasuvat kohustust (elatise maksmine). Samal ajal ei mõjuta passi kasutamise võimatus eelduslikult võlgniku võimalusi teenida sissetulekut.

11.Avaldaja esitas avalduse enne kohtutäituri ametist kõrvaldamist, seega oli tal õigus esitada kohtule TsMS § 1773 lg-s 1 sätestatud avaldus. Avaldaja vastu algatatud kriminaalasi ei ole seotud avaldaja ametikohustustega. Avaldaja isikut puudutavad vastuväited ei oma seetõttu asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust avaldaja varasemad väidetavad rikkumised täitemenetluse korraldamisel. Võlgnikul oli võimalus esitada varasemate rikkumiste korral kaebus kohtutäituri tegevuse peale ning vastavalt enda väidetule on ta seda võimalust ka kasutanud.
12.Kuivõrd määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril või sissenõudjal oleks määruskaebuse esitamisest tingitud rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium