2-18-17288/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Mittetulundusühing Tallinna Taliujumiskeskus (likvideerimisel) esitas 15.11.2018 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 16.11.2018 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise pankrotihalduri aruanne Raivo Piirla esitas 30.11.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi 120 160 eurot. Vara (raha arvelduskontodel) on võlgnikul väärtuses 22 067,13 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku sissetulekud ei suutnud katta olemasolevaid kohustusi, mis on käsitletavad muu asjaoluna PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks ei pea ajutine haldur rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur palub välja kuulutada pankrot. Ajutine haldur on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks hakkamise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Mittetulundusühing Tallinna Taliujumiskeskus (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Raivo Piirla, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 120 160 eurot euro ulatuses ning vara 22 067,13 eurot. Puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on ajutise halduri hinnangul olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 30.11.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 91 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 982,80 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 64 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1046,80 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulutused pankrotivara arvelt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu 982,80 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise 64 eurot (sh käibemaks) välja pankrotivara arvelt ja nimetatud summad tuleb tasuda Õigusbüroo Edikte osaühing (10523526) arvelduskontole nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik