2.Tuvastada, et XXX kinnistu (registriosa number XXX) ja XXX kinnistu (registriosa number XXX) vaheline piir on ebaõige.
3.Määrata kindlaks, et resolutsiooni punktis 2 nimetatud XXX kinnistu vaheline piir kulgeb kohtuotsuse lisaks oleva XX.XX.XXXX koostatud XXX kinnistu katastriüksuse plaani kohaselt.
4.Tuvastada, et Vahur Kuhlbergil on kohustus anda nõusolek vaidlusaluse piiri kindlaksmääramise toiminguteks selliselt, et XXX kinnistu katastriplaaniks saab XX.XX.XXXX koostatud XXX kinnistu katastriüksuse plaan.
5.Asendada resolutsiooni punktis 4 nimetatud Vahur Kuhlbergi nõusolek kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Vahur Kuhlbergi kanda.
2.Mõista Vahur Kuhlbergilt solidaarselt Kurmo Serglovi ja Agne Serglovi kasuks menetluskuludena välja 1220 eurot. Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Kurmo Serglov ja Agne Serglov esitasid Tartu Maakohtule hagi Vahur Kuhlbergi ja Ilme Šultsi vastu kinnistute piiri kindlaksmääramiseks ja valduse kaitseks. Hagejad esitasid järgmise nõuded:
1.tuvastada XXX kinnistu vahelise piiri ebaõigsus;
2.määrata kindlaks vaidlusalune piir lähtuvalt 27.11.2017 ja 01.02.2018 koostatud kontrollmõõdistamise aktidest ning XX.XX.XXXX koostatud XXX kinnistu katastriüksuse plaanist;
3.kohustada Vahur Kuhlbergi andma nõusolek vaidlusaluse piiri kindlaksmääramise toiminguks, sh katastrikande tegemiseks selliselt, et XXX kinnistu katastriplaaniks saab XX.XX.XXXX koostatud XXX kinnistu katastriüksuse plaan;
4.asendada p 3 nimetatud Vahur Kuhlbergi nõusolek kohtuotsusega. Hagiavalduse ja hagejate selgituste kohaselt kuuluvad hagejatele ühisomandina XXX kinnistu ja XXX kinnistu. XXX kinnistu kõrval asub kostjatele kaasomandina kuuluv XXX kinnistu ning XXX kinnistu. Väidatavalt on viimase kinnistu õigustatud subjekt kostja Vahur Kuhlberg, kinnistu ei nähtu kinnistusraamatust. Hagejatel tekkis Vahur Kuhlbergiga vaidlus XXX kinnistute vahelise piiri täpse asukoha osas. Pooled vaidlevad põhiliselt XXX kinnistu piiripunktide nr 1 ja 5 asukoha üle. Maa-amet teostas kõigi ümberkaudsete kinnistute piiride geodeetilisest võrgustikust lähtuva kontrollmõõdistamise, millega korrigeeriti XXX katastriüksuse piiripunkte nr 1 ja 5. Kontrollmõõdistamise aktide alusel koostati XX.XX.XXXX uus katastriplaan, mis on vaja kanda katastrisse. Selle kande tegemiseks on vajalikud kõigi piirinaabrite allkirjad. Kostja Ilme Šults on kande tegemisega nõus, aga Vahur Kuhlberg kande tegemiseks oma nõusolekut ei anna.
KOSTJATE SEISUKOHAD
2.Kostja Vahur Kuhlberg vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema on XXX kinnistu kaasomanik ning teostatud on kaks kontrollmõõdistamise akti (27.11.2017 ja 01.02.2018 aktid).
Kostja vastuväidete kohaselt on rikutud kostja teavitamiskohustust. Maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lõike 2 kohaselt on maakorralduse läbiviija kohustatud kaasama piiri kindlakstegemisele ja kättenäitamisele nende kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha. 27.11.2017 akti kohaselt viibis välitööde teostamisel üksnes XXX katastriüksuse omanik ja XXX kaasomaniku Ilme Šultsi esindaja Kurmo Serglov. Kostja välitööde teostamisest ei teadnud, teda kohale ei kutsutud. Kostja kutsuti enne välitöid selgitusi andma tööde teostaja kontorisse, kuid ka sel hetkel ei teavitatud kostjat planeeritavatest välitöödest. Täiendav mõõtmine leidis aset 29.01.2018 ning seekord ei viibinud välitööde juures mitte ükski kinnisasja omanik. Kostjat ei teavitatud ka teistkordsest mõõtmisest. Seega ei ole võimalik hageja poolt esitatud mõõdistusaktide alusel piiri kindlaks määrata ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hagejate käitumine on kostja jaoks üllatuslik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad pole pöördunud kostja poole nõuetekohase mõõtmise teostamiseks ning piiripunktide kokku leppimiseks.
3.Kostja selgitas menetluse kestel, et tal puuduvad kontrollmõõdistamise aktide osas sisulised vastuväited. Kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid piiriprotokolli allkirjastamisele ning piiride kindlaksmääramisele. Kostjaga seotud äriühingu erastamisprotsess XXX kinnistu osas on lõpetamata, piirid määratakse kindlaks erastatava kinnistu mõõtmisel. Kui nimetatud piirid kattuvad erastatava kinnistu kontrollmõõdistamise osas, ei ole kostjal ühtegi vastuväidet piiriprotokolli allkirjastamiseks.
4.Kostja Ilme Šults võttis hagi õigeks ning teatas, et on katastriandmete muutmisega nõus.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: hagejatele kuuluvad ühisomandina XXX külas asuv XXX kinnistu ja samas asuv XXX kinnistu (tl 7, 51); kostjatele kuulub kaasomandina XXX kinnistu kõrval asuv XXX kinnistu (tl 8); 27.11.2017 ja 01.02.2018 koostati XXX kinnistu kontrollmõõdistamise aktid nr XXX (tl 10-19) ja XXX (tl 20-23); XX.XX.XXXX koostati XXX kinnistu katastriüksuse plaan (tl 24). Kontrollmõõdistamise aktidest selgus, et on vaja teha piir kindlaks XXX katastriüksuse piiripunktides 1 ja 5. XXX küla kohta koostatud kontrollmõõdistamise joonise kohaselt on XXX piiripunkt 1 sama kui XXX piiripunkt 10. XXX piiripunkt 5 on XXX piiripunkt 11 ja XXX kinnistu piiripunkt 9 (kaart tl 23). XXX kinnistu kuulub hagejatele. Kontrollmõõdistamise aktidest ei nähtu, et oleks vaja korrigeerida XXX piiripunkte nr 2, 3 ja 4. Sellele ei ole viidanud ka XXX kinnistu kõrval asuva XXX kinnistu omaniku OÜ Frida esindaja Vahur Kuhlberg (praeguse menetluse kostja).
6.Piirivaidluses eeldatakse katastrikannete (s.t ka olemasoleva katastrikaarti) õigsust, kuid vaidluse korral hindab kohus kõiki piiriandmeid (s.h ka kontrollmõõdistamise akti ning katastriüksuse uut plaani) kogumis, lähtudes muuhulgas AÕS §-dest 128 ja 129.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et XXX kinnistu praegune katastrisse kantud plaan on ebaõige. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et XXX kinnistu kohta XX.XX.XXXX koostatud katastriüksuse plaan oleks õige. Vastupidi, kostja Vahur Kuhlberg teatas menetluse kestel, et tal ei ole sisulisi vastuväiteid piiriprotokolli allkirjastamisele ning piiride kindlaksmääramisele. Kostja Ilme Šults võttis hagi õigeks. Kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 kohaselt õigeksvõtuga seotud, kuna hagi ei ole õigeks võtnud kõik kostjad ning piiri asukoha saab tuvastada vaid kaasomanike suhtes ühiselt. Kohus käsitleb Ilme Šultsi õigeksvõttu vastuväidete puudumisena hagejate esitatud katastriüksuse plaanile.
7.Kostja Vahur Kuhlberg esitas ainukese vastuväitena etteheite, et kostja ei teadnud välitööde teostamisest, teda kohale ei kutsutud. Iseenesest on õige kostja viide, et maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 2 kohaselt on maakorralduse läbiviija kohustatud kaasama ning piiri kindlakstegemisele ja kättenäitamisele kutsuma nende kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha. Seadus sätestab ainukese tagajärjena, et piiri kindlakstegemist ei takista see, kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiri kindlakstegemisele, ei ilmu kohale. Samas ei sätesta seadus, et kui maakorralduse läbiviija on seda kohustust rikkunud, muudab see piiri kindlakstegemise toimingud (s.t ka koostatud katastriüksuse plaani) ebaõigeks. Sellist tagajärge ei sätesta ka maakatastriseadus (MaaKatS). Eeltoodu tähendab, et pooled ei ole koostanud piiriprotokolli ning hagejal tuleb piiride kindlaks tegemist taotleda kohtu kaudu. Kohus võtab piiri määramisel aluseks kõik poolte esitatud dokumendid, s.h ka kontrollmõõdistamise aktid ning nende alusel koostatud XXX kinnistu uue plaani. Kostjal on olnud võimalik soovi korral esitada piiri kulgemise kohta teistsugused andmed, kostja ei ole seda teinud.
8.Kuna kostjad ei ole vastu vaielnud XX.XX.XXXX koostatud XXX katastriüksuse plaanile, rahuldab kohus hagi ja tuvastab XXX kinnistu vahelise piiri asukoha nimetatud plaani alusel. Plaan on kohtuotsuse lahutamatu lisa. Kohus ei pea piiri kindlaks määramisel vajalikuks viidata 27.11.2017 ja 01.02.2018 koostatud kontrollmõõdistamise aktidele. Aktid on kirjeldavad ning muudavad piiri asukohast arusaamise keerulisemaks. Kohus leiab, et piisab katastriüksuse plaanist, kus on toodud piiripunktid x- ja y-koordinaatidega.
9.Piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Need andmed esitab kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 2 esimese lause ja MaaKatS § 4 lg 2 p 1 järgi kinnistusosakonnale maakatastri pidaja (Maa-amet). KRS § 13 lg 4 sätestab, et kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Antud juhul on XXX katastriüksuse piiripunkte 1 ja 5 muudetud ka looduses, arvestades XXX katastriüksuse piiridega. Kui kostjad ei ole vastu sellele, et hagejatele kuuluva XXX katastriüksuse plaani tuleb piirimärkide osas muuta, et korrigeerida kinnistu piiride kulgemine looduses ja kaardil, arvestades kostjatele kuuluva kinnistu piire, on kostjatel tulenevalt hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) kohtustus anda nõusolek piiriandmete muutmiseks. Kohus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel
kostja nõusoleku kohtuotsusega. Hagejate kinnitusel on Ilme Šults vajaliku nõusoleku juba andnud, seega tuleb asendada vaid Vahur Kuhlbergi nõusolek.
10.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja Vahur Kuhlbergi kanda. Kostja ei ole kuni menetluse lõpuni andnud hagi esitamise põhjuseks olevat allkirja vabatahtlikult ning on hoopis taotlenud menetluse peatamist. Hagejad on tõendanud, et maamõõtja ja hagejad suhtlesid piiride kindlaksmääramiseks vajaliku allkirja saamiseks Vahur Kuhlbergiga ka enne hagi esitamist (tl 81-92), kuid tagajärjetult. Kohus ei näe põhjust jätta menetluskulusid Ilme Šultsi kanda, kuna tema on piiri kindlaksmääramiseks vajalikud allkirjad hagejate kinnitusel andnud. Hagejate menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku 920 eurot (ilma käibemaksuta) 7 h 40 min eest tunnihinnaga 120 eurot. Kostja Vahur Kuhlberg hagejate menetluskulude summale vastu ei vaielnud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagejate esindaja töömaht 7 tundi 40 minutit on käesolevas asjas mõistlik, kulud tuleb täies ulatuses välja mõista. Kulude hulka ei ole arvestatud käibemaksu. Kohus määrab eeltoodu alusel hagejate menetluskulude suuruseks 1220 eurot ning mõistab selle välja. Toimikust ei nähtu, et kostja Ilme Šultsil oleks menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Kohtuotsuse lisa: XXX kinnistu plaan
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.