OÜ Ehtekivid hagi Beweship Eesti Aktsiaselts vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
28 822,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Ehtekivid (registrikood 12074587, asukoht Karja tee 4, Assaku alevik, 75301 Rae vald, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Asja läbivaatamine
Kostja Beweship Eesti Aktsiaselts (registrikood 10236666, asukoht Punane 42-311, 13619 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Kohtuistungil 13.06.2018, 31.10.2018 ja paikvaatlusel 31.10.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks välja veose kaotsiminekust tekitatud kahju 23 500 eurot, veotasu 2 232 eurot ja muu otsene kahju 1 105 eurot, kokku 26 837 eurot.
3.Jätta rahuldamata OÜ Ehtekivid nõue välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt 91,67 eurot.
4.Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 14.11.2017 412,05 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni.
5.Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 14.11.2017 39,14 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni.
6.Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks alates 14.11.2017 viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 1 105 eurot kuni nõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud 99,66% ulatuses Beweship Eesti Aktsiaseltsi kanda ja 0,34% ulatuses OÜ Ehtekivid kanda.
8.Määrata menetluskulude kohtuotsuse jõustumist.
rahaline
suuruse
kindlaks
pärast
käesoleva
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja on iga-aastaselt alates 2014. aastast ostnud Kreeka tootjalt Emmanouil Papazoglou’lt hulgi oliiviõli ja tarninud seda Eesti tarbijatele. Ehtekivid on alati tellinud oliiviõli transpordi Eestisse kostjalt. 2017. aasta kevadel ostis kostja Kreekast 5000 liitrit oliiviõli. Tegemist oli kõrgekvaliteedilise extra virgin oliiviõliga, mille kvaliteet oli kontrollitud Kreeka ametlikus laboris. Oliiviõli ostuhind oli 23 500 eurot. 06.03.2017 pöördus hageja kostja poole, et tellida oliiviõli transport Kreekast Kreetalt Heraklionist Eestisse Harjumaale Veskitaguse külla. Pooled leppisid kokku transporditeenuse tingimustes: transport pidi toimuma kaubaautoga (mitte veoautoga), teenuse hinnaks oli 1 860 eurot pluss käibemaks ehk kokku 2 232 eurot, vedaja pidi oliiviõli võtma peale tootja juurest. Kostja korraldatud vedaja võttis kauba tootja juurest peale 25.04.2017. Vahepeatuskohas Thessalonikis 28.04.2017 vormistatud CMR-il (kauba saatelehel) tähistati kaup kui oliiviõli. Kostja andis hagejale kokkulepitud sihtkohas üle viis euroalust õlikanistritega. Kostja esitas 12.05.2017 hagejale transpordiarve, mille viimane ka tasus.
2.Hagejale hakkasid peatselt pärast esimeste õlikanistrite müüki laekuma klientidelt küsimused ja pretensioonid, kuna õli oli tavapärasest erinev ega meenutanud oliiviõli. Hageja avas esimese kaebuse järel proovimiseks ühe kanistri ja kontakteerus küsimuse osas oliiviõli tootjaga, kes oli probleemist üllatunud ja kinnitas, et ta ise tarvitab samuti enda toodetud õli ja kvaliteediprobleeme ei esine. Pärast kaebuste laekumist ka teistelt klientidelt pöördus hageja Terviseameti kesklabori poole, et teostada õli keemilise koostise analüüs. Terviseameti kesklabor selgitas hagejale, et proovi tulemused välistavad, et tegemist võiks olla oliiviõliga ning oletas õli keemilise koostise põhjal, et tegemist võib olla sojaõliga. Seejärel pöördus hageja viivitamatult tootja poole ja edastas talle ka fotod õlikanistritest. Tootja tuvastas, et plekist õlikanistritel olid korgi läheduses väikesed täkked, mis viitasid sellele, et keegi oli transpordi käigus eemaldanud kanistritelt korgid, plastkorki ennast vigastamata, ja hiljem kanistrid uuesti sulgenud. Oliiviõli tootja Emmanouil Papazoglou esitas seoses juhtumiga 04.08.2017 Heraklioni kriminaalkohtu prokurörile kuriteoteate.
3.Hageja on pärast juhtumist teada saamist olnud sunnitud võtma rahulolematutelt klientidelt tagasi neile oliiviõli nime all müüdud teadmata päritolu taimeõli ja on kannatanud seetõttu märkimisväärset kahju. Oliiviõli ostuhind oli kokku 23 500 eurot. Edasimüügihind on kogu partii kohta kokku 45 000 eurot (ühe 5-liitrise oliiviõli kanistri hind on 45 eurot koos käibemaksuga). Lisaks on hageja kandnud kulud 80 ja 11,67 eurot ehk kokku 91,67 eurot seoses õli keemilise koostise analüüsimisega Terviseameti kesklaboris. Hagejale on tekkinud seoses nõude kohtueelse esitamisega kostjale ja kompromissi võimalikkuse arutamisega õigusteenuse kulud 8,5 tunni ulatuses summas 1 105 eurot. Ühtlasi on põhjendamatult makstud veotasu 2 232 eurot. Hageja esitas nõude kostjale kahju hüvitamiseks 09.07. ja 08.09.2017. Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 26 928,67 eurot, so veotasu 2 232 eurot, muu otsene
kahju 1 196,67 eurot, kokku 26 928,67 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 412,05 eurot ja alates 14.11.2017 viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni; sissenõutavaks muutunud viivis 39,14 eurot ja alates 14.11.2017 viivis 5% summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni ning alates 14.11.2017 viivis võlaõigusseaduses (VÕS) §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 1 196,67 eurot kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 18.01.2018 esitatud menetlusdokumendis, et kaubaveo saateleht CMR tõendab, et (a) kaup oli vedamiseks võetud 25.04.2017 Emmanouil Papazoglou tehasest (Ex Works) ja (b) kolm päeva hiljem ehk 28.04.2017 Thessalonikisse, kus CMR vormistati, jõudnud kaup oli 5 euroalust oliiviõli. Emmanouil Papazoglou kuriteoteade tõendab, et tootja pakendas ise oma enda toodetud oliiviõli ning ta andis vedamiseks üle kanistrid oliiviõliga ja kontrollis õli veel enne teele saatmist. Seega ei antud vedamiseks üle midagi muud kui oliiviõli. CMR-iga on tõendatud, et vedaja võttis kauba peale 25.04.2017 Heraklionist ja kaup jõudis Thessalonikisse 28.04.2017 ehk kolm päeva hiljem. Kaardirakenduse Google Maps teabe kohaselt võtab autosõit Heraklionist Thessalonikisse koos praamisõiduga aega umbes 15 tundi. Isegi kui arvestada, et praamile pääsemist tuleb ehk oodata ja juht teeb teel peatusi, ei saaks teekond ilmselt võtta eriti üle 20 tunni. Kus viibis kaup ülejäänud kaks päeva, pole teada. Kostja ei ole kohtueelses suhtluses suutnud avaldada Ehtekividele kauba teekonda, vaheladustamisi ega vedajaid. Hageja ei pidanud kauba vastuvõtmisel avastama, et õige, extra virgin oliiviõli oli varastatud ja selle asemel oli varguse varjamiseks valatud kanistritesse odav madalakvaliteediline teadmata päritoluga seemneõli. Selleks, et avastada, et oliiviõli on varastatud ja asendatud muu õliga, olid tarvilikud keemialabori analüüsid ja selgitused. Õlide erinevat rasvhappelist koostist pole võimalik kauba ülevaatamise käigus avastada.
6.Kahjust ei saa maha arvata extra virgin oliiviõli asemel kanistritesse villitud madalakvaliteedilise teadmata päritolu õli hinda, kuna hageja ei plaani teenida varastatud õli asemel kanistritesse valatud õli müügi teel. Neile klientidele, kellele hageja jõudis õli müüa, uskudes, et tegemist on extra virgin oliiviõliga, mille ta oli Kreekast ostnud ja mille veo Eestisse kostjalt tellinud, soovib hageja nende tasutud summad tagastada. Selline tagasitäitmise kohustus tuleneb hagejale ka seadusest. Hagejal on võimalik klientidele väljamaksed teha kostjalt nõutava hüvitise arvel. Lisaks ei või VÕS § 127 lg 5 alusel kahjustatud isiku saadavat kasu (mille esinemist hageja eitab) kahjuhüvitisest maha arvata, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Arvestada tuleb, et hageja poolt kostjalt nõutav ei ole kaugelt mitte kogu hagejale tekkinud kahju, vaid üksnes summa, mille ta maksis oliiviõli eest tootjale. Hagejal jäi ka saamata tulu suurusjärgus ligi 20 000 eurot, kuna ta ei saa oliiviõli edasi müüa. Kostja ei vabane vastutusest CMR art. 17 lg 2 alusel. Kostja vastuses esile toodud asjaolu, et ta kasutas professionaalsete transpordiettevõtete teenuseid, ei täida kõrgendatud hoolsuse nõuet.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja panna menetluskulud täielikult hageja kanda. Vedaja (kostja) võttis Kreetalt peale kokkulepitud koguse kanistritesse villitud toiduõli ja andis samad kanistrid sama koguse õliga saajale (hageja) sihtpunktis Harjumaal üle. Kanistrid, sh nende korgid olid üleandmise hetkel vigastamata, mida hageja ka möönab. Veos ei olnud seega kaotsi läinud (varastatud) ega ka mitte kahjustatud. Sellega oli kostja toiduõli veo kokkulepitud viisil teostanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et toiduõli väidetav ümbervahetamine toimus vedamise kestel. Kui hageja sai tellitust teistsuguste omadustega toiduõli, siis kõige tõenäolisem põhjus võib kostja arvates olla selles, et õli pakendaja villis algselt kohe kanistritesse vale õli. See võis juhtuda villija ekslikust või pahatahtlikust käitumisest tingituna. Kostja arvamus tugineb eluliselt usutavale asjaolule, et veo kestel oleks viie tonni toiduõli ümbervahetamine väga keeruline, riskantne, aja- ja ressursimahukas ettevõtmine, mis ei oleks võimalikele kurjategijatele kasumlik ega
otstarbekas. Oliivõli tootja poolt esitatud kuriteoteates ta möönab, et peab hagejale tekkinud kahju ise kompenseerima. See näitab, et tootja ei pea õli ümbervahetamist veo ajal usutavaks. Vastasel korral puuduks tootjal igasugune vajadus tugineda enda vastutusele. Välistatud ei ole ka võimalus, et hageja sai tootjalt kokkulepitud kvaliteediga oliivõli, kuid lõpptarbijatele müüs edasi mingit teist õli.
8.Kaup anti hagejale üle 09.05.2017, esimene teade kauba puuduse kohta esitati kostjale aga alles 09.07.2017 ehk täpselt kaks kuud pärast üleandmist, mis on selgelt ebamõistlik tähtaeg. Hoolas ettevõtja, kes tegeleb pealegi toiduainete müügiga, oleks koheselt pidanud saabunud kaubapartii kvaliteeti kontrollima ja niiviisi oleks jõutud kostjat ka ettenähtud tähtaja jooksul teavitada. Jättes kõrvale hageja ilmselgelt hooletu käitumise, annab pikk nö avastusaeg tunnistust sellest, et väidetav asendustoode oli küllaltki kvaliteetne toiduõli, mida võis segi ajada ka esmapressitud oliivõliga. Sellise omadusega õli kinnitab ühest küljest kostja ülaltoodud versiooni, et võimalik vargus ei oleks tasuv (mida paremate omadustega asendusõli, seda kallim oleks viimast muretseda), teisalt aga vähendab hageja arvatavat kahju. Nimelt oliivõli asemel saadud toiduõli on eelduslikult otstarbekohaselt kasutatav ja seega hageja poolt turustatav. Hageja ei ole nõude esitamisel väidetava asenduskauba väärtust üldse arvestanud. Põhinõude esitamisel oleks tulnud igal juhul summast maha arvestada nn asendusõli müügist saadav arvestuslik tulu.
9.Kui isegi eeldada, et oliivõli tõepoolest vahetati veo kestel kellegi poolt odavama toiduõli vastu, siis vabaneks kostja vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel, sest taoline ettearvamatu ja osav vargus oleks käsitatav asjaoluna, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Nagu hageja õigesti märgib, on ta sarnast õli veoteenust kostjalt tellinud ka varasematel aastatel. Kostja on alati kasutanud ja kasutas ka vaidlusalusel korral professionaalsete transpordiettevõtete teenuseid. Kostjale ei saanud olla ettenähtav, et professionaalsed transpordiettevõtted teevad koostööd kurjategijatega, kes asendavad veo ajal õlikanistrite sisu. Professionaalide kasutamine veo teostamisel on antud juhul piisav, et kostja oleks täitnud vajamineva kõrgendatud hoolsuse klausli CMR art 17 lg 2 rakendumiseks. Kuivõrd kostja on oma veolepingust tuleneva kohustuse hageja ees kohaselt täitnud (andnud üle kokkulepitud koguse kahjustamata kaupa), siis hageja põhinõue rahuldamisele ei kuulu. Sellest järeldub omakorda, et alusetud on ka veotasu tagastamise ja kaasnevate kulude hüvitamise nõuded ning kõik hagis toodud viivisenõuded.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
11.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja nõuab kostjalt veose kaotsiminekust tingitud kahju 23 500 euro tasumist, veosetasu 2 232 eurot ning muu kahju hüvitamist 1 196,67 eurot. Samuti on hageja esitanud viivise nõude. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid e-kirjade teel veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vastavalt hageja tellimusele vedama oliiviõli u 5,5 tonni Kreeta saarelt Heraklionist (Kreeka Vabariik) –Veskitaguse külla, Harjumaale (Eesti Vabariik) (tl 8-10). Veoteenuse hinnaks lepiti kokku 1 860 eurot + käibemaks, so 1 860 eurot. Vaidlus puudub, et 5 000 liitrit õli, so 1 000 kanistrit viiel euroalusel, jõudis sihtkohta. Hageja tasus kostjale 12.05.2017 arve nr 2701369 alusel 2 232 eurot (tl 12-12 pöördel). Terviseameti kesklabori protokolli nr KL2017/T19610K-1 kohaselt ja hageja ja Terviseameti kirjavahetusest nähtuvalt ei ole tegemist oliiviõliga ning tegemist võib olla sojaõliga (tl 13-15).
13.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. VÕS § 774 lg 1 näeb ette, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kohus nõustub hageja käsitlusega, et hageja tegutses pooltevahelises õigussuhtes õiguslikus mõttes nii saatjana kui ka saajana, kuna hageja tellis kostjalt kogu transpordi alates Heraklionist kuni Harjumaal asuva Reie külani. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud veoleping, kuna kohtule esitatud ekirjavahetusest nähtuvalt kostja kohustus lepinguga veose sihtkohta toimetama (tl 8-10).
14.Kohus leiab, et tegemist on rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada CMRi sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; 2) üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-iga; 3) kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on täidetud. Saaja (veose tellija) kahjunõuet vedaja vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR artikkel 17 lg 1 kohaselt vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-309 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust.
15.Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt hageja kasuks veose kaotsiminekust tingitud kahju 23 500 eurot. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist veose kaotsiminekuga, kuna veosest jõudsid sihtkohta ainult pakendid. Kostja leiab, et veos ei ole kaotsi läinud ega ka mitte kahjustatud. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist veose kaotsiminekuga, kuna Heraklionist teele läinud oliiviõli ei jõudnud hagejani, vaid hagejani jõudis teine õli - ilmselt sojaõli. VÕS § 792 lg 1 kohaselt vedaja vastutab veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest, samuti kahju eest, mis tekib veose kaotsiminekust või kahjustumisest ajavahemikul veose vedamiseks vastuvõtmisest kuni veose üleandmiseni. Seega peab hageja tõendama, et veos anti vedajale üle kahjustamata seisundis ning kahju tekkimise põhjustanud asjaolu leidis aset enne veose üleandmist. Õiguskirjanduse kohaselt saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokirja puhul aitab nõude esitajat § 776 lg 2 sätestatud eeldus: eeldatakse, et veos ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmisel väliselt heas seisukorras ning et veoseühikute arv, nende tähistus ja numbrid vastavad veokirjas märgitud andmetele ning vastupidist peab tõendama vedaja (vt Võlaõigusseadus III, komm väljaanne, § 792 komm 3.3, lk 350). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
16.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et veos (extra virgin oliiviõli) anti kostjale üle kahjustamata seisundis ning kahju tekkimise põhjustanud asjaolu leidis aset enne veose üleandmist. Kohtule esitatud kaubaveo saatelehest (CMR) nähtub, et 25.04.2017 võeti vedamiseks Emmanouil Papazoglou tehasest peale kaup ja 28.04.2017 jõudis Thessaloiksisse 5 euro alust oliiviõli (tl 44). Oliiviõli kvaliteet oli kontrollitud Kreeka laboris ning kohtule esitatud 05.04.2017 protokolli nr 30/037/000/442/03-04-2017 kohaselt oli tegemist ekstra neitsioliiviõliga (tl 6-6 pöördel). Oliiviõli oli pakendatud 5-liitrilistesse kanistritesse ja kokku oli 1 000 kanistrit. Nimetatu on tõendatud Emmanouil Papzoglou 24.04.2017 arvega nr 5 (tl 7). Kohus leiab, et Emmanouil Papazoglou kuriteoteteaga on tõendamist leidnud, et Emmanouil Papazoglou (tootja) pakendas ise enda toodetud oliiviõli, andis vedamiseks üle kanistrid oliiviõliga ning kontrollis õli enne teel saatmist (tl 17-23). Kohtule esitatud uudisest Kreeka meediast nähtub, et sarnaseid õli ümberpumpamise juhtumeid on olnud veel (tl 24-24 pöördel). Emmanouil Papazoglou kuriteoteatest nähtuvalt avastas Emmanouil Papazoglou
piltide järgi kanistritel terava vahendi kasutamisest tekkivaid märgid, mida seal ei olnud hetkel, kui kaup läks tootja valdusest üle vedajale. Tootja lasi Kreekas teha analüüsid õliproovidest, mille hageja oli võtnud igalt euroaluselt erinevast kanistrist ning analüüsid kinnitasid, et tegemist on seemneõliga, mitte extra virgin oliiviõliga. CMR-iga on tõendatud, et vedaja võttis kauba peale 25.04.2017 Heraklionist ja kaup jõudis Thessalonikisse 28.04.2017 ehk kolm päeva hiljem. Hageja poolt kohtule esitatud Kaardirakenduse Google Maps teabe kohaselt võtab autosõit Heraklionist Thessalonikisse koos praamisõiduga aega umbes 15 tundi (tl 56). Hageja leiab, et isegi kui arvestada, et praamile pääsemist tuleb ehk oodata ja juht teeb teel peatusi, ei saaks teekond ilmselt võtta eriti üle 20 tunni. Kohus leiab, et kolme päevane teekond on liiga pikk aeg. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kus ja miks viibis kaup ülejäänud kaks päeva. Terviseameti kesklabori protokolliga nr KL2017/T19610K-1 ja hageja ja Terviseameti kirjavahetusega on tõendatud, et tegemist ei ole oliiviõliga ning tegemist võib olla sojaõliga (tl 13-15).
17.Kohus tuvastas paikvaatluse käigus, et õlikanistrite ülemisel osal korgi juures esineb täkkeid ja vigastusi (tl 84-85). Kohus märgib, et paikvaatlusel selgus, et paljud täkked kanistrite korgi ümbruses ei ole kergesti märgatavad (tl 85 pöördel). Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et kanistrid on kahjustatud ning korke on eemaldatud. Kohus tuvastas ka paikvaatlusel, et vaidlusalune õli ja kahjustamata korgiga teise aastakäigu õli erinesid oluliselt nii lõhnalt kui värvuselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ei pidanud kauba vastuvõtmisel avastama, et õige, extra virgin oliiviõli oli asendatud asemel oli odava madalakvaliteedilise teadmata päritoluga seemneõliga. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et õlikanistrid olid euroalustel kaetud tumeda kartongiga, mis oli omakorda kaetud kilega ja mingeid väliseid puudusi kaubal ei esinenud. Õlide erinevat rasvhappelist koostist pole võimalik kauba ülevaatamise käigus avastada. Kahjustamata pakendi puhul võib enamasti eeldada, et ka kaup pole kahjustatud. Paikvaatlusel 31.10.2018 leidis tuvastamist, et ühel alusel on kokku 200 kanistrit, kanistrite all on puidust alus, kanistrite kõigi nelja rea vahel on papp ning iga rida on ümbert kinnitatud traadiga. Kõige ülemist õlikanistrite kihti katab kile (tl 84). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna kile ja kartong olid terved, ei pidanud hageja veose ülevaatamise kohustuse raames eemaldama tuhande õlikanistri ümbert kilet ja kartongi, vaatlema kanistreid ühekaupa, neid avama, sisu maitsma ega tellima sisu rasvhappelise koostise analüüse.
18.Kostja leiab, et kostja vabaneb vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel. CMR art 17 lg 2 kohaselt vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Kostja selgitas kohtule 13.06.2018 toimunud korraldaval istungil, et kostja täitis hoolsuskohustust sõlmides lepingu rahvusvahelise transpordiettevõttega. Tõendid on esitatud hagiga ning saatelehelt on näha kes reaalselt kaupa vedasid. Kohus tegi kostjale 13.06.2018 korraldaval eelistungil ettepaneku täiendavalt tõendada, et kostja osutas vedamisel kõrgendatud hoolt. Kostja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et kostja ei vabane vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel, kuna kostja ei ole tõendanud, et rakendas kõrgendatud hoolsust kahju ärahoidmiseks.
19.VÕS § 794 lg 1 sätestab, et veose täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja hüvitama kaotsiläinud veose või selle osa väärtuse. Veose väärtuseks loetakse veose väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Seega tuleneb seadusest, et kostja peab vedajana hüvitama hagejale kahju, mis tuleneb veose kaotsiminekust. Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõudest ei saa maha arvata extra virgin oliiviõli asemel kanistritesse villitud madalakvaliteedilise teadmata päritolu õli hinda. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja müüb ainult ühe, talle teadaoleva taustaga ja usaldusväärse väiketootja ehk Emmanouil Papazoglou extra virgin oliiviõli. Kohus leiab, et hageja ei saa teadmata päritoluga madalakvaliteedilisest seemneõlist kasu, mida oleks võimalik kahjuhüvitisest maha arvata.
Seega kuulub hageja nõue 23 500 eurot VÕS § 794 lg 1 täielikult rahuldamisele.
20.Järgmisena analüüsib kohus hageja veotasu nõuet summas 2 232 eurot. VÕS § 796 lg 1 sätestab, et kui vedaja vastutab veose kaotsimineku või kahjustumise eest, peab ta lisaks VÕS § 794 kohaselt maksmisele kuuluvale hüvitisele hüvitama ka juba makstud veotasu, seisuraha ja muud vedajale makstud tasud ja maksud. Eelviidatud sättest tuleneb, et kui veos on kahjustatud või kadunud, ei ole vedaja oma põhikohustust täitnud. Saatja või saaja ei ole saanud veolepingust oodatavat kasu, mistõttu ei pea ta täitma omapoolset veotasu ja muude kulude maksmise kohustust. Vaidlus puudub selles, et hageja tasus kostjale 12.05.2017 arve nr 2701369 alusel 2 232 eurot (tl 12-12 pöördel). Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja hüvitada hagejale juba makstud veotasu summas 2 232 eurot.
21.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 10.07.2017 kuni 14.11.2017 eest 412,05 eurot ja nõude mõista alates hagi esitamisest välja viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni. Samuti esitas hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 10.07.2017 kuni 14.11.2017 eest 39,14 eurot ja nõude mõista alates hagi esitamisest viivis 5% summalt 2 232 eurot. CMR art 27 lg 1 kohaselt võib nõude esitaja nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. CMR art 27 lg 1 kohaselt võib nõude esitaja nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. See arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast. Kostja viivise summadele ega perioodile sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hageja nõuded veose kaotsiminekust tingitud kahju 23 500 euro ja veotasu 2 232 euro osas, siis kuulub rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud viivise 412,05 euro ja 39,14 euro nõue. Samuti tuleb rahuldada hageja nõue mõista kostjalt alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni ning alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni.
22.Hageja esitas kostja vastu kahjuhüvitise 1 196,67 euro nõudes. Nimetatud nõue koosneb õigusteenuse kuludest 1 105 eurot (käibemaksuta) ja õli analüüside kuludest 91,67 eurot. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadi poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus õigusteenuse eest tasumiseks. VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
23.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-13810). Seega on professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja õigusteenuse kulud seonduvad nõude kohtueelse esitamisega kostjale ja kompromissi otsimisega. NJORD Advokaadibüroo OÜ on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga
130 eurot (ilma käibemaksuta) ja töömaht on 8,5 tundi, mis on kujunenud järgmistest tegevustest: materjalidega tutvumine, perspektiivi analüüs ja tegevuskava väljatöötamine; 08.09.2017 nõudekirja koostamine, Ehtekividega kooskõlastamine ja Beweshipile saatmine; Beweshipi vastusega tutvumine ja Beweshipi argumentide analüüs; suhtlus Beweshipi vandeadvokaadist esindajaga kompromissiläbirääkimiste teemal. Õigusteenusekulu kokku on summas 1 105 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja kahjunõude suurusele, seega kostja nõustub nimetatud kohtueelsete toimingutega. Kostja on üksnes öelnud, et kuna hageja põhinõue rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu hüvitamisele ka kaasnevate kulude hüvitamise nõue. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, siis peab kohus põhjendatuks ka hageja õigusabikulude nõuet. Hageja ei ole küll esitanud kohtueelse õigusabikulude osas ühtegi tõendit aga kuna kostja õigusabi osutamist ei vaidlusta, tuleb nimetud õigusabi osutamise kulu kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub nimetatud viivisenõue rahuldamisele.
24.Kohus leiab, et õli analüüsi, so asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamist ei saa nõuda hagiga. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-100-15, p-is 47 märkinud, et asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamist ei saa tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1, § 143 p-st 2 ja § 174 lg-st 11 nõuda hagiga, vaid need tuleb esitada menetluskulude kindlaksmääramisel. Seega õli analüüside kulud 91,67 eurot kahjuna kostjalt väljamõistmisele ei kuulu.
25.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja veose kaotsiminekust tekitatud kahju 23 500 eurot, veotasu 2 232 eurot, muu otsese kahju 1 105 eurot, kokku 26 837 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt 91,67 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 412,05 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 39,14 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 14.11.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 1 105 eurot kuni nõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 99,66% ulatuses. Sellest tulenevalt on põhjendatud ja õiglane jätta hagimenetluse kulud 99,66% ulatuses kostja kanda ja 0,34% ulatuses hageja kanda.
27.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
28.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.