Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-18-14338 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Aurelius Inkasso OÜ esitas 11.01.2018 Tartu Maakohtule hagi Trio Tream OÜ vastu töövõtulepingust nr 02/08/17-1 tuleneva võlgnevuse ja viivise nõuetes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 36 600 eurot ja viivist summas 3433,08 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 01.10.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte 09.10.2018, kuid pole talle määratud tähtajaks ega hiljem kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid kostja ja Isovent Ehitus OÜ 11.08.2017 töövõtulepingu nr 02/08/17-1, mille alusel teostas Isovent Ehitus OÜ kostjale kui tellijale Aegviidu Spordihoone objektil ventilatsioonitöid. Tööd anti aktidega nr 2, 3 ja 4 kostjale üle. Isovent Ehitus OÜ esitas tööde eest kostjale arved nr 17156 (18 480 eurot), 17164 (10 272 eurot) ja 18050 (7848 eurot), kogusummas 36 600 eurot. Isovent Ehitus OÜ teostas kostjale töid kogusummas 36 600 eurot. Isovent Ehitus OÜ loovutas 15.08.2018 oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole arvetest tulenevaid nõudeid tasunud vaatamata esialgse võlausaldaja ning hageja poolt saadetud nõudekirjadele. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 36 600 eurot ja viivist summas 3433,08 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

2-18-14338 nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt lepingujärgset viivist 0,07% päevas. Hageja on viivist arvestanud alates 15.05.2018 kuni 29.09.2018 summas 3433,08 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 40 033,08 eurot, millest 36 600 eurot moodustab põhivõlg ja 3433,08 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu õigusabi eest summas 800 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et õigusabile on kulunud 8 h, tasumääraga 100 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta on põhjendatud ning valdavas osas mitteadvokaatidest esindajad sellise tunnitasu alusel teenust pakuvad. Kohus leiab aga, et hagi koostamisele (sisuline osa kokku ca 2,5 lk), sh koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks, on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 5 h mitte 8 h. Käesolev vaidlus ei ole muudest võlaõiguslikest vaidlustest keerulisem ning ajakulu 3 h ulatuses on põhjendamatu, arvestades, et hageja on nõudega tegelenud ka kohtuväliselt, st hagiavalduse koostamise ja esitamise ajaks oli ta nõudega juba kursis. Kohtu hinnangul on hageja õigusabile kulunud aeg põhjendatud kokku 5 h ulatuses. Tasu on seega põhjendatud 500 euro ulatuses (5hx500€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1500 eurot, millest 1000 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 500 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.