Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis
Iko Nõmm, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Kohtuasi
RO (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. juuni 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Swedbank AS-i määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlgnik/usaldusisik RO (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja) Swedbank AS esindajad (registrikood 10060701), esindaja Triin Kivipõld Võlausaldaja MT (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Piret Kangur Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Rauno Õismaa Võlausaldaja ÜK (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja Osaühing FinTeam Baltic (registrikood 11250303), seaduslik esindaja juhatuse liige MT Võlausaldaja Danske Bank A/S tegutsedes Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) kaudu, esindaja Annely Paaps Võlausaldaja Evlik Osaühing (registrikood 10378685), seaduslik esindaja juhatuse liige JP Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28. juuni 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta Swedbank AS-i kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avalduse sisu
25. jaanuari 2012. a määrusega kuulutas Pärnu Maakohus välja RO (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. 31. jaanuari 2013. a määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse seoses raugemisega, vabastas pankrotihalduri, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.16. veebruaril 2018 esitas võlgnik kohtule taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku suhtes kohaldatud ärikeelu kustutamiseks.
3.Taotluse kohaselt on võlgnik kolm aastat maksnud 60% oma sissetulekust. Perioodil
31.jaanuarist 2013 kuni 17. veebruarini 2015 ei olnud usaldusisikul võimalik oma kohustusi kõigi võlausaldajate ees täita, kuna 24. jaanuaril 2012 oli Soomes alustatud täitemenetlus, milles võlgnikuks oli RO ja võlausaldajaks Danske Bank A/S Eesti filiaal koostöös Julianus Inkasso OÜ-ga. Viidatud täitemenetlus algas juhuslikult samaaegselt võlgniku eraisiku pankrotimenetlusega ja nii Danske Bank A/S Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ ning Danske Bank A/S Eesti filiaali esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela eitasid nimetatud menetluse olemasolu kuni selle lõppemiseni. Antud perioodil peeti vastavad summad kinni võlgniku palgast automaatselt raamatupidamistoimingute käigus ja ei võlgnikul ega usaldusisikul ei olnud võimalik protsessi mõjutada. Täitemenetlus lõpetati 17. veebruaril 2015. Nimetatud perioodi kohta on tehtud tasaarvestus kõigi võlausaldajate osas.
4.31.01.2015 – 31.01.2017 on nii võlgniku kui ka usaldusisiku tähelepanematusest ja/või teadmatusest tulenevalt võlausaldajatele väljamakseid tehtud kohtu poolt määratud protsendi ulatuses, arvestamata maha seaduses ettenähtud elatusmiinimumi. Sellega on võlgnik ületanud antud menetluse jooksul jaotistest ja ajajoonest tuleneva makstava summa, võttes arvesse võlgniku tulusid ja kätte jäävat miinimumi. Võlgnik on võlausaldajatele välja maksnud 41 000 eurot, aga oleks arvestuslikult pidanud maksma 32 688 eurot.
5.Võlgnik ei nõustu Swedbank AS-i seisukohaga, et ta on Soomes liiga vähe töötanud. Võlgnik on töötanud viie aasta jooksul 41 kuud. Arvestada tuleb ka seda, et töötu abiraha, mida võlgnik Soome Vabariigilt sai, ületas Eesti keskmist palka. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud ja esitab oma töökohtade nimekirja. Enne lõpparuande esitamist tegid tema isa ja sõber talle sularahakandeid, et ta saaks selle menetluse lõpetada. See ei ole töine tulu, vaid laen, mille võlgnik peab tagasi maksma.
6.Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati, kuid jäeti rahuldamata võlausaldajate nõuded kogusummas 135 112 eurot 18 senti: Nr
Võlausaldaja
Tunnustatud, kuid rahuldamata Jaotis jäänud nõue
Swedbank AS MT Swedbank AS AS SEB Pank Maksuja Tolliamet ÜK Osaühing FinTeam Baltic
18 592,12 36 814,00 9379,47 2332,11 13,19
13,7605% 27,2470% 6,9420% 1,7261% 0,0098%
1278,23 24 286,42
0,9461% 17,9750%
2(7)
Danske Bank A/S 34 772,81 Eesti filiaal
Evlik Osaühing 7643,83 Kokku 135 112,18
Nr
Võlausaldaja
Swedbank AS MT Swedbank AS AS SEB Pank MaksuTolliamet ÜK Osaühing FinTeam Baltic Danske Bank A/S Eesti filiaal Evlik Osaühing
Kokku
25,7363% 5,6574% 100%
Võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud summad / saamata jäänud summad
7.Swedbank AS oli seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et menetluse jätkamine on põhjendatud, siis pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani.
8.MT, AS SEB Pank, Maksu- ja Tolliamet, Osaühing FinTeam Baltic ja Danske Bank A/S Eesti filiaal nõustusid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega.
9.ÜK ja Evlik Osaühing oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
10.Pärnu Maakohtu 28. juuni 2018. a määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastati võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus märkis, et seoses võlgniku vabastamisega tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest lõpevad võlgniku pankrotivõlausaldajate nõuded, sealhulgas ka nende võlausaldajate nõuded, kes ei ole võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeid esitanud.
11.Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda tulutoova tegevusega ja saadud sissetulekust ettenähtud ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajal, kui võlgnik oli töötu, sai ta ametiühingu kaudu töötu abiraha, mis ületas Eesti Vabariigi keskmist palka. Seega ei kahjustanud maakohtu hinnangul võlgniku ajutine töötus võlausaldajate huve. Swedbank AS esindaja süüdistused võlgniku tulude varjamise kohta ei ole millegagi tõendatud. Võlgnik on selgitanud, kes ja millisel põhjusel on teinud talle suuri sularahaülekandeid. Nimetatud summasid ei saa käsitleda võlgniku töise tuluna, mida ta on oma tulutoovat tegevust kirjeldades varjanud. Samuti on võlgnik selgitanud, millest lähtuvalt on teinud ta perioodil 1. veebruarist 2017 kuni 31. jaanuarini 2018 väljamaksetelt tasaarvestusi. Maakohus ei nõustunud 3(7)
Swedbank AS-i seisukohaga ka selles osas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada 7 aastani põhjusel, et esimese kolme aasta jooksul rahuldas võlgnik vaid ühe võlausaldaja nõuet. Asja materjalidest ja võlgniku selgitustest nähtuvalt ei olnud tegemist võlgniku tahtliku tegevuse. Võlgnikul puudus võimalus tekkinud olukorda lahendada, mistõttu ei olnud tegemist süülise käitumisega teiste võlausaldajate kahjustamise eesmärgil.
12.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlgniku, kes ise täitis ka usaldusisiku ülesandeid, aruanded, sh lõpparuanne, annavad objektiivse ülevaate võlgniku tegevusest ja võlausaldajatele tehtud väljamaksetest kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel. Võlgnik on näidanud üles piisavat kohusetundlikkust nii tulutoova tegevuse otsimisel kui võlgade tasumisel ning on täitnud märkimisväärse osa oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamist toetavad tema kaheksast võlausaldajast viis. Kaks ei ole kohtule vastanud, mis lubab eeldada vastuväidete puudumist. AS-i Swedbank etteheited võlgnikule ei ole kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud väitmaks, et võlgnik on oma kohustusi süüliselt rikkunud. Määruskaebus
13.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub Swedbank AS (võlausaldaja) maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotlus rahuldamata ning pikendada kohustuse vabastamise menetlust seitsme aastani. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda või tagastada määruskaebuse rahuldamisel võlausaldaja tasutud riigilõiv 50 eurot.
14.Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised ning määruse tegemisel ei ole lähtutud seadusest, esitatud tõenditest ega kehtivast kohtupraktikast.
15.Võlausaldaja hinnangul on põhjendatud menetluse pikendamine seitsmele aastale. Oluliseks faktoriks on siinkohal asjaolu, et perioodil 31. jaanuarist 2013 kuni
17.veebruarini 2015 toimus Soomes võlgniku suhtes täitemenetlus, mil tasuti üksnes ühe võlausaldaja, Danske Bank A/S Eesti filiaali nõudeid. Teistele võlausaldajatele sel perioodil väljamakseid ei tehtud. Olenemata sellest, et võlgnik on peale täitemenetluse lõppemist Danske Bank A/S nõudeid tasaarvestanud, ei korva see asjaolu, et teistele võlausaldajate nõuded on 2 aastat vähem tasutud. Seega on teiste võlausaldajate jaoks kohustustest vabastamise menetlus kestnud 3 aastat. Võlausaldaja hinnangul on maakohus menetluse pikendamata jätmisega kahjustanud võlausaldajate huve, kellel on õiguslik ootus maksimaalsele nõuete rahuldamisele viie, mitte kolme aasta jooksul. Võlausaldajale jääb arusaamatuks kohtu väide, et võlgnikul puudus võimalus tekkinud olukorda seoses täitemenetlusega lahendada. Võlausaldaja on seisukohal, et üksnes võlgnik saigi oma õiguste eest seista ning nõuda ebaseadusliku täitemenetluse lõpetamist.
16.Võlausaldaja hinnangul on maakohus, käsitledes võlgniku tulutoova tegevusega tegelemist, kergekäeliselt lugenud kohustuse nõuetekohaselt täidetuks. Võlgnik on töötanud üksnes mõne kuu kaupa – 2017. a 8 kuud, 2016. a 3 kuud, 2015. a 7,5 kuud, 2014. a 11,5 kuus ja 2013. a 11 kuud, s.o 41 kuud 60-st ning perioodil 2015-2017 18,5 kuud 36-st. Maakohus leidis, et kuna võlgnik sai töötuna ametiühingu kaudu töötu abiraha, mis ületas Eesti Vabariigi keskmist palka, siis seetõttu ei kahjustanud ka võlgniku ajutine töötus võlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab, et võrdlus Eesti keskmise palgaga on kohatu ning võrrelda tuleks töötuabiraha suurust Soome keskmise palgaga. Nt 2016. a oli Soome statistikaameti andmetel keskmine palk 3382 eurot kuus. Ka võlgnik on mitmel korral avaldanud, et kolis Soome just suurema sissetuleku saamise nimel, kuna Soomes on palgad kõrgemad. Võlausaldaja rõhutab, et kohustustest
4(7)
vabastamise menetluse eesmärk on tegeleda tulutoova tegevusega ning saadud töötasust teostada väljamakseid. On positiivne, et võlgnik on teostanud väljamakseid ka töötuabirahast, kuid see ei tähenda, et ta oleks oma kohustus tegeleda tulutoova tegevusega korrektselt täitnud. Antud juhul on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, kuna töötuna olles on võlgniku sissetulek märgatavalt väiksem, kui see oleks töötades.
17.Maakohtu põhjendused ei ole piisavad võlausaldaja väidete ümberlükkamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks olukorras, kus viimane on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse peamist kohustust, s.o tegeleda tulutoova tegevuse või selle otsimisega, et rahuldada maksimaalses ulatuses võlausaldajate nõudeid. Menetluse edasine käik
18.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Osaühing FinTeam Baltic ja Maksu- ja Tolliamet nõustuvad maakohtu määrusega.
20.Evlik Osaühing ja AS SEB Pank leiavad, et määruskaebus on põhjendatud ja paluvad selle rahuldada.
21.MT, ÜK ja Danske Bank A/S Eesti filiaal oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
22.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
24.Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada, et võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka varem kui viie, kuid mitte vähem kui kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, eelkõige siis, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
25.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnikul võlgades vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning lõike 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
26.Absoluutsed keeldumisalused võlgadest vabastamiseks on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate
5(7)
huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14;
17.aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
27.Käesolevas asjas ei ole maakohus tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve.
28.Määruskaebuse etteheide, et võlgnik ei ole piisavalt tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud, ei ole põhjendatud. Võlausaldaja hinnangul on maakohus liiga kergekäeliselt pidanud võlgniku tulutoova tegevusega tegelemiseks töötuna arvel olemist, leides, et tema huve on rikutud sellega, et töötuna arvel olles oli võlgniku sissetulek märgatavalt väiksem, kui see oleks olnud töötades. Kolleegium kaebaja sisukohtadega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et olukorras, kus võlgnikul ei ole õnnestunud leida kestvat tööd kogu 5-aastase perioodi jooksul ja ta on vahepealsetel töö otsimise perioodidel olnud arvel töötuna, tuleb lugeda võlgniku PankrS § 173 lg 1 järgne kohustus täidetuks. Võlgnik on tänu töötuna arvel olemisele oma kohustuste täitmiseks saanud siiski pidevalt arvestatavat sissetulekut. Võlgnik on töötanud 41 kuud 60-st, mis tähendab, et valdava osa ajast on võlgnik tegelenud tema isikut, oskusi, haridust ja võimalusi arvesse võttes mõistliku tulutoova tegevusega. Üksnes 2016. aastal jäi töötamise periood 3-kuuliseks. Samas on võlgnik 2017. aastal leidnud tööd 8 kuuks, mis näitab, et võlgnik ei loobunud töö otsimisest.
29.Lisaks on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et võlgniku ajutine töötus ei kahjustanud võlausaldajate huve oluliselt, kuna töötu abiraha ületas Eesti Vabariigi keskmist palka. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, nagu saaks mõistlikult tulutoovaks lugeda üksnes sellist võlgniku tegevust, mis võimaldab teenida vähemalt Soome Vabariigi keskmist palka. Võlgnikul ei ole Eesti kodanikuna kohustust elada ja töötada Soomes, kuid ta on seda siiani teinud ning seda tuleb pidada positiivseks. Võlgniku selline elu- ja töökorraldus on olnud võlausaldajatele kasulikum, kuna eelduslikult ei oleks võlgnikul Eestis töötades olnud võimalik võlausaldajatele tasuda suuremat summat kui praeguses menetluses tasutud. Võlgnik on suutnud maksta võlausaldajatele ligi 41 000 eurot s.t ligi 680 eurot kuus. Eeltoodu tõttu on maakohtu võrdlus Eesti ja Soome sissetulekute ja võimalike riiklike toetuste osas võlgniku tegevusele hinnangu andmisel olnud asjakohane.
30.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et võlgnik on rikkunud tema huve sellega, et on võlausaldaja nõudeid rahuldanud üksnes 3 aasta jooksul. Iseenesest on õige väide, et võlgniku sissetulekutest rahuldati esimesel kahel aastal üksnes Danske Bank A/S Eesti filiaali nõuet, jättes teiste võlausaldajate nõuded ettenähtud ulatuses rahuldamata. Samas ei olnud väljamaksete tegemata jätmine teistele võlausaldajatele tingitud võlgniku poolt sissetulekute ja vara varjamisest, vaid teisest samal ajal käimas olnud täitemenetlusest.
31.Lisaks sellele tuleb arvestada, et toimiku materjalidest nähtuvalt oli kaebajal võlausaldajana 5-aastase perioodi jooksul õigus saada võlgnikult kokku 6767 eurot 30 senti (4498,07+2269,23). Võlgnik on kokkuvõttes teinud kaebajale aastatel 2015 kuni 2017 väljamakseid kokku 7580 euro ja 81 sendi ulatuse (5038,80+2542,01), s.t 813 eurot 15 senti rohkem (IV kd, tl 131). Öeldu tähendab, et ka juhul, kui võlausaldaja nõudeid oleks rahuldatud 5 aasta jooksul, ei oleks võlgnikul olnud vajadust teha väljamakseid veelgi suuremas ulatuses. Seepärast ei anna asjaolu, et võlgnik tegi väljamaksed 5-aastase perioodi asemel hiljem lühema aja jooksul, alust kohustustest
6(7)
vabastamisest keeldumiseks. Seda enam, et maksete viibimine ei olnud tingitud võlgniku süülisest tegevusest. Praegusel juhul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 30% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul võib sellises ulatuses nõuete rahuldamist pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele tuleb arvestada, et ainuüksi asjaolu, et väljamakseid ei tehtud 5 aasta jooksul regulaarselt kõigile võlausaldajatele, ei tähenda, et menetlus ei kestnud PankrS § 175 lg 1 mõttes 5 aastat. Võlgadest vabastamise menetlus sai alguse
31.jaanuari 2013 määrusega ja oli seepärast kestnud võlgniku poolt 16. veebruaril 2018 kohustustest vabastamise avalduse esitamise ajaks rohkem kui viis aastat.
32.Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et võlgnik ei ole varjanud enda sissetulekuid. Mitte igasugune võõra raha laekumine võlgniku kontole, mida võlgnik ei ole määratlenud oma vara või tuluna, ei tähenda iseenesest, et võlgnik on oma vara või tulusid PankrS § 173 lg 2 mõttes varjanud (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-31-16, p 25). Võlgnik on kontole laekunud raha päritolu usutavalt põhjendanud, selgitades, et raha pärines isalt ja sõbralt. Kolleegiumi hinnangul ei saa sissetulekute varjamist järeldada võlausaldaja kahtlustusest, et võlgniku isa ja sõbra poolt antud raha näol võib olla tegemist hoopis võlgniku varjatud sissetulekuga. Ringkonnakohtu arvates ei saa võlgnikule ette heita seda, et ta võtab lähedaselt isikult vastu rahalist abi oma kulude katmiseks, kui tal endal selleks vahendid puuduvad. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust arvata, et sellise abi vastuvõtmine kahjustaks pankrotimenetluses osalenud võlausaldajate huve.
33.Eelnevat kokkuvõttes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et võlgnik on täitnud seadusest tulenevad eeldused kohustusest vabastamiseks ja tema avaldus tuleb rahuldada.
34.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulude jaotust ei otsustanud ega sellest tulenevalt ka kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei saa kulusid rahaliselt kindlaks määrata ka ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruste jõustumist kindlaks maakohus.
35.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.