Asjaõigus › Omandiasjad

1 (15)

Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (15)

ka esmatarbekaupade eest. Lisaks andis hageja kostjale vajalikeks ostudeks sularaha ja üksikutel kordadel tegi ka ülekandeid. Ajavahemikul 2014. a - 2016. a on hageja kostja arvele teinud ülekandeid kokku summas 500 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja küsis igakuiste laenumaksete tasumiseks raha kostja vanematelt, on paljasõnalised. Hageja kinnitab, et kõik laenumaksed on tasutud tema arveldusarvelt. Hageja ei jaga kostja seisukohta ka selles osas, mis puudutab asjaolu, et ühisest elamust väljakolimisel võttis hageja kaasa kostjale kuulunud tööriistu. Hageja leiab, et kaasa võetud tööriistad kuulusid temale, mistõttu puudub ka vajadus neid kostjale tagastada. Puutuvalt kõne all elamus kapitaalremondi tegemisse märgid hageja järgmist. Vastab tõele, et elamus vahetati radiaatoreid ning teostati ka elektrisüsteemi parandust, kuid seda maksimaalselt 1500 euro eest, mille eest tasus hageja. Hageja palgatud olid ka töid teostanud remondimehed. Kostja ei ole tema poolt maja remontimiseks võetud laenu kohta esitanud ühtegi tõendit. Hageja ei nõustu ka kostja väitega selle kohta, et hageja ei ole panustanud kaasomandi majandamisse ning kulusid on kandnud kostja vanemad. Hageja leiab, et kuna kinnistul elavad ka kostja vanemad, siis on loomulik, et ka nemad tasuvad kommunaalkulusid. Hageja kinnitab, et on andnud raha kommunaalmaksete tasumiseks. Lisaks on hageja 2017. a alguses ostnud 100 kotti lepapuid ning suvel tellinud 10 ruumi küttepuid. Kui kostja ei nõustu hageja poolt pakutud kinnistu väärtusega, siis tuleb hageja hinnangul tellida kinnisvara hindamine. Hageja möönab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga, kuid mitte kostja poolt väljapakutud kujul. Hageja on nõus, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse, millest tulenevalt jääb ka laenukohustus panga ees kostja kanda. Samas on hageja teadlik asjaolust, et pank ei aktsepteeri kostjat laenusaajana. Hageja ei ole nõus kostja poolt pakutud hüvitise suurusega ning soovib, et kostja tasuks talle hüvitise summas 12 000 euro. Summa kujunemisel on aluseks võetud asjaolu, et laenujääk on 24 000,76 eurot ning 1⁄2 laenujäägist on 12 000,38 eurot. Pool kinnistu maksumuses, s.o 50 000/2=25 000-12 000,38=12 999,62. Saadud summast on hageja nõus maha arvama 5000 eurot, seega 12 999,62-5000=7999,62 eurot. Seoses asjaoluga, et hageja on tasunud seoses kinnistuga ka intresse, kindlustust ja muid kulusid, jääb hüvitise suuruseks 12 000 eurot. 1.3 Hageja esitas 18.01.2018. a täiendava seisukoha, millest nähtuvalt on seisuga 11.01.2018. a laenujääk 24 000,75 eurot. Maksete aruande (28.12.2017. a) kohaselt on hageja tasunud intresse summas 3468,45 eurot, lisaks tasus hageja 16.01.2018. a intresse summas 47,75 eurot, s.o kogusummas 3516,20 eurot. Hageja hinnangul on tõendatud ka hageja poolt kindlustusmaksete tasumine summas 837,38 eurot. Hageja teeb ettepaneku, et kostja pöörduks laenuandja poole ja arutaks läbi võimalikud variandid laenulepingu ümbervormistamise osas ja esitaks kohtule vastavasisulise tõendi.

3 (15)

koguaeg alkoholijoobes, mistõttu hageja kinnisasja kaasomanikuna ei panustanud ka elamu parendamisse, laenukohustuse vähendamisse ega ka kinnistu ostmiseks. Hageja ei panustanud ka kaasomandi majandamise ja korrashoiuga seotud kuludesse. Kostja võttis Krediidipangast (praegune Coop Pank) laenu, et teha elamus kapitaalremont ning vahetada välja eramu elektrisüsteem ja radiaatorid. Laenumakseid tasus kostja ainuisikuliselt. Hageja ei panustanud ka kommunaalmaksete tasumisse ning jättis kostjale tasumata temale ostetud riiete ning toidu eest. Hageja kolis elamust vabatahtlikult välja 30.10.2017. a, võttes kaasa kostjale kuulunud akutrelli väärtusega 270 eurot ning pole seda käesoleva ajani tagastanud. Kostja kinnitab hageja väiteid 09.05.2013. a AS-ga SEB Pank laenulepingu sõlmimise ning 14.05.2013. a müügilepingu sõlmimis kohta, samuti on kostja nõus hageja väidete osas, mis puudutavad kinnistu hinda ning kummagi poole kohustust tasuda kinnistu eest 28 500 eurot. Lisaks on kostja kinnitanud, et tema vanemate kinnistu võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvelt vähendati ühist laenukohustust AS SEB Pank ees 20 330 euro võrra. Kostja märgib, et 14.05.2013. a toimunud kinnisasja tehingu raames kasutati hageja arvelduskontot notari deposiitarvele sissemakse summas 5000 eurot tegemiseks. Nimetatud summa saadi kostja ema käest sularahas, kes omakorda sai raha oma vennalt. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et just tema on omavahenditest laenumakseid tasunud. Hageja nõudis igakuiselt kostja vanematelt raha laenuosamaksete tasumiseks, mida talle ka võimaldati kokku summas 2500 eurot. Seega ei ole tegemist hagejapoolse rahalise panusega kinnistu ostmiseks. Kostja hinnangul tuleb hageja poolt kohtule esitatud kinnisvaraportaalist www.kv.ee võetud kuulutus jätta tähelepanuta, kuna selles ei kajastu kinnisasja tegelikku väärtust ja ei ole ka kooskõlas AÕS §-des 76 ja 77 sätestatuga, samuti Riigikohtu praktikaga. Kostja tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt jääb kinnistu kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale hüvitist summas 336,44 eurot. AS SEB Panga ees olev laenukohustus jääb kostja kanda. Kostja selgitab pakutud summa kujunemist. Seejuures viitab kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-105-16. 2.2 07.02.2018. a täiendavas vastuses kostja ei nõustu hageja vastuses esitatud seisukohtadega. Kostja leiab, et kui käesolevas asjas kompromissi ei saavutata, siis kaasomandi lõpetamisel hüvitise nõudmine sellises suuruses nagu hageja nõuab, ei ole õigustatud, kuna hageja ei ole kaasomanikul lasuvaid kohustusi täitnud ja kinnistu ostmisel rahaliselt panustanud. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et ta ei nõustu asjaoluga, et poolte ühise kinnistu väärtuseks on 60 000 eurot. Kinnisvaraportaali kuulutus ei ole kostja hinnangul tõendiks. Lisaks leiab kostja, et ei ole kohane määratleda kinnistu väärtuseks 50 000 eurot ning sellist väärtust arvestada kompromissi lähtealusena. Kostja hinnangul ei ole kaasomandi lõpetamise puhul kinnistu väärtuse tõendamine välistatud kinnisvaramaakleripoolse hinnangu andmisega. Kostja viitab Uusmaa Kinnisvarabüroo Jõgevamaa maakleri antud hinnangule, kus on märgitud kinnistu soovituslikuks hinnaks 43 200 eurot. Kostja nõustub, et seisuga 07.02.2018. a on laenujääk 23 883,09 eurot, kuid ei nõustu hageja väitega, et hageja on tasunud laenuintresse summas 3546,20 eurot ja kindlustusmakseid summas 837,38 eurot. Kostja leiab, et nimetatud asjaolud on tõendamata. Kostja viitab hageja poolt esitatud lisale 2 ning leiab, et hageja poolt erinevatele kindlustusandjatele tasutud maksete näol ei ole tegemist laenulepingust nr 2013012621 tulenevate kindlustusmaksetega. Kostja hinnangul ei tõenda hageja sellesisulisi väiteid ükski makseselgitus, samuti ei nähtu, millise ajaperioodi jooksul on vastavad summad üldse arvestatud. Kostja kinnitusel on ta pöördunud AS SEB Pank poole kõne all olevast laenulepingust tulenevate kohustuste üle võtmise osas ning laenuhaldur andis suulise kinnituse, et kostjal on võimalik laenuleping

4 (15)

ümber vormistada. Vastavasisulist kirjalikku tõendit pank 07.02.2018. a seisuga väljastanud ei ole. Kostja viitab AÕS § 75 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-105-05 ja märgib, et hageja ei ole tasunud kommunaalkulusid perioodi eest, mil ta elas eramus. Samuti ei ole pooled kunagi ühise perena majandanud. Kostja hinnangul ei ole hageja vastupidist ka tõendanud. Kostja on tasunud kinnistu kasutamisega seonduvalt xxxxxxxxx Varahaldus OÜ-le perioodil 01.11.2014. a kuni 31.10.2017. a makseid summas 837,62 eurot, millest hageja osa moodustab 418,81 eurot. Elektriteenuste eest on kostja samal ajaperioodil tasunud makseid summas 1469,74 eurot, millest hageja osa moodustab 734,87 eurot. Interneti ja TV eest on kostja eelpool toodud ajavahemiku eest tasunud makse summas 1339,20 eurot, millest hageja osa moodustab 669,60 eurot. Kostja leiab, et kuna vastaval ajaperioodil on kinnistut oma elukohana kasutanud ka hageja, siis soovib kostja omandi kaotuse eest määratava hüvitise tasaarvestada hageja kohustustega kostja ees ning kostjale tuleb hüvitada kulud summas 1823,28 eurot. Kostja märgib, et kaasomandiga seotud ja TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalike kulutuste osas tõendite kogumine on olnud aeganõudev, kuid on lõppjärgus. Kostja peab siiski mõistlikuks esitada kohtule kõik tõendid korraga. Puutuvalt remondikuludesse märgib kostja järgmist. Pooled sõlmised AS-ga SEB Pank laenulepingu nr 2013029951, mille alusel anti pooltele remondikulude katteks laenu. Pooled on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 4 mõttes ning tegemist on solidaarkohustusega. Ajavahemikul 06.10.2013. a - 05.10.2015. a on kostja kaasomanikuna tasunud laenumakseid ainuisikuliselt ning seda koos intressidega summas 3445,85 eurot. Lisaks on kostja laenanud eraisikult elamu parendamiseks 1500 eurot. Hageja osa elamu parendamiseks saadud laenu kogusummast on 2472,92 eurot. Hageja ei ole elamu parendusteks mistahes kulutusi kandnud ega ka töömehi palganud. Hageja väited selle kohta, et akutrell kuulus temale, ei vasta tõele. Kostja ostis tööriista Anttilast ning tasus selle eest osamaksetena kokku 247,90 eurot. Kostja hinnangul on hageja talle tööriistade ära viimisega õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja soovib temale õigusvastaselt tekitatud kahjunõude summas 247,90 eurot tasaarvestada kaasomandi lõpetamise lasuva hüvitisega. 09.01.2018. a teatas hageja kostjale sõnumi teel, et tulen homme enda asjadele järele. Nimetatud kuupäeval viis hageja elamust ära enda isiklikud esemed ning ka kostjale kuulunud pesumasina Brandt. Pesumasina ostis kostja Hansapostist, mille kohta on kostjal olemas arve nr 600194163 ja 26.01.2018. a e-kiri. Pesumasinat ei ole kostjale tagastatud. Hageja poolt kostjale õigusvastaselt tekitatud kahju 298,99 eurot. Kostja soovib nimetatud summa tasaarvestamist. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde ja leiab, et hageja ei ole tasunud laenuosamakseid summas 2000 eurot, kuna sai nimetatud summa kostja vanematelt. Kostja hinnangul tuleks 2000 eurot hüvitisest või laenujäägist maha arvestada. Lisaks eeltoodule on kostja asunud seisukohale, et kostja vanemate poolt laenujäägi vähendamiseks antud 20 330 eurot tuleks määratavast hüvitisest maha arvestada. Kostja leiab, et kuna hageja on andnud aktsepti 5000 euro, mis saadi kostja sugulastelt sissemakse tegemiseks maha arvamiseks hüvitisest, siis tuleks sarnaselt toimida ka kostja vanematelt saadud 20 330 euroga.

KOHTU SEISUKOHT

5 (15)

61701:007:0050, pindala 1341 m , sihtotstarbega elamumaa 100%.  Pooled omandasid neile kuuluvad mõttelised osad 14.05.2013. a kinnistu müügilepinguga ja kinnistu ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepinguga (tl 10-18). Kinnistu osteti hinnaga 57 000 eurot, millest 5000 eurot tasuti enne müügilepingu sõlmimist notari notarikontole ning ülejäänud osa, s.o 52 000 eurot kohustati kaasomanikke tasuma võrdsetes osades, s.o kumbki kaasomanik kohustus kinnistu eest tasuma 28 500 eurot.  Kinnistu ostmiseks saadi laenu AS-lt SEB Pank. AS SEB Panga ning poolte vahel sõlmiti 09.05.2013. a laenuleping nr 2013012621, mille alusel väljastati pooltele kinnistu ostmiseks laen summas 52 000 eurot (tl 7-9). Panga kasuks seati hüpoteek kinnistule registriosa numbriga 229235, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx maakond ja kinnistule registriosa numbriga xxxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond.  01.07.2013. a sõlmiti hoonestatud kinnistu müügileping, millega kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, müüdi 30 000 euroga. Müügilepinguga kohustati ostjat kandma notarikontole 20 330 eurot Mxxxxx Axxxxxx ja Sxxxx Sxxxxx(praegune Mxxxxxx laenulepingu nr 2013012621 osaliseks ennetähtaegseks tagastamiseks (tl 19-23).  Enne müügilepingu (14.05.2013. a) sõlmimist notari deposiitarvele kantud 5000 eurot saadi kostja onu rahaliste vahendite arvelt.  Pooled on nõustunud asjaoluga, et kinnistu alghinnaks on 48 000 eurot.

6 (15)

7 (15)

laenuhaldur kostjat panka. Kohus kohustas pooli andma kohtule infot laenu ümbervormistamisega seonduva kohta 12.06.2018. a. 14.06.2018. a teavitas hageja esindaja kohut asjaolust, et pooled pöördusid 31.05.2018. a panka ning kohtusid laenuhalduriga. Laenuhaldur selgitas veelkord kostjale, milliseid dokumente viimane peab krediidiasutusele esitama, et pank saaks teha otsuse laenu ümbervormistamise kohta. Hageja on peale 12.06.2018. a suhelnud laenuhalduriga ning saanud informatsiooni selle kohta, et kostja ei ole jätkuvalt krediidiasutusele kõiki nõutud dokumente esitanud, mistõttu ei ole pank saanud ka otsust laenu ümbervormistamise kohta teha. Kohus tegi 18.07.2018. a kirjaga pooltele ettepaneku kaaluda, kuidas menetlusega jätkata. Kohus märkis, et kui asja lahendamine kompromissiga ei ole võimalik, tuleb pooltel täita tõendamiskoormis. 07.08.2018. a teatas hageja, et talle edastati AS-st SEB Pank informatsioon selle kohta, et kostja poolt pangale esitatud dokumendid on puudulikud. Pank on korduvalt proovinud Sxxxx Mxxxxxxxx kontakti saada, kuid tulutult. Seega ei ole pank teha ka otsust laenu ümbervormistamise osas kostjale. Lisaks kinnitas kostja lepinguline esindaja, et kostja ei vasta ka esindaja telefonikõnedele, e-kirjadele ega ka sõnumitele. 12.09.2018. a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et viimased paar kuud on laenumakseid (makse suurus ligikaudu 165 eurot) tasunud kostja. Hageja on hoidnud oma kontojäägi nullis, et mitte tasuda laenumakseid. Laenulepingu nr 2013012621 kohaselt on laenusaajaks 2 Sxxxx Sxxxx mistõttu on pank laenumakseid võtnud Sxxxx Sxxxx pangakontolt. 12.09.2018. a kirjaga selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb kohtule teatada oma võimalused hagejale hüvitise väljamaksmiseks ning viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-114-17. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja ei ole valmis ega ka võimeline hagejale hüvitist välja maksma mõistliku tähtaja jooksul, tuleb kohtul määrata kaasomandi lõpetamiseks teine viis, s.o kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Kohus määras kohtuistungi 22.10.2018. a ning määras, et kohtuistungi toimumise järel on kavandatud lõpplahendi tegemine. Kostja 22.10.2018. a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule (kostjale) üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule (hagejale) tema osa rahas välja maksma. Esimene tingimus on käesoleval juhul täidetud. Kostja on väljendanud huvi saada kinnistu endale, kuna kinnistul asuv eramu on nii kostja, kui ka tema vanemate elukohaks. Teise tingimuse täitmise eelduseks tuleb välja selgitada, kui palju on kostja valmis, aga ka võimeline kinnistu endale saamise eest maksma ja kas see summa vastab hageja osale kinnistu väärtusest. Kui kostja tahab kinnistut endale, kuid ta ei suuda hagejale tema osa rahas välja maksta, ei ole kaasomandi lõpetamine kinnistu kostjale jätmisega võimalik. Nii kostja, kui ka hageja on kinnitanud, et pooled pöördusid panka laenuhalduri poole laenu ümbervormistamise küsimuses ning lubanud vastavasisulise nõusoleku saamisel selle ka kohtule esitada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on krediidiasutus kostjale korduvalt selgitanud, milliseid dokumente kostja peab pangale laenu ümbervormistamise otsustamiseks esitama, kuid vaatamata korduvatele selgitustele kostja dokumente pangale esitanud ei ole. Kostjaga ei saanud kontakti ka laenuhaldur ning seda vaatamata oma korduvatele püüdlustele. Kuigi kostja ei täitnud kohtu määratud tähtajaks temal lasuvat tõendamiskoormist ning ei 8 (15)

esitanud kohtule ühtegi tõendeit selle kohta, kui palju ta on valmis ning ka võimeline hagejale kinnistu endale saamise eest maksma, saatis kostja kohtule 08.11.2018. a e-kirja, millest nähtuvalt kostja soovib kinnistu kaasomandi rahumeelset lõpetamist ning on väljendanud ka valmisolekut tasuda hagejale juba varasemalt kokkulepitud 6000 eurot. Ka hageja on 12.09.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitanud, et kostjale kompromissläbirääkimisel välja pakutatud hagejale hüvitatava summa suuruseks oli justnimelt 6000 eurot. Summa arvutamisel lähtuti laenujäägist, kostja sugulaste poolt laenu sissemaksest tasutud 5000 eurost, aga ka kostja poolt kinnistule tehtud parendustega. Juba 15.05.2018 e-kirjaga (tl.138) teavitas hageja kohut, et pooled on saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt maksab kostja hagejale hüvitist kaasomandi lõpetamisel summas 6000 eurot. Kostja Sxxxx Mxxxxxxon kinnitanud, et Swedbank on nõus andma talle laenu ja SEB panga laen refinantseeritakse. Kostja on käesoleva menetluse kestel korduvalt väljendanud seisukohta, et kinnistu kostjale jätmisel selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis, tuleb hüvitise määramisel arvestada kostja poolt kinnistu parendamiseks tehtud kulutustega, aga ka kinnistu majandamiseks tehtud kulutustega. Nii on kostja oma ütlustega kinnitanud, et kostja otsus oli xxxxxxxxx linna maja osta, sellega soovis kostja säästa oma vanemaid. Kinnistu müügikuulutuse leidis internetist hageja. Kinnistu osteti hinnaga 57 000 eurot. Kinnistu soetamise ja selleks laenu võtmise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust selles, et kinnistu ostmiseks sissemakse tegemiseks saadi 5000 eurot kostja onult ning saadud laenu tagastati ennetähtaegselt summas 20 330 eurot ning seda kostja vanemate kinnistu müümisest saadud rahaliste vahendite arvelt. Kinnistu omandati müügilepinguga 14.05.2013. a. Hageja ütluste kohaselt oli selleks ajaks poolte kooselu kestnud ligikaudu 2 aastat. Kinnistu ostmisel pooled ei leppinud omavahel kokku, mis saab kinnistust siis, kui pooled otsustavad oma kooselu lõpetada. Pooltel on olnud vaidlus, milline summa tuleb poolte kaasomandis oleva kinnistu puhul võtta alghinnaks, millest omakorda tuleb lähtuda hüvitise määramisel. Hageja poolt on kinnistu väärtuse tõendamiseks esitatud müügikuulutus (tl 27-28), millest nähtuvalt on aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxmaakond asuva krundiga maja (elamispind 129 m2, kogupind 188,3 m2) hinnaks 62 000 eurot. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud kinnistu väärtuse tõendamine ka samas piirkonnas sarnaste kinnisasjade müügikuulutustega, kuid käesolevas asjas on esitatud üksnes üks müügikuulutus, mistõttu puudub võimalus võrrelda samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnistute väärtust. Hageja esitas kohtule Kinnisvarabüroo Uusmaa kutselise maakleri arvamuse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas asuva kinnistu väärtuse kohta (tl 69). Maakleri hinnangul on 31.01.2018. a seisuga nimetatud kinnistu soovituslikuks hinnaks 48 000 eurot. Pooled on jõudnud kokkuleppele osas, et kaasomandis oleva kinnistu puhul lähtutakse asjaolust, et kinnistu hinnaks on 48 000 eurot ning pooled ekspertiisi teostamist kinnistu turuväärtuse määramiseks ei soovinud (kohtuistungil 21.02.2018 tl.127). Mõlemad pooled on kinnitanud, et lisaks hagejale ja kostjale elasid aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxx maakond kostja vanemad (elasid esimesel korrusel) ning kostja poeg (käesolevalt 18-aastane) koos oma elukaaslasega. Kostja vanemad kolisid majja hiljem. Eramusse sisse kolides seal suuremat remonti ei tehtud, alumisel korrusel ja kostja poja toas vahetati tapeedid. Hageja ütlustest nähtuvalt leppisid pooled omavahel kokku, et hageja hakkab tasuma pangalaenu, samuti kindlustuse ning prügi eest ja kostja hakkab tasuma kommunaalmakseid. Hageja kinnitusel tasus ta laenu-

9 (15)

ja kindlustusmakseid oma töötasust ning pank võttis vastavad summad automaatselt hageja arveldusarvelt. Hageja on kohtule esitanud ka laenumaksete aruande (tl 49 pöördel - 50 pöördel). Aruande kohaselt on hageja maksnud ajavahemikul 10.06.2013.a10.12.2017.a intressimakseid kogusummas 3468,45 eurot ning samal ajavahemikul laenumakseid summas 27,999,25 eurot. Laenujääk seisuga 24 000,75 eurot. Lisaks on hageja esitanud maksete aruande teostatud kindlustusmaksete kohta (tl 51-55). Aruandest nähtuvalt on hageja ajavahemikul 16.12.2013.a-15.12.2017.a tasunud kindlustusettevõttele Codan Forsikring AS Eesti filiaalile, hiljem AB Lietuvos draudimas Eesti filiaalile kindlustusmakseid. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks ka kodukindlustuspoliisi nr 492781283, kindlustusperioodi 15.05.2013.a-14.05.2016.a kohta (tl 109-112) ning kodukindlustuse poliisi nr 1317072908 kindlustusperioodi 15.05.2016. a-14.05.2019. a kohta (tl 113-116). Mõlemast nimetatud poliisist nähtuvalt on kindlustuskohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx maakond. Hageja on kohtule esitanud ka väljavõtte pangatehingutest 01.01.2018. a-20.02.2018. a (tl 117), millest nähtuvalt on hageja vastavalt 15.01 ja 15.02.2018. a tasunud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaalile poliisi nr 1317072908 alusel arved nr 3492714 ja 3583579 summas 18,06 eurot. Seega ei vasta tõele kostja väited, et hageja ei ole elamu majandamises osalenud ega tõendanud kindlustusmaksete tasumist. Hageja ütlustest nähtuvalt on ta tasunud ka majapidamiskulusid tehes Sxxxx Sxxxx arveldusarvele ülekande ning märkides seejuures makseselgitusse „kommiraha“. Oma vastavsisuliste ütluste tõendamiseks on hageja esitanud oma arveldusarve väljavõtte ajavahemiku 01.04.2014. a - 10.06.2016. a kohta (tl 48-49), millest nähtuvalt on hageja 01.04.2014. a teinud kostjale ülekande summas 65 eurot ning märkinud makseselgituseks „kommiraha“. Lisaks on hageja asunud seisukohale, et ta on kaasomandi majandamisse panustanud ka küttepuude ostmise teel. Nii nähtub hageja 28.12.2017. a kirjalikust seisukohast, et ta on 2017. a alguses ostnud 100 kotti lepapuid ning suvel tellis hageja veel 10 ruumi küttepuid. Hageja kinnitusel saab nimetatud asjaolu vajadusel tõendada tunnistajate ütlustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on valdavalt oma väidete kinnitamiseks (va küttepuude soetamise kohta) vajalikud tõendid esitanud. Kostja hinnangul tuleb hagejale kinnistu omandiõigusest loobumisel hüvitise määramisel arvesse võtta kostja poolt kinnistule tehtud parendusi, aga samuti hageja tarbimiskulusid. Nii nähtub kostja ütlustest, et 2015. a renoveeriti kinnistu amortiseerunud elektrisüsteem, mille maksumuseks kujunes ligikaudu 1400 eurot. Teostatud tööde käigus tuli lõhkuda kinnistu seinu ja lagesid ning need ka hiljem taastada. Seinte ja lagede taastamise ligikaudne maksumus 1850 eurot. Samuti on kostja vahetanud välja vanad radiaatorid, mille maksumus oli ligikaudu 700 eurot. Kostja ütlustest nähtuvalt on eramu ülemisel korrusel tsentraalküte ning alumisel korrusel on puuküttega Pioneer pliit, millega saab radiaatoreid kütta. Radiaatorid oli katki. Kostja 04.12.2017. a kirjalikust seisukohast nähtuvalt on kostja kinnistu kapitalaremondi teostamiseks endisest Krediidipangast (praegune Coop Pank) korduvalt võtnud laenu ning tasunud ainuisikuliselt laenumakseid. Hageja on kinnitanud, et nimetatud tööd on teostatud, kuid hageja hinnangul teostati töid maksimaalselt 1500 euro eest, mille eest tasus hageja. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. TsÜS § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse

10 (15)

eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Kohtu hinnangul on kinnistu amortiseerunud elektrisüsteemi renoveerimine ning radiaatorite vahetamine vajalikud toimingud AÕS § 72 lg 4 mõttes, mida võib teha iga kaasomanik. Kohus leiab, et amortiseerunud elektrisüsteemi renoveerimine on vajalik eelkõige kinnistu elektrienergiaga varustamiseks, aga ka amortiseerunud elektrisüsteemist võimaliku tuleneva tuleohu tekkimise vältimiseks. Amortiseerinud elektrisüsteem kujutaks ohtu kogu majale. Radiaatorite töökorras olek on aga oluline eramu soojaenergiaga tagamise seisukohast. Kuna esimese korruse radiaatoreid sai kütta ka Pioneer pliidiga, siis kujutasid katkised radiaatorid samuti ohtu kogu majale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal kaasomanikuna oli õigus lasta renoveerida amortiseerunud elektrisüsteem ning välja vahetada radiaatorid ning seejärel nõuda hagejalt kui kaasomanikult tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-116-11 p-s 33 asunud seisukohale, et amortiseerunud küttesüsteem kujutab ohtu kogu majale. Kostja on väite tõestamiseks, et ta võttis Krediidpangast laenu eramus kapitaalremondi teostamiseks, esitanud 07.10.2013. a sõlmitud laenulepingu nr 2013029951, millest nähtuvalt on laenusaaja 1 xxxxx Sxxxxja laenusaaja 2 Mxxxxx Axxxxx ning laen on väljastatud summas 2800 eurot (tl 88-90). Lisaks on Sxxxx Mxxxxx esitanud oma arveldusarve väljavõtte perioodi 07.10.2013. a - 06.10.2015. a kohta (tl 91-93). Arvedusarve väljavõtte kohaselt on Sxxxx Mxxxxx nimetatud perioodil tasunud lepingust nr 2013029951 tulenevaid põhiosa- ja intressimakseid. Kostja kinnitusel on ta tasunud lisaks laenu põhiosale ka intressimakseid kokku summas 3445,85 eurot. Kostja hinnangul on pooled käesoleval juhul solidaarvõlgnikud ning tegemist on solidaarkohustusega. Lisaks märgib kostja, et on eramu parendamiseks laenanud Pxxxxx Oxxxxx (kostja onu) 1500 eurot. Kostja on oma sellesisulise väite tõendamiseks esitanud maksekorralduse nr 1 (tl 94). Maksekorralduse kohaselt on Pxxxxx Oxx 27.08.2013. a teinud Sxxxx Sxxxxxe ülekande summas 1500 eurot. Kostja on oma 07.02.2018. a kirjalikus seisukohas väljendanud seisukohta, et vajaliku kulutuste (TsÜS § 63 lg 1) osas tõendite kogumine on aeganõudev, kuna kuludokumendid (arved, töölehed, aktid, sularaha kviitungid) asuvad erinevate isikute valduses, kes töid teostasid. 21.02.2018. a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et töölehed kinnistul teostatud elektrisüsteemiga seonduvate tööde kohta saab ta esitada järgmisel nädalal. Kostja vastavasisulisi tõendeid kohtule ei esitanud. Kostja ei esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid ka pärast seda, kui kohus oli oma 18.07.2018. a kirjaga pooltele selgitanud asjaolu, et kui käesolevas asjas ei ole asja lahendamine kompromissiga võimalik, siis tuleb pooltel täita tõendamiskoormis. Kostja on tõendanud üksnes Krediidipangalt ja oma onult laenu saamise kogusummas 4300 eurot, kuid esitatud tõenditest ei nähtu, milliseks otstarbeks saadud laene kasutati. Lisaks ei ole kostja vaatamata kohtu selgitusele tõendanud, kui suuri kulutusi kostja tegi kinnistu parendamise eesmärgil amortiseerunud elektrisüsteemi renoveerimise ja radiaatorite väljavahetamisega. Lisaks soovib kostja hagejale hüvitise määramisel arvestada hageja tarbimiskuludega. Maha tuleb arvestada hageja tarbimiskulu osa 1⁄2. Kostja ütluste kohaselt kolis hageja eramust lõplikult välja 31.10.2017. a, seni tasus kostja hageja arveid. Kostja ütlustest nähtuvalt on ta tasunud Põltsamaa Varahaldus OÜ-le seonduvalt kinnistu kasutamisega (vee ja kanalisatsiooni eest) perioodil 01.11.2014. a-31.10.2017. a makse summas 837,62 eurot. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks arveldusarve väljavõtted (tl 70-73). Kostja hinnangul moodustab nimetatud summast hageja osa 418,81 eurot. Lisaks on kostja perioodil 01.11.2014. a-31.10.2017. a tasunud elektrienergia kasutamise eest Eesti Energia AS-le ja Elektrum Eesti AS-le kokku 1469,74 eurot. Viimati nimetatud väite 11 (15)

kinnitamiseks on kostja esitanud samuti arveldusarve väljavõtte (tl 74-82). Kostja hinnangul on hageja osa sellest summast 734,87 eurot. Hageja ei nõustu kostja poolsete kulude arvestusega. Hageja märgib, et eramus elas viimasel ajal kokku 6 inimest - lisaks pooltele elasid eramus kostja vanemad ning kostja poeg koos oma elukaaslasega. Seega tuleb kostja hinnangul kõik tekkinud kulud jagada kuue inimese vahel võrdselt. Kostja vanemad elasid ülejäänud elanikest eraldi eramu alumisel korrusel ning tasusid vee ja elektri eest alumisele korrusele eraldi paigaldatud mõõdikute alusel. Hageja antud ütlustest nähtuvalt tasus hageja ka prügiveoga seotud arveid, kuid ei hakka viimati nimetatud kulu kostjalt sisse nõudma. Eeltoodust tulenevalt jääb hagejale arusaamatuks, milliseid kulusid kostja kandnud on. Lisaks on hageja kinnitanud, et kolis lõplikult eramust välja märtsis 2017. a, aga mitte 31.10.2017. a nagu seda väidab kostja. Vaidlust ei ole selles, et viimased asjad viis hageja poolte kaasomandis olevast eramust ära 09.01.2018. a, mille kinnituseks on esitatud ka väljavõtte poolte vahelisest SMS-suhtlusest (tl 103). 21.02.2018. a toimunud kohtuistungil nõustus kostja, et kulud tuleb jagada vastavalt elanike arvule. Kostja lubas täpsustada elanike arvu, kes koos hageja ja kostjaga samal perioodil elamus elasid ning seejärel teha vastavad arvutused, et määrata kindlaks hageja vee-, kanalisatsiooni ning elektri tarbimise kulu. Kostja ei esitanud lubatud tõendeid hageja tarbimiskulu (s.o vee, kanalisatsiooni ja elektrienergia eest) tõendamiseks 22.10.2018. a toimunud kohtuistungiks, mil kohus lõpetas tõendite uurimise. Kostja hinnangul tuleb hagejale hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta ka interneti, televisiooni ja lauatelefoni eest kantud kulutusi. Kostja kinnitusel on nimetatud kulutuste näol tegemist üksnes eramu teisel korrusel elanud isikute kuluga, kuna alumisel oli tavaantenn, mis võimaldas Kostja on esitanud arveldusarve väljavõtte (tl 83-86), millest nähtuvalt on kostja ajavahemikul 11.11.204. a-07.10.2017. a tasunud esialgu Eesti Telekom AS-le ning hiljem Telia Eesti AS-le pakutud teenuse eest kokku 1339,20 eurot (kuumakse 37,53 eurot). Kostja hinnangul on hageja osa tasutud maksetest 669,60 eurot. Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et kulutuste mahaarvamiseks tuleb esmalt tõendada kulutuste kandmises osalemise materiaalõiguslikud eeldused. Pooled on asunud erinevatel seisukohtadele osas, mis puudutab hageja poolte kaasomandis olevast eramust välja kolimist. Kostja kinnitusel kolis hageja välja 31.10.2017. a, kuid hageja on andnud ütlusi selle kohta, et lõplikult välja kolis ta märtsis 2017. a, kuid ka 2017. a alguses oli periood, mil ta majas ei elanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaks, millisel perioodil hageja poolte ühises majas elas. Teiseks märgib kohus, et TsÜS § 63 kohaselt jagunevad kulutused vajalikeks (lg 1), kasulikeks (lg 2) ja toreduslikeks (lg 3). Kohtu hinnangul ei ole interneti, televisiooni ja lauatelefonile tehtud kulutuste näol tegemist vajalike kulutustega TsÜS § 63 lg 1 mõttes, kuna tehtud kulutused ei ole seotud kaasomandi majandamisega, vaid tegemist on isiklike tarbimiskuludega. Kohus märgib, et kuna nimetatud kulu näol ei ole tegemist vajalike toimingutega AÕS § 72 lg 4 mõttes, on kostjal on võimalik interneti-, televisiooni- ja telefoniteenusele tehtud kulutusi hagejalt nõuda käsundita asjaajamise sätete, s.o VÕS § 1018 ja § 1023 alusel. Lisaks nähtub kostja ütlustest, et kostja soovib hagejalt kahjuhüvitamist ning seda põhjusel, et hageja viis ära kostjale kuulunud akudrelli ja pesumasina. Kostja kinnitusel ostis ta akudrelli Anttila kaubamajast ning on tööriista eest tasunud osamakseid kogusummas 247,90 eurot. Kostja on esitanud maksekorraldused nr 131, 130, 122, 116, 107, 105, 98 ja 134 (tl 95-102). Maksekorraldustest nähtuvalt on kostja perioodil 06.0709.11.2012. a tasunud arve nr 3016980 (klient 00205912970) katteks osamakseid summas 12 (15)

26,50 eurot (kuuel korral) ja summas 31,20 eurot (kahel korral). Kostja hindab akudrelli väärtuseks 100 eurot. Kostja märgib, et hageja viis majas 09.01.2018.a koos oma isiklike asjadega ära ka pesumasina Brandt, mis kuulub kostjale ning mille kostja ostis Hanasapostist. Kostja esitas arve nr 600194163, mille kohaselt on Sxxxx Sxxx 17.04.2017. a Hansapost OÜ-lt ostnud pesumasina Brandt BT550BE väärtusega 224,17 eurot (tl 104). Kohus leiab, et kostjal oli võimalus ja õigus esitada hageja poolt ära viidud esemete (akudrelli ja pesumasina) kohta vastuhagi (mida kohus ka kostjale 21.02.2018. a kohtuistungil selgitas) ning sellisel juhul oleks tulnud kõne alla kahjunõude tasaarvestamine hageja poolt esitatud kinnistu majandamise kulude nõudega VÕS § 1018 ja § 1023 alusel. Kuivõrd kostja aga ei esitanud ühtegi tõendit kaasomandi parendamiseks ja majandamiseks tehtud kulutuste kohta, ei tule käesolevalt kõne alla ka tasaarvestamine kinnistu majandamise kulude nõudega. Kulud akudrelli ja pesumasina soetamisele ei ole kaasomandis oleva kinnistu majandamise kulud.

13 (15)

kõne all oleva laenuga) nullis. Seega on pank võtnud raha laenu osamakseteks kostja arveldusarvelt. Kuigi käesolevalt puudub pangapoolne nõusolek kostjale laenu andmiseks, märgib kohus, et 09.05.2013. a sõlmitud laenulepingul nr 2013012621 on laenusaajaks 1 märgitud Mxxxxx Axxxxx ning laenusaajaks 2 xxxxx Sxxxx See aga omakorda tähendab seda, et kui laenusaaja 1 (Mxxxxx Axxxxxx) arveldusarvel puuduvad piisavad rahalised vahendid laenuosamakse tasumiseks, võtab pank laenu katteks raha laenusaaja 2 (Sxxxx Mxxxxxx) arveldusarvelt. Kohtu hinnangul on võimalik kirjeldatud viisil laenumaksete tasumist jätkata, mis omakorda teeb võimalikuks kinnistu kaasomandamise lõpetamise selle kostja ainuomandisse jätmisega ja hagejale hüvitise määramisega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lõpetab poolte kaasomandi kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx maakond, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul hüvitist summas 6000 eurot. Hageja on taotlenud (kohtuistungil 12.09.2018), et kohus määraks hüvitise hagejale välja maksmise tähtajaks ühe kuu. Selline taotlus kujutab endast TsMS § 445 lg.1 taotlust otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks ja kohus määrab hageja taotlusel tähtaja. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Taotluse kohustada hagejat vastav nõusolek anda on esitanud kostja menetlusdokumendis (tl.67).

07.02.2018

Eeltoodust tulenevalt kohus kohustab hagejat andma nõusolek kinnistu omanikukande, mille kohaselt on pooled kinnistu kaasomanikud 1⁄2 suurustes mõttelistes osades, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. TsÜS § 68 lg.5 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

14 (15)

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus lisab täpsustavalt, et ehkki esitatud nõue on oma sisult selline, mis oma olemuselt on suunatud mõlema poole huvi rahuldamisele, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on TsMS § 163 lg.2 sarnase olukorraga, kus kohtumenetluses on kompromiss jäänud sõlmimata kostjast tulenevatel põhjustel. Seetõttu on eriti põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks, mis vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv summas 300 eurot on tasutud 09.11.2017. a, mille kohta hageja on esitanud maksekorralduse nr 2405 (tl 31). Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1425 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on 23.10.2018. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on esindajal kulunud hagejale õigusabi osutamiseks kokku 14 h ja 15 m hinnaga 100 eurot töötund. Kohus leiab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on põhjendatud ja mõistlik on hageja lepingulise esindaja tasumäär, mis on 100 eurot (ilma käibemaksuta) ühe töötunni eest ning tasu osutatud õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.