lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-14500/29

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14500/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 75Varalise vastutuse kokkulepeTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalisedTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidVÕS § 115Kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-14500/27Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval05.09.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-11937/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-14500

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-17-14500

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

C OÜ hagi XX ja YY vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.09.2018.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

XX osas 2613 eurot ja YY osas 2613 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (apellant): C OÜ (registrikood XXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman Kostjad: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXX), ühine tehinguline esindaja Gerli Luik

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast C OÜ apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 05.09.2018.a otsuse peale.
2.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid hagejalt välja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5)

Tsiviilasi nr 2-17-14500 Eelnev kohtuväline menetlus

1.Hageja esitas 25.07.2017.a töövaidluskomisjonile (TVK) mõlema kostja vastu avalduse kahju summas 2613 euro hüvitamiseks, mille töövaidluskomisjon jättis 14.08.2017.a otsustega nr 4-1/1609/17 ja 4-1/1610/17 rahuldamata. Asjaolud
2.28.09.2017.a esitas hageja kostjate vastu hagi, paludes mõista mõlemalt kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2613 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötasid kostjad hageja juures betoneerija ametikohal 07.09.2016.a 11.05.2017.a. Kostjad teostasid 2017.a märtsist kuni mai alguseni betoneerimistöid objektil Virbi 10 asukohaga Tallinn. Kostjate tööülesanne oli põrandate ettevalmistustööd, betoonpõrandate valamine ning lihvimine. Töövestlusel kinnitasid kostjad, et on ka eelnevalt töötanud betoneerija ametikohal, kuid hageja määras sellest hoolimata kostjatele esimesteks kuudeks ka juhendaja, kelle ülesanne oli juhendada ning jälgida kostjate tööd. Kostjad täitsid kuni objektide Virbi 10 ja Kummeli 20b töödeni oma tööülesandeid korralikult ning kohusetundlikult, mis näitab ilmekalt seda, et kostjatel olid olemas tööde teostamiseks nii vajalikud teadmised kui ka oskused. Vaidlusalune objekt oli 16-korruseline kortermaja, kus teostati betoneerimis- ja lihvimistöid teisest kuni seitsmenda korruseni. Hageja juhtis mitu korda kostjate tähelepanu teostatud töö kvaliteedile. Kostjad teostasid eelnimetatud objektil betoonpõrandate taldrikupinna lihvi. Kostjad ei lasknud betoonpõrandal aga enne kuivada ning selle tulemusena jäid betoonpõrandad pärast lihvimist ebatasaseks. Seitsmendal korrusel valasid kostjad betoonpõranda, kuid põrandatöötluse tegid liibiga, mitte betoonhõõrutiga, mistõttu jäi betoonpõranda pind samuti ebaühtlane. Kostjad teostasid 10.03.2017.a objektil Kummeli 20b betoonpõranda valamist. Pärast põranda valamist lihvisid kostjad märga põrandat labadega, mille tulemusena jäi betoonpõrand ebatasaseks. Kuna betoonpõrand oli ebatasane, soovis klient põranda katmist EPO kihiga. Hageja tellis A OÜ-lt objektile Virbi 10 parandustööd betoneerimistöödele summas 3786 eurot. Hageja tellis A2 OÜ käest objektile Kummeli 20b parandustööd summas 1440 eurot. Seoses töökohustuste rikkumisega on töötajad tekitanud tööandjale varalise kahju 5226 eurot. Kostjad tegutsesid ühel ajal ning ühes kohas, teostades täpselt samasuguseid tööülesandeid, ning sellest lähtuvalt tuleb kostjatel tasuda võrdselt tööandjale tekitatud kahju, st kumbki töötaja 2613 eurot. Hageja esitas 13.09.2017.a kostjatele pretensiooni, millega kostjad ei nõustunud.
3.Kostjad vaidlesid hagidele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Kostjad töötasid hageja juures 07.09.2016.a - 11.05.2017.a betoneerijatena, mitte lihvijatena. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et kostjad teostasid 2017.a märts - mai betoneerimistöid objektil Virbi 10, Tallinn ja samal ajal 10.03.2017.a objektil Kummeli 20b. Hageja ei tea isegi, kes vastavatel objektidel ja millisel perioodil tööd teostasid, kuna objektidel töötas mitmeid töötajad. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjatele andnud tööülesandeid, suuniseid ja korraldusi töö teostamise ning kvaliteedi osas. Arusaamatuks jäi, millisele 16-korruselisele kortermajale (objektile) hageja viitab. Kostjad ei teostanud betoneerimis- ja lihvimistöid teisest kuni seitsmenda korruseni. Teisalt on ebaloogiline, et kaks töölist teostavad kahel objektil samaaegselt väidetavad tööd (kortermaja 6. korruse põrandad) sellisel ajaperioodil ja näidatud mahus. Fotodest ei nähtu, millisel objektil ja korrusel on väidetavalt puudustega töö teostatud ning kes on märgitud tööd konkreetsel 7. korrusel teostanud. Fotodelt ei ole võimalik kindlaks teha seda, millise objektiga on tegemist ja ajalist kriteeriumi, millal tööd teostati või kahju tekkis ja kes töid teostasid. Hageja parandustööde arved nr 1588 ja 1705131 on fabritseeritud. Arvetest ei nähtu, millises ulatuses ja suuruses töid teostati ja kas need olid üldse vajalikud, arvestades fotodel olevaid üksikuid (teadmata seejuures millise objektiga on tegemist) pindasid.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-17-14500 Samuti ei kajasta arved seda, mida korrastati, milliseid remonttöid ja millisel eesmärgil ja perioodil vastavad tööd teostati ning milles seisnesid ebakorrektsused. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud kostjate süüd, kahju, selle tekkimist, põhjuslikku seost ja tagajärge ning seetõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Hageja ei viidanud ühelegi töölepingujärgsele töökohustuste rikkumisele. Teadmata on, millist töölepingus sätestatud töökohustust on kostjad rikkunud, mida oli vajaliku hoolsusega vaja täita, seda hagist välja ei tule. Kostjad on küll vennad, kuid mitte paarimehed ja nad ei täida kõiki tööülesandeid koos (sh tööprotsessid võivad olla erinevad), ühel ajal ja kohas, mistõttu ei lasu kostjatel võrdse (solidaarse) tõenäosuskahju täitmise kohustust.

4.Harju Maakohus tegi 05.09.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määrates hageja hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 1311 eurot, millest 655,50 eurot mõistis välja XX ja 655,50 eurot YY kasuks koos tasumisele kuuluva seadusjärgse viivisega alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Otsuse kohaselt puudub vaidlus, et kostjad töötasid hageja juures 07.09.2016.a - 11.05.2017.a betoneerijatena. Kõiki muid asjaolusid on kostjad sisuliselt vaidlustanud. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud TLS § 75 kohaselt süüst sõltumatu varalise vastutuse kokkulepet, on tööandja see, kes peab tõendama põhjusliku seose olemasolu töötaja töökohustuse rikkumise ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Hageja peab tõendama kummagi kostja süü ja sellega seonduvalt VÕS § 115 ja § 127 kahju tekkimise, selle suuruse, põhjusliku seose ja tagajärje. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Poolte vahel kirjalikke töölepinguid sõlmitud ei ole, ametijuhendeid vm tõendeid töötajate juhendamise kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Selles mõttes on asjakohatu hageja viide, et kostjate tööülesanded peaks saama teada töölepingust. Seega ei ole hageja tõendanud töötaja vastutusel põhinevat süüd. Arved nr 1588 ja 1705131 ei tõenda kostjate süüd ega hagis märgitud muid faktiväiteid. Arvetelt nähtuvalt on hagis toodud objektidel tehtud mingeid töid, kuid ei nähtu, millises mahus töid teostati ja kas need olid vajalikud, rääkimata sellest, et neilt võiks välja lugeda hagis nimetatud väiteid just kostjate praaktöö kohta. Kohus juhtis menetluse käigus korduvalt tähelepanu asjaolule, et hageja tõenditest ei saa hagis märgitud järeldusi teha. Kohtu määratud kirjaliku menetluse tähtaja jooksul hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Tõendamata on kostjate süüline vastutus kahju tekkimise eest.
5.08.10.2018.a esitas C OÜ maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes tähelepanuta hageja tõendid, mistõttu jõudis kohus ebaõigele järeldusele ja tegi ebaõige kohtuotsuse. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Kohus jättis alusetult kõrvale hageja seisukohad ja väited ega võtnud seisukohta küsimuses, miks hageja esitatud tõendid olid ebapiisavad hagis taotletud eesmärgi saavutamiseks. Hageja jäi hagiavalduses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Määruse põhjendused
6.Tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel maakohtu otsuse tühistamine ringkonnakohtu poolt perspektiivitu.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-17-14500

7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Käesolevas asjas jättis maakohus hagid rahuldamata põhjusel, et hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on kohtu ette toomata ja tõendamata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1). Selleks, et asja lahendamisel saaks lähtuda muudest asjaoludest, tuleb maakohtupoolset asjaolude tuvastamist selgesõnaliselt vaidlustada apellatsioonitähtaja jooksul. Seda apellant teinud ei ole. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, milliste asjaolude tuvastamist või tuvastamata jätmist apellant maakohtule ette heidab. Üksnes üldsõnalisest etteheitest, et kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele ja teinud ebaõige kohtuotsuse, ei saa tuletada, milliseid asjaolusid apellant vaidlustab. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lähtuma maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest. Maakohus on käesoleval juhul tuvastanud, et hagiavalduses esitatud väited on tõendamata ning selle pinnalt järeldanud, et kostjad ei rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ning täiendavalt, et kostjad ei ole selles ka süüdi. Nimetatud asjaoludest lähtudes ei saaks ka ringkonnakohus teha teistpidist lahendit. Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et maakohus on jätnud tähelepanuta apellandi esitatud tõendid, kuid ei ole täpsustanud ega selgitanud, mis asjaolu tuvastamata jätmist ta millise tõendiga seoses vaidlustab. Üksnes üldsõnalised etteheited ei võimalda ringkonnakohtul käesoleval juhul leida, et apellatsioonkaebus on perspektiivne. Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust ilmselt rahuldada.
8.Toimikust nähtub, et maakohus selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotust ja tõendite ebapiisavust (tl 95). Hagilises tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed. Hagimenetluses peab olema vastaspoolele tagatud see, et kui kohus täidab nõuetekohaselt selgitamiskohustust (selgitab, mida peab hageja kohtu ette tooma ja mida tõendama) ja kui hageja kohtu juhistest hoolimata tõendeid ei esita, ei saa hageja seda teha ka hiljem, s.o siis, kui ta näeb, et tõendite esitamata jätmine tingib tõepoolest ebasoodsa kohtuotsuse. Vastupidine rikuks oluliselt võistlevas menetluses vastaspoole õigusi. Kostjatel on õigus sellele, et kui hageja õigel ajal, õiges menetlusetapis maakohtus asjaolusid kohtu ette ei too ja tõendeid ei esita, siis hiljem asjaolusid ja tõendeid esitada ei saa ja otsus tehakse õigel ajal kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite pinnalt. Samuti on kostjatel õigus sellele, et kui otsuse peale esitatakse apellatsioonkaebus, peaks sellest nähtuma, millised maakohtu poolt tuvastatud asjaolud on vaidlustatud. Juhul kui hageja seda ei märgi, võib vastaspool eeldada, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ei ole enam vaidluse all ning ringkonnakohtu otsus tehakse maakohtus tuvastatu alusel. Kui see aga ei tingi teistpidise lahendi tegemist, on menetlusökonoomne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
9.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-17-14500

10.Arvestades, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust leida, et hagi oleks tulnud rahuldada, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalisele suurusele. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust kostjatele vastamiseks ning kostjatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt kostjate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
11.Kuna apellatsioonkaebus esitati elektrooniliselt, ei tagastata apellatsioonkaebust, vaid see eemaldatakse määruse jõustumisel toimikust.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval