Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 18. juuni 2018. a kandemäärus nr 764772018
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja notar Maive Ottas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 18. juuni 2018. a kandemäärus nr 764772018 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda. Määruskaebuse menetlemisel ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse (TsMS § 599 koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1).
1.Notar Maive Ottas (notar) edastas 17. aprillil 2017 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale XX (avaldaja) volitatud esindaja Janno Perve kaudu tehtud kinnistamisavalduse, millega avaldaja palus 12. aprilli 2018. a pärimistunnistuse alusel kustutada Kärdla linnas Rookopli 3 asuva kinnisasja kohta avatud kinnistusregistri registriosa nr 7433 teisest jaost YY kohta
2-18-10870 tehtud omanikukande ja kanda kinnisasja 3/12 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse avaldaja.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 2. mai 2018. a kandemäärusega kinnistamisavalduse käiguta ja kohustas avaldaja volitatud esindajat esitama kinnistusosakonnale notari kaudu 30. maiks 2018 enda volitusi tõendav volikiri, mille on legaliseerinud nii Kanada British Columbia provintsi legaliseerimispädevust omav asutus või ametiisik kui ka Eesti Vabariigi Välisministeerium.
3.Avaldaja volitatud esindaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul puudusi. Maakohtu kinnistusosakonna määrus
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 18. juuni 2018. a kandemäärusega kinnistamisavalduse kinnistusraamatuseaduse (KRS) 46 lg 5 alusel rahuldamata, sest avaldaja volitatud esindaja ei esitanud tähtaegselt nõuetekohast esindusõigust tõendavat dokumenti. Avaldaja nimel on 17. aprillil 2018 kinnistamisavalduse esitanud tema volitatud esindaja. Volituse tõendamiseks on koos kinnistamisavaldusega kinnistusosakonnale esitatud Kanada British Columbia provintsi notari Urmas O. Anniko vormistatud volikiri, mis on legaliseeritud Kanada saatkonna Tallinna esinduses. Tõestamisseaduse (TõS) §-de 56 ja 57 järgi koosmõjus Justiitsministri 14. detsembri 2001. a määruse nr 97 §-ga 4 loetakse Eesti notari poolt tõestatud volikirjaga võrdseks nende riikide (loetletud § 4 p-des 1–20, sh Kanada) ametiisikute ja asutuste kinnitatud või tõestatud volikirjad, mille on legaliseerinud nii vastava riigi legaliseerimispädevust omav asutus või ametiisik kui ka Eesti Vabariigi Välisministeerium. Seega ei ole avaldaja volitatud esindaja kinnistusosakonnale esitatud volikiri nõuetekohane esindusõigust tõendav dokument. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt leidis kinnistusosakond ekslikult, et volikiri ei ole nõuetekohane. Diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Euroopa konventsiooniga (Euroopa Nõukogu 1968. a konventsioon) mitteühinenud riikide Eesti territooriumil asuvate välisesinduste välja antud dokumendid ei vaja legaliseerimist. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati Kanada saatkonna Tallinna esinduses legaliseeritud avalik dokument ja seda ei pea Eesti Vabariigi Välisministeeriumis legaliseerima. Menetluse edasine käik
6.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi võttis 18. juuli 2018. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas kaebuse TsMS § 663 lg 6 ja lg 61 p 3 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
7.Pärnu Maakohus jättis 3. septembri 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on iseenesest õige määruskaebuse väide, et Euroopa Nõukogu 1968. a konventsiooniga mitteühinenud riikide Eesti territooriumil asuvate
2-18-10870 välisesinduste (sh Kanada saatkonna Tallinna esinduse) välja antud dokumendid ei vaja legaliseerimist, kuid praegusel juhul ei ole tegemist välisesinduse, s.o Kanada saatkonna Tallinna esinduse välja antud dokumendiga, vaid Kanada, British Columbia notari Urmas O. Anniko poolt väljastatud ametliku dokumendiga, mille on Kanada saatkonna Tallinna esindus legaliseerinud. Seetõttu tuli volikiri ka Vabariigi Välisministeeriumis legaliseerida.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu kinnistusosakonna määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu kinnistusosakonna määrus muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada kohtumääruse põhjendusi.
9.Praeguses asjas tõestas notar avaldaja kinnistamisavalduse, mille tegi avaldaja nimel tema volitatud esindaja, kes esitas oma volituste tõendamiseks notarile Kanada British Columbia provintsi notari Urmas O. Anniko vormistatud volikirja, mis on legaliseeritud Kanada saatkonna Tallinna esinduses, kuid mida ei ole legaliseeritud Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Tehingu tõestamiseks koostab notar TõS § 6 lg 1 järgi notariaalakti, sh märgib notar TõS § 12 lg 1 järgi notariaalakti esindusõiguse aluse ning selgituse, kuidas ta selle tuvastas. Kui tõestamistoimingu tegemise aluseks tuleb võtta välismaal väljaantud avalik dokument, peab see olema TõS § 56 lg 1 I lause järgi legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti. TõS § 57 lg 1 järgi koosmõjus Justiitsministri 14. detsembri 2001. a määruse nr 97 § 4 p-ga 10 loetakse Eesti notari poolt tõestatud volikirjaga võrdseks Kanda ametiisikute ja asutuste kinnitatud või tõestatud volikirjad, kui on järgitud legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõudeid. TõS § 56 lg 2 järgi võib kohtuasutus nõuda talle esitatud välismaise avaliku dokumendi legaliseerimist või apostilliga kinnitamist, kui välisleping ei sätesta teisiti.
10.Eesti on ühinenud diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Euroopa konventsiooniga (Euroopa Nõukogu 1968. a konventsioon), kuid Kanada mitte. Euroopa Nõukogu 1968. a konventsioon on sõlmitud Euroopa Nõukogu liikmesriikide vahel eesmärgiga saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus. Preambula kohaselt tugevdab legaliseerimise nõude tühistamine liikmesriikide sidemeid, võimaldades kasutada välisriigi dokumente samadel alustel kui oma riigiasutuste väljastatud dokumente. Konventsiooni kohaldatakse dokumentidele, mille on väljastanud ühe osalisriigi diplomaatilised esindajad või konsulaarametnikud, kes täidavad ametiülesandeid teise riigi territooriumil, ning mida soovitakse esitada teise osalisriigi territooriumil või teise osalisriigi diplomaatilistele esindajatele või konsulaarametnikele, kes täidavad ülesandeid mõne riigi territooriumil, mis ei ole selle konventsiooni osaline (artikkel 2). Seega ei tulene konventsiooni preambulast, selle artiklitest ega konventsiooni ametlikest selgitustest (Explanatory Report), et konventsioon kohalduks ka sellega mitteühinenud riikide Eesti territooriumil asuvate välisesinduste välja antud või nende legaliseeritud dokumentidele.
2-18-10870 Lisaks on Eesti ühinenud ka välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (Haagi 1961. a konventsioon), kuid Kanada ei ole ka sellega ühinenud. Ka seda konventsiooni kohaldatakse selle artikkel 1 järgi avaliku dokumendi suhtes, mis on väljastatud ühe konventsiooniosalise territooriumil ja mida soovitakse esitada teise konventsiooniosalise territooriumil. Seega ei saa tuleneda praegusel juhul legaliseerimisnõude äralangemine ka sellest konventsioonist. Seda arvestades ei ole õige määruskaebuse esitaja arusaam, et kohtunikuabi oleks pidanud kinnistamisavalduse rahuldama, sest Kanada Eesti territooriumil asuva välisesinduse legaliseeritud volikiri ei vaja legaliseerimist Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Kuna Eesti kehtiv õigus näeb ette Kanada notari tõestatud volikirja legaliseerimise nõude ning seadusest ega välislepingutest ei tulene, et seda dokumenti ei tuleks Eesti Vabariigi Välisministeeriumis legaliseerida, kui selle on legaliseerinud Kanada Eestis asuv välisesindus, nõudis kohtunikuabi põhjendatult volikirja legaliseerimist Eesti Vabariigi Välisministeeriumis.
11.Eeltoodut ei muuda ka see, et Välisministeeriumi hinnangul ei vaja Eesti territooriumil asuvate välisesinduste legaliseeritud dokumendid täiendavat legaliseerimist Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Välisministeeriumi veebilehel on kättesaadav järgnev teave: „Välisriigi avalik dokument, mida soovitakse kasutada Eestis, tuleb legaliseerida selle välisriigi välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud ning seejärel Eesti Vabariigi välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas. Eesti territooriumil asuvate välisesinduste legaliseeritud dokumendid ei vaja täiendavat legaliseerimist välisministeeriumi konsulaarosakonnas.“ (kättesaadav: https://vm.ee/et/avaliku-dokumendi-legaliseerimine). Lisaks on Välisministeerium saatnud Notarite Kojale 26. novembril 2012. a kirja pealkirjaga „Eestis asuvate välisesinduste välja antud ja/või legaliseeritud dokumentide legaliseerimisest loobumine“. Sellest nähtub, et Välisministeerium on otsustanud 2010. a aprillis loobuda Eestis asuva välisriigi esinduse välja antud ja/või legaliseeritud avaliku dokumendi legaliseerimisest enne selle esitamist Eesti haldusorganile, sest Eestis asuva välisriigi esinduse ametniku pädevust ja dokumendi ehtsust on vajadusel võimalik kontrollida, pöördudes otse vastavasse välisesindusse või Välisministeeriumi konsulaarosakonda. Sellest tulenevalt palus Välisministeerium mitte nõuda nende dokumentide legaliseerimist Välisministeeriumis. Eelnevast ajendatuna palus ringkonnakohus Välisministeeriumil selgitada, millisel õiguslikul alusel nad leiavad, et legaliseerimine ei ole vajalik. Välisministeerium selgitas 5. novembri 2018. a kirjas, et ta loobus Euroopa Nõukogu 1968. a konventsiooni alusel Eestis asuvate välisriigi esinduste välja antud avalike dokumentide legaliseerimisest enne selle esitamist Eesti haldusorganile, sest Eestis asuvate välisriigi esinduste ametnike pädevust ja dokumentide ehtsust saab kontrollida otse dokumendi välja andnud esindusest. Lisaks märkis Välisministeerium, et vajadusel ja Eesti ametiasutuste nõudel, legaliseerib Välisministeerium Eestis asuvate väliesinduste legaliseeritud dokumendid sarnaselt avalike dokumentidega, mis on välja antud legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga mitteliitunud riikide ametite poolt (Haagi 1961. a konventsioon), juhindudes mh konsulaarseaduse §-st 43 ja välisministri määruses „Avaliku dokumendi legaliseerimise kord ja taotluse vorm“ kehtestatud korrast. Konkreetsele seaduse või välislepingu sättele, mis välistaks kolmandate riikide Eesti esinduses legaliseeritud avalike dokumentide legaliseerimise Eesti Vabariigi Välisministeeriumis, kirjas ei viidatud.
2-18-10870 Kuna kolleegiumi hinnangul ei tulene ülal märgitu (p 10) kohaselt kehtivast õigusest, et Eesti Vabariigi Välisministeerium ei peaks legaliseerima Kanadas väljaantud volikirja, mille on legaliseerinud Kanda Eestis asuv välisesindus, on Välisministeeriumi kodulehel olev ning Notarite Kojale saadetud teave eksitav. Välisministeerium ei saa end oma otsusega vabastada avalike dokumentide legaliseerimise ülesandest.
12.Neil kaalutlustel leiab kolleegium, et kohtunikuabi nõudis avaldaja volitatud esindajalt põhjendatult volikirja, mille on legaliseerinud ka Eesti Vabariigi Välisministeerium, ning määruskaebus ei anna alust kohtunikuabi kandemääruse muutmiseks.
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Toimikumaterjalide kohaselt ei ole asjas tekkinud selliseid kulusid, mida määruskaebuse esitaja peaks hüvitama.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.